· filamiin (hoiab koos valke, millel on seostumiskoht kahele filamendile korraga) · troponiin, tropomüosiin (seostuvad piki valku) 48. Mis toimub vigastuse ajal trombotsüütides? Pikad aktiini filamendid otsad eemaldatakse Lõigatakse pooleks (gelsoniin) Uus aktiini filamentide võrgustiku moodustumine Pikad filamendid saavad kimpude kaudu ühineda Tekib selline struktuur, mis võimaldab verel hüübida 49. Aktiini mootorvalkude liigitus ja nende omadused · Müosiin I monomeersed, sammu pikkus 10-14 nm, liiguvad suhteliselt aeglaselt(0,04mikromeetrit/s), ül: aktiini filamentide sidumine · Müosiin II kaks molekuli töötavad koordineeritult, sammu pikkus 5-10 nm, liiguvad 4,5 mikrom/s, ül: kontraktsioon · Müosiin V hästi pika kaelaga, sammu pikkus 36nm, ül: organellide transport · Müosiin VIII ja XI ainult taimedes 50
moodustuvate struktuuride tekkes. Nimetage aktiini filamentidest moodustuvaid struktuure. Aktiiniseoselised valgud e ARP, tekib võrgustik nukleatsiooniseoselised valgud, tekivad mikrohatud, filopoodid, lamellipoodid või fagotsüteerijatel tassisarnased moodustised Struktuurid: 1) kimbud-filamendid paralleelselt (fibriin, villiin, müosiin) 2) võrgustik-filamendid ristuvad (a-aktiniin, filamiin, spektriin) 131. Aktiini mootorvalkude müosiinide - struktuur Keemilist energiat motoorseks muutev valk e mehhanokeemiline ensüüm. Koosneb rasketest ja kergetest ahelatest. Raskeid ahelaid 1-2, sõltuvalt tüübist. Koosneb kolmest domeenist: 1 Pea, N-terminaalne, seostumiskohaks aktiinile nim ka P-ling. Seostumiskohaks ATPle, omab ATPaasi aktiivsust, toodab mehhaanilist jõudu 2 Kael, ümbritsetud kergete ahelatega ja võib olla seotud regulaatorvalkudega
valgud (fimbriin filopoodides ja villiin mikrohattudes) b) Võrgustiku moodustumise tagavad pika ahelaga valgud (alfa-aktiin tagab võrgustiku moodustumise stressi fiibrites, filamiin lamellipoodides). Nimetage aktiini filamentidest moodustuvaid struktuure. - Kimbud (filamendid paiknevad paralleelsetes kimpudes) - Võrgustik (filamendid ristuvad) Aktiini mootorvalkude – müosiinide - struktuur - Rasked ahelad. Neid võib olla 1-2 sõltuvalt müosiini tüübist. Kahe ahela esinemisel need on alfa-heeliksi konformatsioonis üksteise ümber põimunud (koos hoiavad perioodiliselt esinevad hüdrofoobsed vastasmõjud). Koosnevad kolmest struktuurilt ja funktsioonilt erinevast domäänist : 1. Pea – globuraalse struktuuriga, N-terminaalne. Sisaldab seostumiskohta aktiinile (P-
Lagundavad filamendid lühemateks juppideks, sageli seostuvad (+) otsaga, takistades täiendavat polümeriseerumist ja soodustades lagunemist () otsast. Olulised tsütoskeleti kiirete ümberkorralduste ajal Aktiini filamentide pikkust stabiliseerivad valgud (CapZ, tropomoduliin) CapZ seostub (+) otsaga, tropomoduliin () otsaga. Olulised valgud kui on vajalik säilitada kindla pikkusega filamendid, näit erütrotsüütide membraanides (+ veel) 5.)Aktiini mootorvalkude müosiinide struktuur: Rasked ahelad.Neid võib olla 1-2 sõltuvalt müosiini tüübist. Kahe ahela esinemisel need on - heeliksi konformatsioonis üksteise ümber põimunud ja hoitakse koos perioodiliselt paiknevate hüdrofoobsete aminohapete vahel tekkivate hüdrofoobsete vastasmõjudega. Koosnevad kolmest struktuurilt ja funktsioonidelt erinevast domäänist.pea globulaarse struktuuriga, (N-terminaalne) -.seostumiskoht aktiinile = P-ling (ingl P-loop)
