Comparison of Estonian and British State system Iam here to talk about Estonian and British state system, which have some similarities and differences. First of all the regime: Estonia is a democratic republic when the United Kingdom is constitutional monarchy. The head of state in Estonia is president who currently is Toomas-Hendrik Ilves and the head of state in United Kingdom is queen Elizabeth the second. Estonian president has a serving time of 5 years then in United Kingdom monarch rules the country till he or she dies, of course there are special occasions for that too. Second of all I want to talk about parliaments: Estonian parliament is unicameral and has 101 members and is elected for four years, when the British parliament is bicameral and has 1455 members currently and is elected for five years. Bicameral parliament means that there are two separate assemblies. There are quite a few minor difference...
Summarising: In short, in brief, in summary, to summarise, in a nutshell (kokkuvõtvalt), to conclude, in conclusion Sequencing ideas: The former, ... the latter, Firstly, secondly, finally, The first point is, Lastly, The following Using linking words is a very good practice to get a good mark! Oral 1. Alguses on sissejuhatav jutt. Ole ilmekas, kasuta head sõnavara. 2. Tõmbad endale teema ja saad ettevalmistusaega 3 minutit. Valmistud monoloogiks ja räägid kokku 2 minutit, ilma vahele segamiseta. o Monoloogi skeem: a) Topic: (minu teema on...) b) My general opinion: c) Firstly d) Secondly e) Thirdly f) In addition... (lisa mingi hea mõte, kui tuleb) g) For example... (näide elust vms) h) In conclusion... NB! Harjuta läbi nii skeemi tegemist, kui rääkimist 3. Rollimäng. Aega tutvumiseks 1 minut
konkretisatsioonist Lavastustervik – rolli ümber tekkiv maailm • Näidendi kaks tekstikihti: põhitekst (dialoog/monoloog ja sekundaartekst (remargid) Dialoog draamas: Seotud situatsiooni ja kõnelejate omavaheliste suhetega, tähtsaim karakteriseerimisvahend, Repliik – ühe kõneleja kompaktne lausung Soliloog – tegelane on laval üksi 2 monoloogikontseptsiooni: kõnesituatsiooni alusel- tekib siis kui kõneleja on laval üksi; kõne iseloomu alusel – tegelaskõne võib muutuda monoloogiks ka dialoogi ajal Monodraama – ühe tegelase monoloogist koosnev draamatekst, nt „Polkovniku lesk“ • Identsus: remark dubleerib dialoogis öeldut, s.t laval tehakse seda, millest parasjagu räägitakse. • Komplementaarsus: kõige tüüpilisem. Remarkides antud mitteverbaalne informatsioon täiendab dialoogi • Diskrepants (erinevus, lahkheli): sõnad ja tegevus lähevad lahku. Dialoog ja remargid räägivad üksteisele vastu.
