Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mood 60ndatel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
soeng, püksid, sirged, meik, 60ndatel, kangad, kosmoselennud, beatles, rolling, stones, jimmy, hendrix, naistemood, modellide, kehakuju, poosid, laienevad, kaelusega, džemper, eelistati, kandid, nööbid, punutud, ruudulised, terved, olekuga, ebony, otsad, rõhutati, õhtusoeng, tukk, joonega, juuksevärvid, virsik, mesi, twiggy, sassoon, 1960ndatemärkima Mary Quant'i. Esmakordselt moeajaloos ei kujundanud valitsevaid trende maksejõuline ja vähestest priviligeeritutest koosnev seltskond, vaid see tuli otse tänavatelt. Ning kui asi juba puudutab noori inimesi, siis loomulikult oli suurimaks mõjutajaks popmuusika. Kallite butiikide kõrvale tekkisid rõõmsad värviküllased poekesed, kus mängiti mõnusat muusikat. The Beatles, Rolling Stone, Jimi Hendrix... 1965 oli aasta siis kui miniseelik tõusis moes äärmiselt jõuliselt esile. Ning järgnevatel aastatel muutusid seelikud aina lühemaks ja lühemaks. Fookuses olid jalad, mustrilised sukad, kõrge säärega saapad. Sinna juurde veel geomeetrilised juukselõikused. 60ndate mood oli suuresti ka kontrastide ajastuks. Musta ja valge kombinatsioon nii riietuse, meigi kui isegi küünelaki osas oli vägagi teemakohane. Kui rääkida meestest, siis meeste mood pöörles
plaatide põletamisi. Ansambel mõjutas tugevalt 1960. aastatel aset leidnud sotsiaalset ja kultuurilist revolutsiooni. Välimuse eest hoolitsemise käsiraamatutes seisneb 1960.aastatel toimunud oluline muutus selles, et kadusid kõik jäljed pingutustest ja moraalitsemisest. Selliste teoste kirjutajad asusid lihtsalt asja kallale, pidades iseenesestmõistetavaks, et naise puhul pole midagi loomulikumat ja mõistlikumat kui oma välimuse eest hoolitsemine. 1960ndad mõjusid pöördeliselt modellide kehakujule. Üleöö muutus nende silmatorkavalt elegantne ja kaheldamatult naiselik, varasemast küll pisut kõhnem figuur suurte pärani silmade ja vormitute jäsemetega kiitsaka ja pikakoivalise tüdruku omaks. Kuuekümnendate ideaaliks olid tohutu suured värvitud silmad, kahvatu nahk ja suured heledad pruntis huuled. Eriti soositi valeripsmete ja põnevalt helendavate kahvatute värvide kasutamist
SISSEJUHATUS Moemaailmas on oluline eilne päev, kuna kõigest eelnevast on tulnud ka tänapäeva mood. Hoolimata sellest, et enamus originaalseid ideid on ammu enne meie sündi moodi tulnud, leiame me ikka tolle aja trende oma kappidest. Kuna enamik noori ei ole teadlikud, mis ja kes olid 60ndail- 70ndail moes, siis tahtsin selles töös näidata, et enne meie sündi olev mood on väga huvitav ja julge. Siin töös tutvustan ma 60ndatel ja 70ndatel moes olevaid riideid, soenguid, kosmeetikat. 60ndate märksõnad: volditud seelikud, geomeetrilise lõikega soengud, värvilised golfikingad, mustad kõrge kaelusega sviitrid, Emilio Pucci eksootilised mustrid, minikleidid, moekad tennise-ja suusariided, kõhn ja sportlik figuur. (Ennuste 2008) 70ndate märksõnad: värvikad diskoriided, massiivsed platvormid, ulakad seelikud, värvitud ja pleegitatud juuksed, kohevad soengud, disko. (Ennuste 2008)
aastast. Bikiinide püksikud muutusid kogu aeg napimaks, kuni olid 1970ndatel päris ribad. Moes olid Taani ehted, op- kunstist inspireeritud plastikdisaini peeti ülimoodsaks. Soengud- tüdrukud kandsid parukaid, moes olid juukselehvid koos juustega. Juuksevärvid oli ikka veel väga silmatorkavad. Šampoonide kvaliteet paranes, ilmusid ravitoimega proteiini- ja kõõmavastased šampoonid. Populaarne oli lühike jõmpsikasoeng, ka teismelised armastasid lühikesi juukseid. Pikad sirged juuksed olid samavõrd populaarsed, mis võisid olla salgulised ja väikese tukaga. Kosmeetika. Ideaaliks olid tohutu suured värvitud silmad, kahvatu nahk ja suured heledad pruntis huuled, eriti soositi valeripsmete ja põnevalt helendavate kahvatute värvide kasutamist nn "kaame" stiil. Dekaadi lõpus oli taas moes eksootika ning periood kulmineerus kehamaalingutega. Põsepuna oli asendamatu näokuju vormimisel. Ripsmetušš oli algul suur uudis, lisaks mustale hakkasid lisanduma
otstarveks14. Joonis 11. Peaehted 1940ndal aastal Allikas: http://vintagedancer.com/1940s/1940s-hats/ (15.05.17) 13 Kättesaadav raamatust:Mulvey, Kate; Richards, Melissa 2000. Meie sajandi iluideaalid. Tallinn: Varrak 14Kättesaadav Internetist: http://www.e- ope.khk.ee/ek/roivaajalugu/rivastus_aastatel_19401949.html 11 Joonis 12. Alt laienevad Joonis 13. Õlapaelteta õhtukleit Rita püksid Hayworth'i seljas 24-525-529-view-the-one-profile-rita- ionbydesign.com/wide-leg- hayworth.html?offset=80%3Fsharing pants/ (15.05.17) %3D176281 (15.05.17) 1.5. 1950ndad aastad Teine maailmasõda tõi 1950ndatel kaasa majandusliku heaolu. Paljud vabrikutöölised tõusid keskklassi inimeste sekka, mille tõttu said inimesed ka endale rohkem lubada15.
