Raha saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute majandussüsteemi. Plaanimajandus on majandus, kus mingit toodet või teenust ei tegemisel. -Maksevahend - rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda toodeta mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid vastavalt riigi kehtestatud plaanile. võlgu, maksta makse. Rahasüsteemi elemendid: kui periteet on määratud ühes Segamajandus on majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- kui süsteemis, siis on tegu monetaristliku, kui kahest siis bimetallistliku riigiomanduses olevatel ettevõtetel. Raha funktsioonid: -arvestusühik - raha on rahasüsteemiga ehk kui raha on ühes riigis jkasutusel siis monetaristlik ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. -Vahetusvahend - raha rahasüsteem ja kui mitmes siis bimetallistliku süsteemiga. on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu ning asendab ostja ja müüja vahelistes tehingutes barterit
nafta hinna järsk kasv, millele aitas kaasa pidev tarbimise suurenemine ja naftat tootvate Araabia riikide hinnapolitiika, millega taheti karistada lääneriike Iisralei toetamise eest. Tulemus: kasvas inflatsioon kasvas tööpuudus tootmine langes hinnad tõusid Selles üle saamiseks kasutati keinsianistlikke meetodeid ja vähendati riiklike kulutusi ei andnud tulemusi. R.Reagan võttis kriisi lahendamiseks kasutusele monetaristliku majanduspoliitika(reaganoomika) soodustamaks tarbimist alandati riigis kuni 25% makse infltasiooni pidurdamiseks lõpetati raha juurdetrükk vähendati tunduvalt sotsiaalkulutusi riigieelarvad koostati defitsiidiga e. kulud ületasid tulud suurendati riigivõlga Tulemus: vähenes inflatsioon, algas uus majanduskasvu periood ja loodi juurde 13mil uut töökohta. USA sisepolitiika Sisepoliitiline areng on stabiilne ja püsib traditsiooniline kaheparteiline süsteem.
nafta hinna järsk kasv, millele aitas kaasa pidev tarbimise suurenemine ja naftat tootvate Araabia riikide hinnapolitiika, millega taheti karistada lääneriike Iisralei toetamise eest. Tulemus: kasvas inflatsioon kasvas tööpuudus tootmine langes hinnad tõusid Selles üle saamiseks kasutati keinsianistlikke meetodeid ja vähendati riiklike kulutusi → ei andnud tulemusi. R.Reagan võttis kriisi lahendamiseks kasutusele monetaristliku majanduspoliitika(reaganoomika) soodustamaks tarbimist alandati riigis kuni 25% makse infltasiooni pidurdamiseks lõpetati raha juurdetrükk vähendati tunduvalt sotsiaalkulutusi riigieelarvad koostati defitsiidiga e. kulud ületasid tulud suurendati riigivõlga Tulemus: vähenes inflatsioon, algas uus majanduskasvu periood ja loodi juurde 13mil uut töökohta. USA sisepolitiika
2) raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks. Majanduse arengule aitas kaasa Marshalli plaan, anti abi Euroopa riikidele,sest selle raha eest osteti ka USA-le tööstusseadmeid. Maj.kriisi põhjus: suured sõjalised kulutused , nafta hinna järk kasv. Kriisi tulemusena: 1) kasvas inflaktsioon ja tööpuudus. 2) tootmine langes, hinnad tõusid. * 1981.a presidendiks saanud R-Reagan võttis kasutusele kriisist ülesaamiseks monetaristliku majanduspoliitika: 1) alandati makse. 2) raha juurdetrükk lõpetati. 3) vähendati tunduvalt sotsiaalkulutusi. 4) riigieelarve koostati defitsiidiga, suurendati riigivõlga. 6. SLV ja SDV (seletus, tekkeaeg, pealinnad). V: SLV Saksamaa Liitvabariik , 1949.a, Bonn. SDV Saksamaa Demokraatlik Vabariik , 1949.a, Berliin. 7. SLV sisepoliitiline elu (juhid, parteid, iseloomustus). V: Juhid: 1) 1950-1960.a->võimul kristlikud demokraadid,juht Konrad Adenauer [ panus: *sots
