Polükondensatsioon - polümeeride või polükondensaatide saamine ühest või mitmest monomeerist, mis sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi. Plastmass - sünteetilised materjalid, mis kujutavad endast kas puhtaid vaikusid või siis vaigu ja rea lisandite sulameid. Homopolümeer - ühe lähteaine (monomeeri) polümerisatsioonil moodustuv polümeer. Kopolümeer - heteropolümeer on selline polümeer, mille molekulides esinevad kahele või enamale monomeerile vastavad lülid. Polüamiid - polümeer, mille põhiahelas kordub amiidrühm (-CO-NH-). Monosahhariid koosneb ühest karbonüülrühmast ja mitmest hüdroksüülrühmast. Disahhariid - süsivesik, mis koosneb kahest monosahhariidist. Polüsahhariid - polüoosid on rühm suure molekulmassiga süsivesikuid (sahhariide ehk suhkruid), mida saab vaadelda ühenditena. Glükosiidside - side süsivesiku ja mingi teise struktuuri vahe Kodeeritav aminohape - eluks vajalikud 20 aminohapet, millest
3. põletamine energia tootmiseks. Mis on polümerisatsioon ehk polümeerumine? Polümerisatsioon ehk polümeerumine ehk polümeriseerumine on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi, milles üksteisele järgnevalt (lineaarsete ahelatega polümeer) või hargnevalt (hargnevate ahelatega polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid: nM → (-M)n– Mis on polükondensatsioon? Polükondensatsioon on polümeeride või polükondensaatide saamine ühest või mitmest monomeerist, mis sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi (näiteks –COOH, –OH, –NH2). Funktsionaalrühmade reageerimisel eraldub kõrvalproduktina mingi madalmolekulaarne ühend (näiteks vesi või alkohol). Polükondensatsioon toimub astmelise polümerisatsiooni mehhanismi järgi.
POLÜMEERID · Polümeerid on ühendid, mille molekulid koosnevad pikkadest ühesugustest korduvatest kovalentsete sidemetega seotud strutktuurilülidest. Polümeeride moodustumise protsessi nimetatakse polümerisatsiooniks. Polümeerid on näiteks merevaik, tselluloos, tärklis. · Kopolümeer on selline polümeer, mille molekulides esinevad kahele või enamale monomeerile vastavad lülid. Protsessi, milles saadakse kopolümeerid, nimetatakse kopolümerisatsiooniks. · monomeeriks nimetatakse polümerisatsiooni lähteainet ehk ühte molekuli lüli polümeeri ahelas. Kui polümeeri tekkel liituvad omavahel ühesugused monomeerid, siis nimetatakse sellist polümeeri homopolümeeriks. · Polümerisatsiooniaste on arv, mis näitab elementaarlülide arvu polümeeri molekulis.
võimalik valku taastada s.o renatureerumine. Monomeer väikese molekulmassiga aine, osaleb polümerisatsioonis. Polümeer suure molekulmassiga aine mis koosneb kovalentsete sidemetega ühendatud korduvatest struktuuri üksustest. Liitumispolümerisatsioon tekib monomeeride liitumisel ainult polümeer. Polümerisatsiooniaste näitab elementaarlülide arvu polümeeris. Polükondenstsioon tekib lisaks polümeerile madala molekulaarneaine. Elementaarlüli monomeerile vastav rühmitus polümeeris. Kopolümeer tekib mitmest erinevast monomeerist. 3.Värvuseta, lõhnata, maitseta, vees mittelahustuv, veest kergem, kõrgema keemistemp. ja madalama sulamistemp. , kui vesi 5. Rasva rääsumine rasva riknemine peamiselt mikroobide osalusel, millega kaasneb ebameeldiva lõhna teke. 9. Peale rasvade sisaldab või valke, sahhariide, vitamiine, orgaanilisi happeid ja soolasid, mis annavad iseloomuliku maitse, värvi ja lõhna.