Remargi ülesanne on täpsustada visuaalset pilti: lavakujundust, tegelase välimust ja käitumist; täpsustada dialoogi ja helitausta: tegelase intonatsiooni, pause, muusikat; kommenteerida tegelase käitumist ja siseelu või autori suhtumist. Repliik on ühe tegelase kõnevoor dialoogis. Lühemad repliigid muudavad dialoogi dünaamilisemaks, kiiremaks ning kinnitavad tihedat seost vestluspartnerite vahel. Pikk kõnevoor võib kujuneda üksikõneks ehk monoloogiks. Tavaliselt on erinevate tegelaste järjestikused repliigid omavahel temaatiliselt seotud. Repliikide seostamatus või üksteise repliikide kordamine ja väike varieerimine viitab kommunikatsioonihäiretele, millel võib olla erinevaid põhjuseid. 14.Millised on etenduse kaks ajatasandit? Etenduse reaalne aeg, mida etendajad ja vaatajad ühiselt läbi elavad. Fiktsionaalse reaalsuse aeg kujutatud on sündmused ja suhted. See on poeetiline ajakäsitlus. 15
eristada? Monoloog ehk üksikõne on üksi oleva inimese kõnelemine (soliloog) või ühe tegelase teistele esitatud pikem seotud repliik (meenutus). Eristada saab kaht monoloogikontseptsiooni: · Kõnesituatsiooni alusel: tekib siis kui kõneleja on laval üksi või ,,nagu üksi". Võib olla sisekõne või publikusse pöördumine. Siia alla kuuluvad ka proloog ja epiloog. · Kõne iseloomu alusel: tegelaskõne võib muutuda monoloogiks ka formaalse dialoogi ajal: kui repliik muutub väga pikaks või endassesuletuks (monoloog on semantiliselt ühtne, ei eelda vastanduvat konteksti, kaob dialoogipärane polaarsus ja haakumine) 53. Mis on monoogi dialogiseerumine ja dialoogi monologiseerumine? Monoloogi dialogiseerumine kui monoloogi ilmuvad suhtlemise elemendid, näiteks · laval üksi viibiv tegelane pöördub kellegi (kujuteldava) poole;
Ärge looge tehissituatsioone lastele! Eneseootuslikud ennustused: 1) Ootused , mis mõjutavad inimese taju ning järgnevat käitumist. 2) Mõjutab ka tajutava isiku käitumist, tajutava suhtumist tajujasse IV LOENG 20.02.2012 NÕUSTAMINE (Tiiu Kadajas) „Õpetaja amet on nagu nakkushaigus - kui hakkab külge, siis on küljes“ PEDAGOOGIKA – õpetamine+kasvatus. PEDAGOOGILINE SUHTLEMINE – kuna on/kuna pole pedagoogiline? Suhtlemine jaguneb kas dialoogiks või monoloogiks. Loeng on monoloog, seminar dialoog. Kui tegemist on dialoogiga, on kõigil inimestel võimalus kaasa rääkida; monoloogiga räägib ainult üks. NÕUSTAMINE - Nõustaja õpetab ja kasvatab. Õpetajana näitab ette ja palub järgi teha. Millest tuleb õpetamise-kasvatuse põhimõte? Õpetaja on inimene. Ta annab edasi enda õpitu, oma väärtused. Õpilased kas tahavad seda järgi teha või otsutavad, et soovivad midagi muud. Nõustamine sai alguse pedagoogikast. Hiljem kujuneb eraldi alaks
Remargi ülesanne on täpsustada visuaalset pilti: lavakujundust, tegelase välimust ja käitumist; täpsustada dialoogi ja helitausta: tegelase intonatsiooni, pause, muusikat; kommenteerida tegelase käitumist ja siseelu või autori suhtumist. Repliik on ühe tegelase kõnevoor dialoogis. Lühemad repliigid muudavad dialoogi dünaamilisemaks, kiiremaks ning kinnitavad tihedat seost vestluspartnerite vahel. Pikk kõnevoor võib kujuneda üksikõneks ehk monoloogiks. Tavaliselt on erinevate tegelaste järjestikused repliigid omavahel temaatiliselt seotud. Repliikide seostamatus või üksteise repliikide kordamine ja väike varieerimine viitab kommunikatsioonihäiretele, millel võib olla erinevaid põhjuseid. 14.Millised on etenduse kaks ajatasandit? Etenduse reaalne aeg, mida etendajad ja vaatajad ühiselt läbi elavad. Fiktsionaalse reaalsuse aeg kujutatud on sündmused ja suhted. See on poeetiline ajakäsitlus. 15
