7.2 2 ml veele lisati 1-2 tilka FeSO4 ja 1-2 tilka K3[Fe(CN)6] lahust 7.3 2 ml veele lisati 1-2 tilka CuSO4 ja 1-2 tilka K4[Fe(CN)6] lahust Anioonide tõestamine lahuses 7.4 NaCl lahusele lisati tilkhaaval AgNO3 lahust Lisati 6M NH3 H2O vesilahust. Soojendati 7.5 NH4SCN lahusele lisati 1-2 ml 1M H2SO4 ja seejärel Fe3+ ioone sisaldavat lahust 7.6 PO43- ioone sisaldavale lahusele lisati 2-3 ml 1M HNO3 lahust ja tilkhaaval MoO42- sisaldavat lahust Komplekside püsivus 8.1 2 ml veele lisati 1-2 tilka K4[Fe(CN)6] ja 1-2 tilka K3[Fe(CN)6] lahust 5 Lahuses vabu Fe3+ või Fe2+ ioone ei esinenud, kuna lahuses värvuse muutust ei toimunud. Kompleksid on üsna püsivad, ei dissotsieeru täielikult 8.2 F- sisaldavale lahusele lisati katses 7.5 saadud [Fe(SCN)]2+ lahust Tekkiv kompleks [FeF]2+ on püsivam, tõrjub *Fe(SCN)+2+ välja 8.3
4. 1 mL NaCl lahusele lisain tilkhaaval AgNO 3 lahust. Tekkinud valgele hõbekloriidi lahusele lisain 6 M NH3H2O vesilahust. Soojendasin ning loksutasin lahust. Sade lahustus hõbeda ammiinkomplekside tekke tõttu. Lahuse hapestamisel lämmastikhappega sadestub uuesti AgCl. 5. 2 mL tsüanaatioone sisaldavale lahusele lisasin 2 mL 1 M H2SO4 ja seejärel tilkhaaval Fe3+ sisaldavat lahust. 6. 3 mL fosfaatioone sisaldavale lahusele lisasin 3 mL 1 M HNO 3 lahust ja tilkhaaval MoO42- sisaldavat lahust. Soojendasin. Komplekside püsivus 1. Valasin katseklaasi 2 mL vett, lisasin 2 tilka K4[Fe(CN)6] ja 2 tilka K3[Fe(CN)6] lahust. 2. 3 mL F- sisaldavale lahusele lisasin tilkhaaval eelnevalt saadud [Fe(SCN)] 2+ sisaldavat lahust. 3. NaCl sisaldavale lahusele lisasin AgNO3 lahust. Tekkinud hõbekloriidi sademe lahustasin ammoniaagilahuse lisamise ja soojendamisega. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon 1
NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 - valge sade Ag+ +Cl- AgCl Lisasin 6M NH3 · H2O vesilahust. Soojendasin, selle tulemusel moodustus hõbedada kompleksühend, mis lahustus. AgCl + 2NH3·H2O [Ag(NH3)2]Cl + H2O 7.5 NH4SCN lahusele lisasin 1-2 ml 1M H2SO4 ja seejärel Fe3+ ioone sisaldavat lahust 2NH4SCN + H2SO4 2HSCN + (NH4)2SO4 HSCN + FeCl3 [Fe(SCN)]Cl2 + HCl - tekkis punane kompleksühend 7.6 PO43- ioone sisaldavale lahusele lisasin 2-3 ml 1M HNO3 lahust ja tilkhaaval MoO42- sisaldavat lahust PO43- + 3NH4 + 12MoO42- + 24H+ (NH4)3[P(Mo3O10)4] · 6H2O + 6H2O Tekkis kollane kompleksühend Komplekside püsivus. 8.1 2 ml veele lisasin 1-2 tilka K4[Fe(CN)6] ja 1-2 tilka K3[Fe(CN)6] lahust Lahuses ei olnud ei Fe2+ ega Fe3+ ioone, sest ei Fe4[Fe(CN)6]3 ega Fe3[Fe(CN)6]2 ioone ei tekkinud, väliseks tunnuseks oli see, et lahused ei muutnud vastavalt kompleksile värvi. K4[Fe(CN)6] ja K3[Fe(CN)6]on piisavalt püsivad kompleksid ega dissotseeru nii põhjalikult.