vesiniksidemete tugevust, mille tulemusena valgu struktuur muutub Monomeer- madalmolekulaarne ühend, mis osaleb polümeerisatsiooni reaktsioonis Polümeer- suure molekulmassiga aine, mille molekul koosneb kovalentsede sidemete seotud korduvatest rühmitustest Liitumispolümeer- polümeer tekib monomeeride liitumise tulemusel Polükondensatsioon- polümeeri tekke käigus eraldub väikese molekulmassiga aine Elementaarlüli- monomeerile vastav rühmitus polümeerides Polümerisatsiooniaste- näitab elementaarlülide arvu polümeeris Kopolümeer- tekib mitmest erinevast monomeerist Loodusliku rasva omapära. Nt Looduslikke rasvade karboksüülhappe jäägid on hargnemata ahelaga ning paarisarvulise süsiniku aatomite arvuga. Butaanhape, palmithape, olehape, linoolhape Rasvade füüsikalised omadused. Puhta rasva om. Lahustub orgaanilistes ühendites. Sulamistemp puudub, sest rasv on segumaterjal. Küllastunud
paljudest kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest (elementaarlülidest). Polümerisatsiooniaste on elementaarlülide arv polümeeri molekulis. Looduslike polümeeride puhul on kasutusel triviaalnimetused, näiteks tselluloos ja tärklis. Nimetusi antakse ka funktsionaalse rühma järgi, mis lähtub koostisest, näiteks polüamiid. Polümeeri nime moodustamisel lisatakse polümeeri lähteainele (monomeerile) eesliide polü 2. Kuidas polümeerid tekivad? (liitumispolümeerid, kondensatsioonipolümeerid) Liitumispolümerisatsioon polümeer moodustub monomeeride liitumise teel. Nii saadakse liitumispolümeerid. Näiteks alkeenid polümeeruvad, liitudes kaksiksideme arvel. Polükondensatsioon Polükondensatsiooni teel moodustuvad konden satsioonipolümeerid. Seda protsessi võib vaadelda nagu estri teket, kus happe
Ühinemisreaktsioon keemiline reaktsioon, milles ained ühinevad omavahel, moodustades uue aine. Asendusreaktsioon keemiline reaktsioon, mille tulemusena keemilise aine molekulis mingi aatom või aatomite rühm asendub mõne teise aatomi või rühmaga. Polümerisatsioon keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse ühendi, milles üksteisele järgnevalt või hargnevalt on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid. Oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone; ise redutseerub. Redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone; ise oksüdeerub. Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele; sellega kaasneb elementide oksüdatsiooniastme muutus. Oksüdatsiooniaste elemendi aatomite oksüdeerimise astet iseloomustav suurus; võrdub aatomi laenguga ühendis, eeldusel, et ühend koosneb ioonidest
sidemetega seotud korduvetest struktuuriühikutest-elementaarlülidest. 85) Polümerisatsioon - on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi, milles üksteisele järgnevalt (lineaarsete ahelatega polümeer) või hargnevalt (hargnevate ahelatega polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid. 86) Polükondensatsioon - kõrgmolekulaarse ühendi moodustumine, mis kulgeb mitmefunktsionaalsete ühendite omavahelise reageerimisel vee eraldumisega. 87) Isomeeria - on nähtus, mille korral mitmel ainel on ühesugune koostis, kuid erinev ehitus (struktuur) ja seetõttu ka erinevad omadused. 88) Isomeer - ühesuguse koostise(summaarse valemiga), aga erineva struktuuriga(ehitusega)aine.
laeng või osalaeng. Nukleofiilid on näiteks hüdroksiidiioon, halogeniidiioon ja vesi. Polümerisatsioon - Polümerisatsioon on keemiline protsess, milles madalmolekulaarse ühendi (monomeeri M) molekulid ühinevad üksteisega moodustades kõrgmolekulaarse (makromorekulaarse) ühendi, milles üksteisele järgnevalt (lineaarsete ahelatega polümeer) või hargnevalt (hargnevate ahelatega polümeer) on keemiliselt seotud väga suur arv monomeerile vastavaid elementaarlülisid: nM (-M)n- Polükondensatsioon - Polükondensatsioon on polümeeride saamine ühest või mitmest monomeerist, mis sisaldavad erinevaid funktsionaalseid rühmi (näiteks COOH, OH, NH2). Monomeer - Monomeer on keemiline aine, mis suhteliselt kergesti moodustab polümeere. Monomeeri väikesed molekulid võivad liituda omavahel või mõne teise monomeeri molekulidega: seda protsessi nimetatakse polümerisatsiooniks.
