Jumal kui igavene printsiip on Brahman. Brahman on kirjeldamatu, tunnetamatu, kõiketeadev, kõikjalviibiv, algne, igavene ja absoluutne, ilma alguse ja lõputa, kõige teadaoleva ja veel mitte teadaoleva, kõige juhtunu ja veel mitte juhtunu põhjus, allikas, materjal ja jõud kogu universumis. Brahman on puhas eksistents, teadvus ja teadmine. Selles mõttes on omadusteta Brahman seega Parambrahman (Ülim Brahman). Monistliku Advaita Vedanta kohaselt ei eksisteeri universumis tegelikult midagi peale Parambrahmani. Ülima vaimuna nimetatakse teda ka Paramtman või Paramatma. Ehkki Ülim Brahman (isiksustamatu Jumal) on mõistuslikult tunnetamatu ning tajutav üksnes spirituaalselt, leidub upanisaadides mitmeid ütlemisi tema kohta. Neist tuntuim on "tat tvam asi" (sina oled see). Hinduismi praktika sihiks ongi "ärkamine", omaenda jumaliku olemuse mõistmine, selleni jõudmine.
Zenon Eleast- võtab kasutusele filosoofilise dialoogi vormi. 3.PYTHAGORASE KK on esimene filosoofiline kool. Pythagoras- oli koolkonna rajaja. Tema peab algeks kvantiteeti- iga asi on möödetav. Tõstab esile arvud ja arvud on harmoonilises seoses. Tema leiab, et ka riigis peab olema harmoonia. Usub hingede rändamisse. Võtab esimesena kasutusele sõna Kosmos. Uskus, et inimesi on võimalik ravida muusikaga. FILOSOOFILINE PLURALISM 1. Empedokles- võtab kokku monistliku õpetuse alge. Koosneb tulest, veest ja õhust. Kirjeldab inimese kujunemist. Kõigepealt tekib flora e taimestik, siis fauna e loomad ja siis inimene. Tema jaoks on maailm igavene ja hävimatu. Hippokrates- inimese keha koosneb verest, limast ja 2 erinevast sapist. (tume ja hele) 2. Anaxagoras- viib pluralismi uuele tasandile. Tema arvates on alge seeme. Tema esindab kosmopolitismi- ei määratleta konkreetse maaga, vaid kosmosega. Ütleb, ,,seal kus on taevas peakohal, on mu kodumaa." 3
Teema 2 · Monism- filosoofiline seisukoht, mille järgi on kõigel olemasoleval üks universaalne alge. Materialistlik monism aktsepteerib seisukohta, et maailm on materiaalne ning psüühika tekib üksnes (elus)mateeria (nt aju) teatud omadusena. Suurem osa tänapäevastest seisukohtadest selle üle, kuidas lahendada psühhofüsioloogilist probleemi, on võtnud omaks monistliku materialismi maailmavaate. · Frenoloogia- 18.saj lõpus ja 19.saj alguses populaarne õpetus, mille aluseks olid 1808.a Franz Joseph Gall`i esitatud ideed. Õpetus põhines ekslikul oletusel, mille järgi võimaldavat kolju osade kuju otsustada inimese vaimse võimete ja iseloomu üle. Kuigi teooria osutus ekslikuks, koondas see uurijate tähelepanu aju ja psüühika seoste uurimisele ja lõi eeldused mitmete neuroanatoomia faktide avastamiseks.