diamiinargentaat 7.5 SCN. Tiotsüanaatioone sisaldavale lahusele (1 2 mL) lisada 1 2 mL 1M H2SO4 ja seejärel tilkhaaval Fe3+ sisaldavat lahust (hoida saadud ühend alles katseks 8.2) Kulgevad reaktsioonid erinevate koordinatsiooniarvudega raud(III)tiotsüanatokomplekside, näit. [Fe(SCN)]2+ tekkega. Lahus läks tumepunaseks. 7.6 PO43. Fosfaatioone sisaldavale lahusele (2 3 mL) lisada 2 3 mL 1M HNO3 lahust ja tilkhaaval MoO42- sisaldavat lahust, soojendada. Algul on lahus värvitu, aga soojendamisel tekkiv kompleksühend on kollase värvusega. Komplekside püsivus 8.1 Katseklaasi valada ~ 2 mL vett, lisada 1-2 tilka K4[Fe(CN)6] ja 1-2 tilka K3[Fe(CN)6] lahust. Kas lahuses on vabu Fe2+ või Fe3+ ioone, mis annaksid nende ioonide iseloomulikke tõestusreaktsioone nagu katses 7.1 või 7.2? Lahuses ei teki Fe2+ või Fe3+ ioone, sest ei dissotsieeru 8
koordinatsiooniarvudega raud(III)tiotsüanatokomplekside, näit. [Fe(SCN)] 2+ tekkega. Reaktsiooni kasutatakse nii SCN kui ka Fe3+ ioonide kindlakstegemiseks lahustes. Oletatavasti toimus siis selline reaktsioon, sest lahus läks punaseks, mis on iseenesest tunnuslik värv [Fe(SCN)]2+ kompleksile: 2NH4SCN + H2SO4 2HSCN + (NH4)2SO4 HSCN + FeCl3 [Fe(SCN)]Cl2 + HCl 7.6 PO43. Fosfaatioone sisaldavale lahusele (2 3 mL) lisada 2 3 mL 1M HNO 3 lahust ja tilkhaaval MoO42- sisaldavat lahust. Soojendada. PO43- + 3NH4 + 12MoO42- + 24H+ (NH4)3[P(Mo3O10)4] · 6H2O + 6H2O Kollane värv tekkis, tõestusid fosfaatioonid. Komplekside püsivus 8.1 Katseklaasi valada ~ 2 mL vett, lisada 1-2 tilka K 4[Fe(CN)6] ja 1-2 tilka K3[Fe(CN)6] lahust. Kas lahuses on vabu Fe2+ või Fe3+ ioone, mis annaksid nende ioonide iseloomulikke tõestusreaktsioone nagu katses 7.1 või 7.2? Kummaski lahuses ei olnud ei Fe2+ ega Fe3+ ioone, sest ei Fe4[Fe(CN)6]3 ega Fe3[Fe(CN)6]2 ioone ei
Reaktsiooni kasutatakse nii SCN- kui ka Fe3+ ioonide kindlakstegemiseks lahustes. Kirjeldada, mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel. Algselt oli lahus helepruunikas, FeCl3 lisamisel värvus kirsipunaseks. Kirjuta reaktsioonivõrrand. 2NH4SCN + H2SO4 = 2HSCN + (NH4)2SO4 3HSCN + FeCl3 = Fe(SCN)3 2+ + 2HCl 7.6 PO43-. Fosfaatioone sisaldavale lahusele (2 3 mL) lisada 2 3 mL HNO 3 lahust ja tilkhaaval MoO42- sisaldavat lahust. Soojendada. PO43- + 3NH4+ + 12MoO42- + 24H+ = (NH4)3 P(Mo3O10)4 6H2O + 6H2O Tekkiv kompleksühend on kollase värvusega. Kui PO43- on lahuses suhteliselt vähe, värvub lahus kollaseks, kui suhteliselt palju, moodustub kompleksühendi sade. Kui kollast värvust ei teki, võib põhjus olla selles, et lahus pole piisavalt happeline. Sel juhul tuleks lisada lahusele tilkhaaval konts. HNO3 lahust.