ümberlükkamine. (1) M. Friedman pidas vajalikuks ületada majandusraskusi ja kriise mitte laiaulatusliku riikliku reguleerimise riigikapitalismi arendamise, vaid vaba ettevõtluse arendamise kaudu. Ta töötas välja monetarismi teooria, kritiseerides samas J. Keynesi majandusvaateid rahaturgude reguleerimiseks juba alates 1950.a. Monetaristid olid seisukohal, et turu toimimise kõige tähtsamaks elemendiks on raha. Nende juhtmõtteks oli ,,Money matters" (,,rahal on tähtsus"). Monetaristliku teooria aluseks oli kvantitatiivne rahateooria, mille järgi rahamass ringluses viib proportsionaalsetele hindade muutumisele. Raha peamine funktsioon on hindade taseme määramine. M. Friedman näitas, et kui rahahulk väheneb, siis 6-12 kuu pärast väheneb ka tootmise maht, edasi 6-12 kuu pärast langevad ka hinnad. Ta näitas, et kõik suuremad majanduslangused USAs vaadeldud ligemale saja aasta jooksul olid seotud rahahulga
3. Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemine. Kõige selle tõttu keynes`ianism enam ei toiminud. 8.8. MONETARISM M o n e t a r i s m ehk kõva raha poliitika. Selle üks tähtsamaid põhjendajaid on olnud Chichago ülikooli professor MILTON FRIEDMAN. Monetarism kui majanduskoolkond peab majandusarengu põhiteguriks ringluses oleva raha stabiilsust. Monetaristide arvates on raha samasugune kaup nagu kõik muugi : kui kauba pakkumine kasvab, siis selle hind väheneb. Monetaristliku majanduspoliitika elluviimiseks püüti riigieelarve kulude ja tulude osa igal juhul t a s a k a a l u viia. Selleks asuti rangelt kärpima riiklikke kulusid. Madalama konkurentsiga majandusharude ja - ettevõtete toetamise lõpetamise tõi see kaasa. Ka ebarentaableid riigiettevõtteid asuti erakätesse andma. Monetarismi rakendasid mitmed parempoolsed valitsused : president Ronald Reagan ( reiganoomika), Margareth Thatcher Suurbritannias ( thatcherismiks).
karistada lääneriike Iisraeli toetamise eest). · Kriisi tulemusena: kasvas inflatsioon (näiteks 1973.a. 9%; 1974.a. 12%). tööpuudus kasvas (näiteks 1970.a. 6,6%; 1980.a. ~10%) tootmine langes ja hinnad tõusid · Majanduskriisist üritati üle saada keinsianistlikke meetodeid rakendades ja riiklike kulutusi vähendades, aga erilisi tulemusi see ei andnud. · 1981.a. USA presidendiks saanud vabariiklane R.Reagan võttis kriisi lahendamiseks kasutusele monetaristliku majanduspoliitika (NB! USA puhul nimetatakse reaganoomikaks): alandati makse (kuni 25%) tarbimise soodustamiseks inflatsiooni pidurdamiseks raha juurdetrükk lõpetati vähendati tunduvalt sotsiaalkulutusi riigieelarved koostati defitsiidiga (e. kulud ületasid tulud) ja suurendati riigivõlga · Reaganoomika kasutamise tulemusena vähenes inflatsioon, algas uus majanduskasvu periood ja loodi juurde ~13 miljonit uut töökohta. 1.2. USA sisepoliitika:
Idee seisnes selles, et majandus ei suuda iseennast reguleerida, seda peab tegema riik. Riik peab elavdama tootmist, andes ettevõtetele laenu, tehes ettevõtetesse investeeringuid. Lisaks peab riik laiendama ka tarbimist, hakates inimestele abirahasid maksma. Peab muutma suhtumist eelarvesse teatud suuruses puudujääk on lubatud. Peab juurde trükkima paberraha, aga riigi kontrolli all teatud ulatuses seda raha saab kasutada abiraha andmiseks. 16) Monetarism kui kriisiennetusvahend? Monetaristliku poliitika põhisisu (nn kõva raha poliitika) ja selle ellurakendamine? Too näiteid lähiajaloost? Monetarism - eelistab vähem sekkumist ja väiksemat avalikku sektorit, kitsamates piirides sotsiaalpoliitikat. * vähendada makse väiksem maksukoormus *suurem säästmine *vaba raha investeeringuteks * uued investeeringud = tootmise kasv * tootmise kasv = uued töökohad Monetarism peab majandusarengu põhiteguriks ringluses oleva raha stabiilsust. Tähelepanu