Filosoofilistel probleemidel ei olegi ainuõigeid lahendusi. Vabadus kõige üldisemas mõttes on takistuste, piirangute või sunni puudumine. Mina käsitlen oma referaadis kolme teemat: keha ja vaimu probleem, tahtevabaduse probleem ning sotsiaalne vabadus. 1. KEHA JA VAIMU PROBLEEM Keha ja vaimu teooriale võib läheneda kaheti: Dualistliku teooria põhjal. Inimesel on nii keha kui ka vaim- esimene on materiaalne ja teine mittemateriaalne. Monistliku teooria põhjal. Inimene on kas ainult materiaalne keha või mittemateriaalne vaim. 1.1 Dualistlikud teooriad Dualistlikuks interaktsionismiks (ld inter- ´vahel´, ´keske´, actio ´tegevus´) nimetatakse prantsuse filosoofi Rene Descartes´i seisukohta, et keha ja vaim mõjutavad teineteist vastastikku: Teatud kehalised protsessid tekitavad mentaalseid protsesse (tahtmisi, soove, naudinguid jne) ning teatud mentaalsed protsessid põhjustavad kehalist aktiivsust. Tekkis
hindud, et on üks jumal Brahma. Brahma on kõige looja. Ühes upanisaadis on öeldud: ''Brahma on elu. Brahma on rõõm. Brahma on tühjus... Rõõm on tõesti sama mis tühjus. Tühjus on tõesti sama, mis rõõm.'' Siin mõeldakse tühjuse all mitte kõledat mitteolemist vaid tühjust, millel on piiritu loomingu-potentsiaal. Brahma on ülim reaalsus. See reaalsus on ühendav üldmõiste, misa annab hinduismile põhiliselt monistliku iseloomu. Brahmanit on mõistetud ka kui ''kõige hinge''. Hindu mütoloogia põhiline korduv teema on maailma loomine ennastohverdava Jumala poolt. See tähendab, Jumal toob ennast ohvriks, muutudes ise maailmaks, mis lõpuks muutub jälle Jumalaks. Seda jumalikku loovat aktiivsust nimetatakse lila'ks. Lila müüdil on tugev maagiline hõng. Brahma on suur maag, kes muudab end maailmaks ja sooritab oma vägitöö ''maagilise loova jõuga''
üksnes siseriiklikul tasandil. See ei välista aga rahvusvaheliste instantside poole nt Euroopa Inimõiguste kohtu poole pöördumist vahetult lepingu alusel, dualistliku süsteemi on kasutanud ka mitmed demokraatlikud riigid, nt SB ja Rootsi. Tulenevalt Euroopa Inimõiguste kohtu olemasolust, on nad teinud erandi nende lepingute suhtes, mille rikkumise peale saab kaevata Euroopa Inimõiguste kohtusse, nende lepingute osas kasutavad need muidu dualistlikud riigid monistlikku süsteemi. Monistliku süsteemi puhul on välisleping siseriiklikult otsekohaldatav. Isik saab siseriiklikus kohtus tugineda vahetult välislepingule. Eesti kasutab monistlikku süsteemi. PS §123 lg 2 järgi kohaldatakse juhul kui vastuolus on RK-s ratifitseeritud välisleping ja eesti seadus välislepingut. See PS formuleering ei nõua lepinguga vastuolus oleva seaduse kehtetuks tunnistamist PS- likkuse järelevalve kohtumenetluse korras. Leping jääb lihtsalt kohaldamata. Eesti
ja püüab neist välja. Teos on suletud ja taandatav ühele tähistatavale, funktsioneerib kui tervikmärk. Tekstis lükatakse tähistatav pidevalt tulevikku, ta on kõrvalekalduv ja toimib tähistaja sfääris. Loogika, mis teksti juhib, ei rajane “mõistmisel”. Tekst on teos, mis on vastu või omaks võetud kogu selle sümboolse olemuse täiuses. Teos tahaks omada kindlat tähendust. Ta pole vastuolus ühegi monistliku õpetusega, mille jaoks paljusus võrdub maailma kurjusega. teksti iseloomustab mõtte paljusus. tekst toimib läbi erinevate kultuurikeelte, mis moodustavad stereofoonia. Tekst moodustub juba loetud tsitaatidest, mis on ilma jutumärkideta. Ühtaegu paljusus ja tendents ühetähenduslikkusele. teos on tingitud tegelikkuse poolt, kuulub autorile, asetub oma kohale kirjandusloos, aga tekstil ei ole kindlalt fikseeritud isadust. autori viirastus võib tekstis ilmuda külalise õigustes
lepingud hoitakse rangelt lahus. Siseriiklikus kohtus on selle süsteemi järgi kaitstavad ainult siseriiklikus seaduses loetletud õigused. Riigi suhtes jõus olevale välislepingule siseriiklikus kohtus sellise süsteemi puhul pole võimalik tugineda. See süsteem tähendab seda, et välislepinguga võetud kohustuste siseriiklikul tasandil järgimine sõltub täiel määral ainult riigist endast. Monistliku süsteemi puhul moodustavad siseriiklik õigus ja riigi poolt ratifitseeritud rahvusvahelised lepingud ühtse terviku ja isik saab siseriiklikus kohtus vaidluse korral tugineda otse välislepingule. Seda tingimusel, kui välisleping on võetud otsekohalduvana või iserealiseeruvana. Monistliku süsteemi juures tuleb siseriiklikku õiguse ja välislepingu vastuolu korral jätta siseriiklik õigus kohaldamata ja kohaldada välislepingut.