seejärel tilkhaaval Fe3+ sisaldavat lahust (hoida saadud ühend alles katseks 8.2) Kulgevad reaktsioonid erinevate koordinatsiooniarvudega raud(III)tiotsüanatokomplekside, näit. [Fe(SCN)]2+ tekkega. Reaktsiooni kasutatakse nii SCN kui ka Fe3+ ioonide kindlakstegemiseks lahustes. 7.6 PO43. Fosfaatioone sisaldavale lahusele (2 3 mL) lisada 2 3 mL 1M HNO3 lahust ja tilkhaaval MoO42- sisaldavat lahust. Soojendada. PO43- + 3NH4+ + 12MoO42- + 24H+ (NH4)3[P(Mo3O10)4]6H2O + 6H2O 9 Tekkiv kompleksühend on kollase värvusega. Kui PO43- on lahuses suhteliselt vähe, värvub lahus kollaseks, kui suhteliselt palju, moodustub kompleksühendi sade. Kui kollast värvust ei teki, võib põhjus olla selles, et lahus pole piisavalt happeline. Sel juhul tuleks lisada lahusele tilkhaaval konts. HNO3 lahust.
[Fe(SCN)]2+ tekkega. Reaktsiooni kasutatakse nii SCN– kui ka Fe3+ ioonide kindlakstegemiseks lahustes. Kirjeldada, mis toimub kemikaalide lisamisel ja lahuse loksutamisel (segamisel). Tekkis punane sade. Kirjutada reaktsioonivõrrand. 2NH4SCN + H2SO4 → 2HSCN + (NH4)2SO4 HSCN + FeCl3 → [Fe(SCN)]Cl2↓ + HCl punane sade (tiostüanatoraud(III)kloriid) 7.6 PO43–. Fosfaatioone sisaldavale lahusele (2 –3 mL) lisada 2 – 3 mL 1M HNO 3 lahust ja tilkhaaval MoO42- sisaldavat lahust. Soojendada. PO43- + 3NH4 + 12MoO42- + 24H+ → (NH4)3[P(Mo3O10)4] ∙ 6H2O + 6H2O Tekkis kollane sade. Tekkiv kompleksühend on kollase värvusega. Kui PO 43- on lahuses suhteliselt vähe, värvub lahus kollaseks, kui suhteliselt palju, moodustub kompleksühendi sade. Kui kollast värvust ei teki, võib põhjus olla selles, et lahus pole piisavalt happeline. Sel juhul tuleks lisada lahusele tilkhaaval konts. HNO3 lahust. Komplekside püsivus 8
ühend alles katseks 8.2) Kulgevad reaktsioonid erinevate koordinatsiooniarvudega raud(III)tiotsüanatokomplekside, näit. [Fe(SCN)] tekkega. Reaktsiooni kasutatakse nii SCN kui ka Fe3+ 2+ ioonide kindlakstegemiseks lahustes. 7.6 PO43. Fosfaatioone sisaldavale lahusele (2 3 mL) lisada 2 3 mL 1M HNO3 lahust ja tilkhaaval MoO42- sisaldavat lahust. Soojendada. PO43- + 3NH4+ + 12MoO42- + 24H+ (NH4)3[P(Mo3O10)4]6H2O + 6H2O Tekkiv kompleksühend on kollase värvusega. Kui PO4 3- on lahuses suhteliselt vähe, värvub lahus kollaseks, kui suhteliselt palju, moodustub kompleksühendi sade. Kui kollast värvust ei teki, võib põhjus olla selles, et lahus pole piisavalt happeline. Sel juhul tuleks lisada lahusele tilkhaaval konts. HNO3 lahust.
RNA ja DNA polümeraas Mn Mn2+ Superoksiiddismutaas, peroksidaas Na Na+ Vajalik halofiilidele, ainete transpordiks, viburi töölepanekuks ja rakukesta stabiliseerimiseks Mo MoO42- Nitraadireduktaas, nitrogenaas Co Co2+ Vitamiin B12 ja selleseoselised ensüümid Cu Cu2+ Cyt oksüdaas ja oksügenaasid W WO42- Formiaadi dehüdrogenaas Ni Ni2+ Ureaas, hüdrogenaas, CO dehüdrogenaas Aktiveeritud sulfaat PAPS
annaabi.ee 