toetamise eest. Kriisi tulemusena: kasvas inflatsioon (nt 1973 9%; 1974 12%) kasvas tööpuudus (nt 1970 6,6%; 1980 ~10%), tootmine langes hinnad tõusid Majanduskriisist üritati üle saada keinsianistlikke meetodeid rakendades ja riiklike kulutusi vähendades, aga erilisi tulemusi see ei andnud. 1981 USA presidendiks saanud vabariiklane R.Reagan võttis kriisi lahendamiseks kasutusele monetaristliku majanduspoliitika (USA puhul nimetatakse reaganoomikaks). soodustamaks tarbimist alandati riigis kuni 25% makse. Inflatsiooni pidurdamiseks lõpetati raha juurdetrükk vähendati tunduvalt sotsiaalkulutusi riigieelarved koostati defitsiidiga (e kulud ületasid tulud) suurendati riigivõlga. Reaganoomika kasutamise tulemusena vähenes inflatsioon, algas uus majanduskasvu periood ja loodi juurde ~13 miljonit uut töökohta. USA sisepoliitika
langeda nii kiiresti, kui tasakaal nõuaks. Ta ei pidanud seisu heaks, aga ka ei dramatiseerinud seda üle. 30) Milles nägi J. M. Keynes maailmamajanduse kaugema arengu suurimat probleemi? Tehnoloogiline tööpuudus. See on tööpuudus, mida põhjustab tööjõu kokkuhoiu vahendite avastamine kiiremini kui tööjõule uute rakenduste leidmine. Arvas, et inimestel hakkab igav. Majandust tuleb hoida tasakaalus. 31) Monetaristliku poliitika (nn kõva raha poliitika) põhisisu ja selle ellurakendamine? Too näiteid lähiajaloost? Monetarism peab majandusarengu põhiteguriks ringluses oleva raha stabiilsust. Inimesed on motiveeritud rohkem tööd tegema ja teenima, koguma. Tähelepanu keskmes on raha hulga mõju hindadele ja tootmisele. Monetaristide arvates on raha samasugune kaup nagu kõik muugi: kui kauba pakkumine (ringluses oleva raha hulk) kasvab, siis hind (ostujõud) langeb.
Eesmärgiks on mõõdukas heaoluriik. Kristlik demokraatia pöörab rohkem tähelepanu ka kodanikuühiskonnale. Leitakse, et 30 turumajandus põhjustab liiga suurt majanduslikku ebavõrdsust ning riigi ja kolmanda sektori ülesanne on seda leevendada. Eriti populaarsed on kristlikud demokraadid olnud Saksamaal. Põhjamaade kristlikud erakonnad on parempoolsemad ja nende valijaskond jõukam. 1970. aastatel võtsid paremerakonnad omaks monetaristliku majanduspoliitika (inflatsiooni vältimise e nn kõva raha poliitika, püüti makse vähendada). Nt Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Erakond on pigem paremtsentristlik Liberaalsed erakonnad tekkisid 18-19. saj linnakodanluse baasil, et kaitsta tööstuse ja kaubandusega tegelevate inimeste huve. Eesmärgiks oli kõrvaldada keskajast pärit kitsendused, mis tööstuse ja kaubanduse arengut takistasid ja kaotada seisuslikud piirangud inimeste poliitilistele õigustele.
läänemaailmas nõrgenenud. Pärast II maailmasõda tekkisid mitmes riigis kristlik-demokraatlikud erakonnad (katoliku maades rahvaerakonnad). On lähedased konservatiividele. Rõhutavad kristlikule eetikale tuginevat mõttelaadi ja väärtusi, tunnistavad riikliku reguleerimise vajadust majanduses. Eesmärgiks on mõõdukas heaoluriik. Põhjamaade kristlikud erakonnad on parempoolsemad ja nende valijaskond jõukam. 1970. aastatel võtsid paremerakonnad omaks monetaristliku majanduspoliitika (inflatsiooni vältimise e nn kõva raha poliitika, püüti makse vähendada). Konservatiivseid erakondi: Suurbritannia konservatiivid, USA vabariiklased, Saksamaa Kristlik-Demokraatlik Erakond on pigem paremtsentristlik Liberaalsed erakonnad tekkisid 18-19. saj linnakodanluse baasil, et kaitsta tööstuse ja kaubandusega tegelevate inimeste huve. Eesmärgiks oli kõrvaldada keskajast pärit kitsendused, mis tööstuse ja kaubanduse
annaabi.ee 