algelisi soengufiksaatoreid. Püüti leida tõhusaid vahendeid nii kiilaspäisuse kui hallide juuste vastu. Juuksekarvu loodeti taastada paljakule asetatud hakitud salatilehtedega, halle juukseid pidi aga uuesti mustaks tegema musta härja veri, mis aeti koos õliga kuumaks, jahutati ja kanti juustele. Usuti, et härja must karv suudab taastada ka inimese juuksevärvi. Kui riietuses näitas kandja sotsiaalset staatust kangas, tegi juuste puhul seda soeng. Kuna kliima oli palav, siis ajasid jõukamad inimesed oma pea paljaks ja kandsid parukaid. Parukate valmistamiseks kasutati juukseid, loomakarvu või taimekiude ja värviti need tumedaks. Parukaid hooldasid ja kammisid orjad. Soenguid kaunistati enamasti kuldsete lintidega. Vaaraode peakatted sisaldasid palju sümboolikat ja lõpuks jõudsid lausa ekstravagantsete proportsioonideni. Praktilist
algelisi soengufiksaatoreid. Püüti leida tõhusaid vahendeid nii kiilaspäisuse kui hallide juuste vastu. Juuksekarvu loodeti taastada paljakule asetatud hakitud salatilehtedega, halle juukseid pidi aga uuesti mustaks tegema musta härja veri, mis aeti koos õliga kuumaks, jahutati ja kanti juustele. Usuti, et härja must karv suudab taastada ka inimese juuksevärvi. Kui riietuses näitas kandja sotsiaalset staatust kangas, tegi juuste puhul seda soeng. Kuna kliima oli palav, siis ajasid jõukamad inimesed oma pea paljaks ja kandsid parukaid. Parukate valmistamiseks kasutati juukseid, loomakarvu või taimekiude ja värviti need tumedaks. Parukaid hooldasid ja kammisid orjad. Soenguid kaunistati enamasti kuldsete lintidega. Vaaraode peakatted sisaldasid palju sümboolikat ja lõpuks jõudsid lausa ekstravagantsete proportsioonideni. Praktilist
Sel silmapilgul lõi kell kaksteistkümmend. «Ah!... » hüüdis rahvas nagu ühest suust. Skolaarid jäid vait. Seepeale algas suur sagimine, jalgade ja peade liikumine, üldine köhimine ja nuus-kamine; igaüks korraldas ennast, seadis end valmis, tõusis üles, liikus ühele või teisele poole. Sellele järgnes suur vaikus; kõigil jäid kaelad õieli, suud lahti, kõigi pilgud pöördusid marmorlaua poole... Sinna ei ilmunud aga kedagi. Seal seisid endiselt paleefoogti neli seersanti, sirged ja liikumatud nagu ülevärvitud raidkujud. Kõigi silmad pöördusid poodiumi poole, mis oli määratud Flaami suursaadikute jaoks. Uks oli ikka veel kinni, poodium tühi. Rahvahulk ootas hommikust saadik kolme asja: keskpäeva, Flandria suursaatkonda ja müsteeriumi. Ainult keskpäev oli õigel ajal saabunud. Mis liig, see liig! Oodati veel üks, kaks, kolm, viis minutit, veerand tundi; midagi ei juhtunud. Poodium püsis tühjana, teater oli vait. Kärsitusele järgnes viha
oli see poisil kahtle-mata suurem kui täheteadlasel. Suveõhtud on pikad. Polnud veel pime. Korraga kat-kestas Tom vilistamise. Tema ees oli võõras poiss, veidi suurem kui tema. Iga uustulnuk, ükskõik millises vanuses või kummast soost, oli vaeses St. Petersburgi linnakeses tähelepandavaks harulduseks. See poiss oli hästi riietatud -- liiga hästi äripäeva kohta. See oli lihtsalt hämmastav. Tema müts oli tore,, sinine kinninööbitud kuub uus ja puhas, samuti püksid. Tal olid kingad jalas, ja ometi oli alles reede. Ta kandis isegi heledast laiast paelast kaelasidet. Üldse oli tal linlase välimus, mis ärritas Tomi. Mida rohkem Tom seda hiilgavat imet vahtis, seda rohkem krimpsutas ta nina selle toreduse peale ja seda viletsamana tundus talle tema oma riietus. Kumbki poiss ei kõnelnud. Kui üks liikus, siis liikus ka teine, kuid ainult kulgemisi, sõõris. Nad hoidsid kogu aeg nägu näo, silm silma vastu, viimaks ütles Tom:
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