Virchow oli darvinismi oponent (nägi evolutsiooniõpetuses sisalduvat ebateaduslikku elu isetekkimise teooriat), kuid olude sunnil Saksamaal ei olnud võimalik uuest õpetusest nt kooliprogrammides, mööda vaadata sai temastki Darwini tõlgendaja. Ernst Haeckel (1834-1919) oli evolutsiooniõpetuse suur toetaja (sõnastab mh nn biogeneetilise reegli22), kuid ta asub teooriat ka edasi arendama. Haeckel oli autoriteet radikaalidele, sest ründas kirikut (asendades Jumala küll monistliku käsitlusega, mis kogu loodust hingestatuna näeb). Haeckeli evolutsioonikäsitlus kujunes läbi uurimuste, mille ta sooritas alamatel, koloniaalsetel, samas integreerunud, eluvormidel. Talle näis, et evolutsiooni käigus on aset leidnud areng lihtsamalt keerulisemale, sel teel, et üherakulistest eluvormidest on nende nö koopereerumise käigus moodustunud organismid, milles rakkude (veel hiljuti iseseisvalt
sõlmitud välislepingud ei ole dualistliku süsteemi korral riigisiseselt otse rakendatavad, s.t. isik ei saa dualistliku süsteemi korral nõuda, et tema suhtes otse kohaldataks välislepingu sätteid, ehkki see leping on riigi suhtes jõus. Selleks, et isik saaks lepinguga antud õigusi kasutada, tuleb vastu võtta riigi poolt seadus või muu üldakt, mis sätestaks needsamad õigused, mis on fikseeritud lepingus. Sellise süsteemi korral pole välisleping siseriiklikult kasutatav. Monistliku süst-i korral moodustavad siseriiklik õigus ja riigi poolt sõlmitud rahv.vah-d lepingud ühe süst-i. Lepinguga antud õ-d on riigis kasutatavad, ilma et oleks tarvis neid õigusi siseriiklikes seadustes dubleerida. PSe §-st 123 tuleneb, et E kasutab monistlikku süst-i. See kehtestab, et kui E s-d või muud aktid on vastuolus Rkogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, siis kohaldatakse välislepingut. See säte puudutab ainult Rkogu poolt ratifitseeritud välislepinguid
Jumal kui igavene printsiip on Brahman (sanskritis: ). Brahman on kirjeldamatu, tunnetamatu, kõiketeadev, kõikjalviibiv, algne, igavene ja absoluutne, ilma alguse ja lõputa, kõige teadaoleva ja veel mitte teadaoleva, kõige juhtunu ja veel mitte juhtunu põhjus, allikas, materjal ja jõud kogu universumis. Brahman on puhas eksistents, teadvus ja teadmine. Selles mõttes on omadusteta Brahman seega Parambrahman (Ülim Brahman). Monistliku Advaita Vedanta kohaselt ei eksisteeri universumis tegelikult midagi peale Parambrahmani. Ülima vaimuna nimetatakse teda ka Paramtman või Paramatma. 134 Ehkki Ülim Brahman (isiksustamatu Jumal) on mõistuslikult tunnetamatu ning tajutav üksnes spirituaalselt, leidub upanisaadides mitmeid ütlemisi tema kohta. Neist tuntuim on "tat tvam asi" (sina oled see)
annaabi.ee 