a) Aktiini filamentide kimpude moodustumise tagavad lühikese ahelaga ristseoselised valgud (fimbriin filopoodides ja villiin mikrohattudes) b) Võrgustiku moodustumise tagavad pika ahelaga valgud (alfa-aktiin tagab võrgustiku moodustumise stressi fiibrites, filamiin lamellipoodides). Nimetage aktiini filamentidest moodustuvaid struktuure. - Kimbud (filamendid paiknevad paralleelsetes kimpudes) - Võrgustik (filamendid ristuvad) Aktiini mootorvalkude müosiinide - struktuur 24 - Rasked ahelad. Neid võib olla 1-2 sõltuvalt müosiini tüübist. Kahe ahela esinemisel need on alfa- heeliksi konformatsioonis üksteise ümber põimunud (koos hoiavad perioodiliselt esinevad hüdrofoobsed vastasmõjud). Koosnevad kolmest struktuurilt ja funktsioonilt erinevast domäänist : 1
konserveerunud. 5. Mutatsioonid enamasti fataalsed. 110. Mikrotuubulite spetsiifilised omadused ja funktsioonid (mitoos, intratsellulaarne transport, viburid ja ripsmed). Monomeerid (alpha ja beta tubuliin) moodustavad heterodimeere ja need omakorda polümeeri (torukujuline → jäikus). Monomeerid seotud GTP/GDP molekuliga. Polaarne (+/- end) → dünaamilisus. Fn: Kromosoomide liigutamine mitoosis, intratsellulaarne transport (mootorvalkude abil: kinehiisid (+ suunas), düneiinid (- suunas). Toimub ATP hüdrolüüs ja fosfaatrühma seondumine ja vabanemine (mootorvalgu konformatsioonis ja seondumises mikrotuubuli külge muutub), viburite liigutamine (mootorvalkude abil liigutatakse mikrotuubuleid üksteise suhtes). 111. Aktiini spetsiifilised omadused ja funktsioonid (raku liikumine, lihaskontraktsioon, koolnukangestus). Kõrgeima kontsentratsiooniga valk rakus
Neli faasi: 1. Profaas 2. Metafaas 3. anafaas 4. telofaas (kõik kokku karüokinees) Profaas Kahekromatiidilised kromosoomid pakitakse kokku transportvormi (et nad ei läheks sassi). Kaob tuumaümbris ja tuumake Metafaas Kahekromatiidised kromosoomis paigutuvad raku keskossa. Kromosoomide arv on hästi loetav. Anafaas Toimub kahekromatiidliste kromosoomide lahkenmine. Poolustele jõuavad ühekromatiidilised kromosoomid. Lahknemine toimub spetsiaalsete valksüsteemide (mootorvalkude) abil. Telofaas Ühekromatiidised kromosoomid pakitakse lahti. Hakkab kujunema 2 rakutuuma ja rakk valmistub tsütokineesiks (tsütoplasma ja rakustruktuuride jagunemine). Tavaliselt võrdne, erandiks pungumine. Kestaga rakkudel moodustub vaheplaat, millele mõlemalt poolt kujunevad rakukestad. Membraaniga rakud tsütoskelett tõmbab membraani kahelt poolt sisse kuni rakkude eraldumiseni. Mitoosi regulatsioon Sellega kontrollitakse rakkude jagunemist.