butadieen, isopreen, propeennitriil, epoksüetaan, metanaal, dioolid jt. Need m annavadpolümerisatsiooni tingimustes sünteetilised polümeerid, nagu näiteks vinüülkloriidist saadav polüvinüülkloriid (PVC) või stüreenist saadav p Monomeeripolümerisatsiooni esilekutsumiseks lisatakse monomeerile initsiaa vajalik aktiivsete tsentrite tekitamiseks. Pe PP eelised puudused Polüetüleen (PE) Polüetüleen on kõige levinum plast. PE on madala hinna ja mit (sitke, tugev, veniv, keemiliselt inertne). . odav veekindel külmakindel hästi keevitat
betoonisegusse segatuna parandavad selle töödeldavust ilma vee hulka segus suurendamata või mis võimaldavad vähendada vee hulka betoonisegus, ilma et muutuks töödeldavus. Plastifikaatori kasutamine võimaldab vee hulka betoonis vähendada ? 38. Mis on a) homopolümeer - Homopolümeer on ühe lähteaine (monomeeri) polümerisatsioonil moodustuv polümeer. Kui polümeeri molekulis esinevad vaid ühele monomeerile vastavadelementaarlülid, siis on tegu homopolümeeriga, mille üldvalem on –(A–)n. b) kopolümeer- ehk heteropolümeer on selline polümeer, mille molekulides esinevad kahele või enamalemonomeerile vastavad lülid. Protsessi, milles saadakse kopolümeerid, nimetatakse kopolümerisatsiooniks. ? 39. 40. polüestrid tekivad erinevate alkoholide ja süsihapete kondensatsioonil. Küllastamata polüestrid tugevdatakse tavaliselt klaaskiududega ja kasutatakse plaatide ja torude valmistamiseks
korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. · Tavaliselt on polümeerides üle 100 elementaarlüli. · Monomeerid (elementaarlülid) ühinevad polümeerumise (polümerisat siooni) käigus ja moodustavad polümeere. · Polümerisatsioon protsess, mille käigus monomeerid ühinevad moodustades polümeere. · Polümeeri nime moodustamisel lisatakse polümeeri lähteainele (monomeerile) eesliide polü. 2. Liitumispolümerisatsioon ja polükondensatsioon · Liitumispolümerisatsioon polümeer moodustub monomeeride liitumise teel. Nii saadakse liitumispolümeerid. Näiteks alkeenid polümeeruvad, liitudes kaksiksideme arvel: polüpropeen · Polükondensatsioon Polükondensatsiooni teel moodustuvad konden satsioonipolümeerid
korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. · Tavaliselt on polümeerides üle 100 elementaarlüli. · Monomeerid (elementaarlülid) ühinevad polümeerumise (polümerisat siooni) käigus ja moodustavad polümeere. · Polümerisatsioon protsess, mille käigus monomeerid ühinevad moodustades polümeere. · Polümeeri nime moodustamisel lisatakse polümeeri lähteainele (monomeerile) eesliide polü. 2. Liitumispolümerisatsioon ja polükondensatsioon · Liitumispolümerisatsioon polümeer moodustub monomeeride liitumise teel. Nii saadakse liitumispolümeerid. Näiteks alkeenid polümeeruvad, liitudes kaksiksideme arvel: polüpropeen · Polükondensatsioon Polükondensatsiooni teel moodustuvad konden satsioonipolümeerid
korduvatest struktuuriühikutest elementaarlülidest. · Tavaliselt on polümeerides üle 100 elementaarlüli. · Monomeerid (elementaarlülid) ühinevad polümeerumise (polümerisat siooni) käigus ja moodustavad polümeere. · Polümerisatsioon protsess, mille käigus monomeerid ühinevad moodustades polümeere. · Polümeeri nime moodustamisel lisatakse polümeeri lähteainele (monomeerile) eesliide polü. 2. Liitumispolümerisatsioon ja polükondensatsioon · Liitumispolümerisatsioon polümeer moodustub monomeeride liitumise teel. Nii saadakse liitumispolümeerid. Näiteks alkeenid polümeeruvad, liitudes kaksiksideme arvel: polüpropeen · Polükondensatsioon Polükondensatsiooni teel moodustuvad konden satsioonipolümeerid
annaabi.ee 
