Postvundamendid · Karkasshoonete postid ja sambad toetatakse sammastele. · Kergete ja keldrita hoonete puhul on vahel mõistlik kasutada postvundamenti, sest üksik postid annavad piisava tetuspinna. · Monteeritavate r/b sammaste puhul kasutatakse r/b kannvundamente. · Laotavate või valatavate r/b sammaste postvundamendid valmistatakse r/b- st monteeritavatena või monoliitsena. Kivi,-puit- ja terasposte võib toetada nii monteeritavatele, kui ka monoliitsetele vundamentidele. Postide ankurdamiseks kasutatakse viimasel ajal enamasti poltühendusi. Postvundamendi ehitamine eramule on väikese töömahuga. Vaivundamendid Vaivundamente kasutatakse kehva kandevõimega pinnaste puhul. Valdavalt kasutatakse kahte vatatüüpi: · Postvaiad - Kandevõime saavutatakse toetamisega tugevale pinnasekihile
Hoone maa-alused konstruktsioonid, mille ülesandeks on hoone koormuse ülekandmine alusele. Vundamendile mõjuvad hoone konstruktsioonidelt tulenevad vertikaalkoormused, horisontaalne pinnasesurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, perioodiline külmumine ja sulamine, pinnasevee keemiline agressiivsus, sise- ja välistemperatuuri koosmõju, keldrite niiskus jne. Vundamendid peavad olema · Tugevad · Püsivad · Vastupidavad Vundamendi kavandatakse: · Monteeritavatena · Monoliitsetena (kohapeal valmistatavad) Materjalid: · Looduskivi (paas, raudkivi) · Betoon · Kivikbetoon · Raudbetoon Sisehõõrdenurk - kui hoone rajatakse olemasoleva hoone lähedale tuleb sellega arvestada, et vältida varisemist L= H/(t*g*) - Normatiivne sisehõõrdenurk L - Vajalik kaugus H - Kalde kõrgus Konstruktsiooni järgi jagunevad vundamendid : 1)Lintvundamendid Rajatakse kivi-, plokk- ja suurpaneelhoonetele.
Vundamendile mõjuvad hoone konstruktsioonidelt tulenevad vertikaalkoormused, horisontaalne pinnasesurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, perioodiline külmumine ja sulamine, pinnasevee keemiline agressiivsus, sise ja välistemperatuuri koosmõju, keldrite niiskus jne. Vundamendid peavad olema tugevad, püsivad ja vastupidavad. 8.1.13 Põrandad K.Kenk 10 Vundamendid projekteeritakse: monteeritavatena või kohapeal valmistatavatena (monoliitsetena). Vundamentide materjalina kasutatakse: looduskivi (paas, raudkivi), betooni (nii kergbetooni kui ka raskbetooni), kivikbetooni, raudbetooni. Konstruktsiooni järgi liigitatakse vundamendid: 1) lintvundamendid, 2) postvundamendid, 3) plaatvundamendid, 4) vaivundamendid 8.1.13 Põrandad K.Kenk 11 lintvundament 8.1.13 Põrandad K.Kenk 12 postvundament 8.1.13 Põrandad K
muutuvate keskonnatingimuste eest. Järgnevas töös selgitan, millised on võimalused vundamendi soojustamiseks, niiskuse ja pinnavee isoleerimiseks ja radooni ohutuse tagamiseks. 1. VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE Enim kasutatav vundamentide materjal on betoon ( kergbetoon kui ka raskebetoon ), kivikbetoon, raudbetoon. Kasutatakse ka looduskivi (paekivi, graniit). Vundamendid kavandatakse projekteerimisel kas monteeritavatena või kohapeal valmistatavatena (monoliitsetena). Konstruktsiooni järgi liigituvad vundamendid: lintvundamendid, plaatvundamendid 2 postvundamendid, vaivundamendid. Vundamendi ja aluspõranda isolatsioonitööde õige planeerimine ning teostamine välistab tulevikus
muutuvate keskonnatingimuste eest. Järgnevas töös selgitan, millised on võimalused vundamendi soojustamiseks, niiskuse ja pinnavee isoleerimiseks ja radooni ohutuse tagamiseks. 1. VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE Enim kasutatav vundamentide materjal on betoon ( kergbetoon kui ka raskebetoon ), kivikbetoon, raudbetoon. Kasutatakse ka looduskivi (paekivi, graniit). Vundamendid kavandatakse projekteerimisel kas monteeritavatena või kohapeal valmistatavatena (monoliitsetena). Konstruktsiooni järgi liigituvad vundamendid: lintvundamendid, plaatvundamendid 2 postvundamendid, vaivundamendid. Vundamendi ja aluspõranda isolatsioonitööde õige planeerimine ning teostamine välistab tulevikus
mullasurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, perioodiline külmumine ja sulamine (soklile), pinnasevee keemiline agressiivsus, sise- ja välistemperatuuri koosmõju, keldriruumide niiskus jne. Vundamendid peavad olema tugevad, püsivad, vastupidavad, odavad ja maksimaalselt industriaalsed. Vundamentide projekteerimisel tuleb lähtuda hoone või ehitise maapealse osa otstarbest ja selle vajumistundlikkusest. Vundamendid projekteeritakse kas monteeritavatena või kohalvalmistatavatena. (E.Talviste: 81) Vundametide lähedal on soovituslik kõrghaljastust vältida. Järgnevalt uurin, mida peab arvestama vundamendi soojustamisel ja hüdroisolatsiooni paigaldamisel. Ning millised on tänapäevased materjalid selle töö parimaks teostamiseks. 1. VUNDAMENTIDE SOOJUSTAMINE Soojustamisel on kõige olulisem jälgida, et kasutataks õigeid materjale ja kõiki töid tehtaks õiges
Aluse tugevdamise mooduseid : 1) pinnase tihendamine (tampimine vibrorulluriga ja tampidega) 2) nõrga pinnase asendamine (nõrk pinnas võetakse välja ja asendatakse korraliku tiihendatud liivapadjaga) 3) tsementeerimine ja silikaatimine (pinnase poorid täidetakse tsemendipiimaga, veela tsemendimördiga või veisiklaasi vesilahusega) 4) termiline töötelmine (kasut näit savipinnaste puhul, kus kõrge temp kuum õhk muudab need tugevamaks) VUNDAMENDID- projekteeritakse: monteeritavatena, kohapeal valmistatavatena (materjaliks looduskivi, betoon, kivibetoon). Konstruks järgi liigitatakse: lintvundamendid- rajatakse kivi, plokk või suurpaneelhoonetele. Monteeritav lintvundament koosneb : taldmikuplokkidest, vundamendiplokkidest. Monoliitne lintvundament on kohapeale valatav või laotav vundament, mille materjaliks on betoon, kivibetoon või paekivi.postvundamendid- võivad olla: monteritavad
projekteerija. Mõlemad variandid on kasutusel. Praegu antakse vastavalt talade astusele. Selle skeemi kohaselt võib ehitada V-did projekteeritakse: ehitusluba välja ka ainult arhitektuurse projekti alusel,st. et eriosade paneel-, suurplokk-, tellishooneid) -monteeritavatena 2)Karkass-sein projektid polenõutavad. Kui elamu projekt on tellitud 5-täielik karkass(välis-ja siseseinad on vabastatud koormuse -kohapeal valmistatavatena(materjaliks looduskivi, betoon, kivikbetoon) Kui hoones on kandvad seinad asendatud kas osaliselt või
ülesandeks on hoone koormuse ülekandmine alusele. Vundamendile mõjuvad hoone konstruktsioonidelt tulenevad vertikaalkoormused, horisontaalne pinnasesurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, perioodiline külmumine ja sulamine, pinnasevee keemiline agressiivsus, sise- ja välistemperatuuri koosmõju, keldrite niiskus jne. Vundamendid peavad olema tugevad, püsivad ja vastupidavad. Vundamendid projekteeritakse: monteeritavatena või kohapeal valmistatavatena (monoliitsetena). Vundamentide materjalina kasutatakse: looduskivi (paas, raudkivi), betooni (nii kergbetooni kui ka raskbetooni), kivikbetooni, raudbetooni. Konstruktsiooni järgi liigitatakse vundamendid: 1) lintvundamendid, 2) postvundamendid, 3) plaatvundamendid, 4) vaivundamendid Lintvundament postvundament 15 Plaatv
· Peatala toetus postile, seinale. Näitajad, mis määratakse arvutustega: · Koormused · Paindemomendid, põikjõud, toereaktsioonid · Kandevõime · Armatuuri pindala, ankurduspikkus, samm · Betoonkeha mõõtmed 5.6 Eskiisige ja selgitage raudbetoontreppide konstrueerimise põhimõtteid. Näidake globaalsed ja lokaalsed purunemisvõimalused ja kuidas purunemist vältida. Eskiisige ja selgitage raudbetoontreppide konstrueerimise põhimõtteid. Soovitav on trepid valmistada monteeritavatena. Kui ei ole võimalik kasutada tüüpmõõtudega elemente või teostada monteerimist, siis tuleb kasutada kohapeal valatavaid treppe. Muide R/B trepid arvutatakse kui talad. Trepi alumisse pinda paigutatakse töötav varras. Trepi töötamise paksuseks valitakse pildil näidatud kõrgus h. mis valitakse vastavalt koormustele. Trepi astmeid ei tohi olla üle 15-ne ja trepiastme kõrgus jääb sinna ca150-200mm vahele ja astme pikkus on 200-300mm vahel et inimese jalg mahuks ilusti trepile
annaabi.ee 