intermediaarsete filamentide puudulikkusest. Haigus tingitud mutatsioonist keratiini geenis, tulemuseks on epidermise basaalrakkude keratiinifilamentide puudulikkus, see muudab rakud väga tundlikuks mehaanilistele mõjutustele. 16. Raku mootorvalgud. Kinesiinid, düneiinid ja müosiinid kui mehhanokeemilised ensüümid. Näited nende osalusest rakkude liikumises. Rakus toimuvad liikumised on seotud vähemalt ühega 3-st mootorvalkude perekonnast: müosiinide, düneiinide või kinesiinidega. Müosiinid on aktiinifilamentide poolt aktiveeritavad ATP-aasid, düneiinid ja kinesiinid aga mikrotuubulite poolt aktiveeritavad ATP- aasid. Liikumise tekitab ATP-hüdrolüüsi toimel mootorvalgus tekkiv konformatsiooniline muutus, mispeale mootorvalk nihkub vastava tsütoskeleti komponendi (aktiinifilamendi või mikrotuubuli) suhtes. Nii kinesiinid ,düneiinid kui müosiinid on sarnase ehitusega. Need valgud
Epidermolysis bullosa simplex kui näide haigusest, mis on tingitud intermediaarsete filamentide puudulikkusest. Haigus tingitud mutatsioonist keratiini geenis, tulemuseks on epidermise basaalrakkude keratiinifilamentide puudulikkus, see muudab rakud väga tundlikuks mehaanilistele mõjutustele. 16. Raku mootorvalgud. Kinesiinid, düneiinid ja müosiinid kui mehhanokeemilised ensüümid. Näited nende osalusest rakkude liikumises. Rakus toimuvad liikumised on seotud vähemalt ühega 3-st mootorvalkude perekonnast: müosiinide, düneiinide või kinesiinidega. Müosiinid on aktiinifilamentide poolt aktiveeritavad ATP-aasid, düneiinid ja kinesiinid aga mikrotuubulite poolt aktiveeritavad ATP- aasid. Liikumise tekitab ATP-hüdrolüüsi toimel mootorvalgus tekkiv konformatsiooniline muutus, mispeale mootorvalk nihkub vastava tsütoskeleti komponendi (aktiinifilamendi või mikrotuubuli) suhtes. Nii kinesiinid ,düneiinid kui müosiinid on sarnase ehitusega. Need valgud koosnevad mitmest
Aksoneemi koosseius olevad mikrotuubulid on seotud omavahel spetsiaalsete valkude düneiini ja neksiini abil. Veel üks mootorvalgud: kinesiinid Aksoneemi liikumine pōhineb tema koosseisus olevate mikrotuubulite libisemisel üksteise suhtes. liikumist genereeriv mehanism paikneb viburi enda sees. Düneiini perekonna valgud tekitavad põhiliselt liikumist mikrotuubuli miinus-otsa suunas. Peale müosiini ja düneiini on ka veel 3. mootorvalkude perekond – kinesiinid, mille funktsiooniks on mikrotuubuli +otsa suunas liikumise tekitamine. Kinesiini ja düneiini osalevad raku vesikulaartranspordil. Vesiikulite liikumine raku keha poolt aksoni terminaali suunas on tekitatud kinesiini poolt, tagasisuunaline transport aga düneiini poolt. 15. Intermediaarsete filamentide ehitus ja nende ülesanne. IF on jäigad ja püsivad moodustised enamiku kōrgemate eukarüootide tsütoplasmas.
· Kormosoomide arv on kõige kergemini loendatav · Tsentrioolid on raku poolusel · Käeviniidid kinnituvad ühelt poolt tsentrioolidele, teiselt poolt kromosoomide esmase soonise piirkonda. ANA-faas · Toimub kahekromotiidiliste kromosoomide lahknemine poolustele jõuavad ühe kromotiidilised. · Lahknemine on sünkroone. · Lahknemine toimub mööda käeviniide mootorvalkude abil. · Poolustele jõuavad ühe kromotiitsed kromosoomid. Inimese rakk anafaasis:46 ühele ja 46 teisele poolele! TELO-faas · Toimub ühekromotiidiliste kromosoomide lahti pakkimine. · Moodustuvad tuuma ümbrised. · Rakk valmistub tsütokineesiks(2 tüüpi:a)kestaga rakkudel-taine ja seenerakkudel, moodustub vahelamell ja sellele mõlemal pool kujunevad rakukestad
Metafaasis on kromosoomide arv suhteliselt lihtne määrata. Loomarakkudes hakkavad kääviniidid seostuma kromosoomide tsentromeeridega. Anafaas- toimub kahekromatiidiliste kromosoomide lahknemine (sünkroonne protsess), poolustele jõuavad ühekromatiidilised kromosoomid. (Küsida õpilase käest: INIMESE KEHARAKK JAGUNEB MITOOTILISELT, MITU KROMOSOOMI LÄHEB ÜHELE, MITU TEISELE POOLELE?- 46 plus 46). Ühekromatiidiliste kromosoomide liikumine toimub kääviniidistiku ja mootorvalkude koostöös. Telofaas- toimub ühe kromatiidilste kromosoomide lahtipakkimine, tuumaümbriste kujunemine ja valmistumine tsütokineesiks. Inimese keharakk: Profaasis 46 kromosoomi ja 92 DNA molekuli, metafaas sama, anafaasi lõpp 92; DNA 92 (tsütokinees pole olnud), telofaasi lõpp (tsütokinees on toimunud 2x 46; DNA 46). Tsütokineees on tsütoplasma ja rakustruktuuride jaotumine moodustuvate rakkude vahel. Tavaliselt jaotub tsütoplasma võrdselt (erandid pungumine, munaraku teke jms)
annaabi.ee 