kergesti sõpru jne. Vanemad omakorda on huvitatud tagasisidest lapse õppimise ja käitumise kohta koolis: mõnigi kord võib laps näidata end kooli- ja kodukeskkonnas sootuks erinevast küljest. Ka saavad lapsevanemad palju ära teha oma lapse võimalike õpiraskuste ületamisel, tema suhtlemisprobleemidele lahenduse leidmisel, lihtsalt toetamisel. Arenguvestlusel peaks sõna saama eelkõige õpilane, kokkusaamine ei tohiks kujuneda õpetaja monoloogiks või õpetaja ja lapsevanema dialoogiks ega samuti süüdistamiseks või etteheidete tegemiseks. Siin on number üks laps ise, siin on tal võimalik ennast ja oma võimeid vanemate ja õpetaja kaasabil analüüsida, arutada läbi oma tulevikuplaane, õppetulemusi ja arenemisvõimalusi. Lapsel on võimalik teada anda, mis teda koolis või kodus segab ja härib, või vastupidi, mida heaks ja tähtsaks peab. Nii vanematel kui õpetajal on
Monoloogi kasutatakse peamiselt tegelase siseelu avamiseks, kuid ka lavale tehniliste või ajaliste piirangute tõttu sobimatute sündmuste edastamiseks. Monoloogikontseptsioonid: 1) Kõnesituatsiooni alusel: tekib siis kui kõneleja on laval üksi või ,,nagu üksi". Võib olla sisekõne või publikusse pöördumine. Siia alla kuuluvad ka proloog ja epiloog. 2) Kõne iseloomu alusel: tegelaskõne võib muutuda monoloogiks ka formaalse dialoogi ajal: kui repliik muutub väga pikaks või endassesuletuks (monoloog on semantiliselt ühtne, ei eelda vastanduvat konteksti, kaob dialoogipärane polaarsus ja haakumine). 53. Mis on monoogi dialogiseerumine ja dialoogi monologiseerumine? Dialoogi monologiseerumine. Dialoogi muutumine ühekõneks. Dialoog monologiseerub, kui · kõnelejate kontakt nõrgeneb (üks nt domineerib) · kõnelejate kontakt katkeb (kommunikatisoon ei toimi)
eristub kaks kindlat vaatepunkti; · tegelaste ühiskondlikust positsioonist, iseloomust ja meeleolust. Lapsed, politseinik, filosoof räägivad erinevate sõnadega erinevas stiilis; · konkreetsest kõnesituatsioonist. 53 Dialoogis on oluline ka repliikide pikkus ning sidusus. Lühemad repliigid teevad näidendi dünaamilisemaks; pikemad repliigid vähenevad pinget ja võivad kujuneda monoloogiks. Repliigid võivad olla identsed, mis mõjub kommunikatsioonihäirena, või seostamatud, nt absurdinäidendis. Dialoog võib monologiseeruda, kui tegelased on ühel arvamusel, üks tegelane domineerib ja kommunikatsiooni ei toimu. Monolooge on kahte tüüpi: · üksik inimene räägib; · ühe tegelase repliik on piisavalt pikk, et iseseisvuda. Sel juhul võib monoloogi katkestada täpsustavate küsimustega või nõusoleku repliikidega.
tabatama, poodaks meid kuninga käsul kohe üles. Paraku on inimeste teod kahe otsaga, üks inimene mõistetakse hukka selle pärast, mille pärast teine loorbereid saab. Kes Caesarit imetleb, mõistab hukka Catilinat *. Kas pole tõsi, õpetaja? Mis te ütlete niisuguse filosoofia kohta? Minu filosoofia tuleb instinktist, loomust, ut apes geomet-riam '. Noh, keegi ei vasta 2 6 8 mulle. Mõlemal teil on paha tuju! Mul tuleb siis üksi rääkida. Tragöödias kutsutakse seda monoloogiks. Paastu jumala nimel! Teate, ma nägin äsja Louis Xl-t ja mulle on ta vandesõna külge jäänud. Niisiis, paastu jumala nimel, Vanalinnas teevad nad ikka veel hirmsat lärmi. On aga tige ja kuri vanamees see meie kuningas. Ta on üleni nahkades. Ta on ikka veel mulle võlgu pulmalaulu eest ja täna tegi ta mulle ainult nii palju head, et ta mind üles ei «poonud, mis polekski mulle kõige meelepärasem olnud. Ta on kitsi ega tasu neile, kes seda ära on teeninud
annaabi.ee 
