Hip hop ja räpp Hip hop on 1970. aastatel New Yorgist alguse saanud ja üle maailma levinud muusika- ja elustiil, mille juurde kuuluvad erinevad etnilise kuuluvuse, tehnoloogia, linnakultuuri ja poliitika elemendid. Hip-hopi kui muusikastiili alusepanijad olid enamuses afroameeriklastest või Puerto Rico juurtega latinodest DJ-d. Iseloomuliku intensiivse sünkopeeritud trummirütmiga tantsumuusikale lisati räppimine - keerukaid rütme ja erinevaid riimivorme kasutav laulev rääkimine. 1980. aastatel muutus hip hop muusika elektroonilisemaks; kujunes hip hop kultuur, kuhu kuulus räppimine, breiktants, muusika miksimine, grafiti, võistlevate muusikute ja DJde terav konfrontatsioon jm. 1990. aastatel tugevnes hip hopis vastasseisu ja vägivalla element ning kujunes välja omaette alamzanr gangsta-rap, mis glamuriseeris suurlinnade kuritegelike jõukude tegevust.
HIPHOP Hiphop on pärit 80.aastate esimesel poolel Ameerika suurlinnade mustanahaliste tänavakultuurist ja selle juured ulatuvad rhytm and blues'i. Kaks olulist osa hiphopis on räppimine ja instrumentaaltaust. Tausta saab tekitada mitut moodi: see võib tulla heliplaadilt, tänapäeval kasutatakse rütmimasinat, sämplerit, süntesaatorit, 2Pac harvem naturaal pille. Rütmitaustana võib teha ka suuga , seda nimetatakse beatbox'iks. Räpitav tekst räägib linnaelust selle vastuoludest ja kõikvõimalikest olulistest teemadest, nagu näiteks suhted, karjäär, seksuaalsus, perekond, sõbrad, tunded.
Hip Hop Hip hop või hip-hop on 1970. aastatel New Yorgist alguse saanud ning ülemaailmselt levinud muusika- ja elustiil, mille juurde kuuluvad erinevad etnilise kuuluvuse, linnakultuuri, poliitika ja tehnoloogia elemendid. Hip hopile kui muusikastiilile panid aluse afroameeriklased või Puerto Rico juurtega latinodest DJ-d. Intensiivsele sünkopeeritud trummirütmiga tantsumuusikale lisati räppimine ehk keerukaid rütme ja erinevaid riimivorme kasutav laulev rääkimine. 1980. aastatel muutus hip hop muusika elektroonilisemaks. Kujunes hip hop kultuur, kuhu kuulus räppimine, breiktants, muusika miksimine, grafiti ning võistlevate muusikute ja DJ-de terav vastasseis. 90-ndatel tugevnes hip hopis vastasseisu ja vägivalla element ja kujunes välja omaette alamzanr gangsta-rap, mis glamuriseeris suurlinnade kuritegelike jõukude tegevust.
Hip-hop või hip hop on 1970. aastatel New Yorgist alguse saanud ja üle maailma levinud muusika- ja elustiil, mille juurde kuuluvad erinevad etnilise kuuluvuse, tehnoloogia, linnakultuuri ja poliitika elemendid. Hip-hopi kui muusikastiili alusepanijad olid enamuses afroameeriklastest või Puerto Rico juurtega latinodest DJ-d. Iseloomuliku intensiivse sünkopeeritud trummirütmiga tantsumuusikale lisati räppimine - keerukaid rütme ja erinvaid riimivorme kasutav laulev rääkimine. 1980. aastatel muutus hip-hop muusika elektroonilisemaks; kujunes hip-hop kultuur, kuhu kuulus räppimine, breiktants, muusika miksimine, grafiti, võistlevate muusikute ja DJde terav konfrontatsioon jm. 1990. aastatel tugevnes hip-hopis vastasseisu ja vägivalla element ning kujunes välja omaette alamzanr gangsta-rap, mis glamuriseeris suurlinnade kuritegelike jõukude tegevust.
Hip-Hop Hip-hop või hip hop on 1970. aastatel New Yorgist alguse saanud ja üle maailma levinud muusika- ja elustiil, mille juurde kuuluvad erinevad etnilise kuuluvuse, tehnoloogia, linnakultuuri ja poliitika elemendid. Hip-hopi kui muusikastiili alusepanijad olid enamuses afroameeriklastest või Puerto Rico juurtega latinodest DJ-d. Iseloomuliku intensiivse sünkopeeritud trummirütmiga tantsumuusikale lisati räppimine - keerukaid rütme ja erinevaid riimivorme kasutav laulev rääkimine. 1980. aastatel muutus hip- hop muusika elektroonilisemaks; kujunes hip-hop kultuur, kuhu kuulus räppimine, breiktants, muusika miksimine, grafiti, võistlevate muusikute ja DJde terav konfrontatsioon jm. 1990. aastatel tugevnes hip-hopis vastasseisu ja vägivalla element ning kujunes välja omaette alamzanr gangsta-rap, mis glamuriseeris suurlinnade kuritegelike jõukude tegevust.
Hip-Hop Tallinna Tehnikagümnaasium Tallinn 2013 Hip-Hop Hip-hop on 1970. aastatel New Yorgist alguse saanud ja üle maailma levinud muusika- ja elustiil, mille juurde kuuluvad erinevad etnilise kuuluvuse, tehnoloogia, linnakultuuri ja poliitika elemendid. Hip-hopi kui muusikastiili alusepanijad olid enamasti afroameeriklastest või Puerto Rico juurtega DJ-d. Iseloomuliku intensiivse sünkopeeritud trummirütmiga tantsumuusikale lisati räppimine - keerukaid rütme ja erinevaid riimivorme kasutav laulev rääkimine. 1980. aastatel muutus hip-hop muusika elektroonilisemaks; kujunes hip-hop kultuur, kuhu kuulus räppimine, breiktants, muusika miksimine ja grafiti. 1990. aastatel tugevnes hip-hopis vastasseisu ja vägivalla element ning kujunes välja omaette muusikastiil gangsta-rap, mis glamuriseeris suurlinnade kuritegelike jõukude tegevust. 2 Pac Tupac Amaru Shakur (tuntud ka kui 2Pac,
Sissejuhatus Hip hop ja räpp hip hop on 1970. aastatel New Yorgist alguse saanud ja üle maailma levinud muusika- ja elustiil, mille juurde kuuluvad erinevad etnilise kuuluvuse, tehnoloogia, linnakultuuri ja poliitika elemendid. Hip-hopi kui muusikastiili alusepanijad olid enamuses afroameeriklastest või Puerto Rico juurtega latinodest DJ-d. Iseloomuliku intensiivse sünkopeeritud trummirütmiga tantsumuusikal lisati räppimine - keerukaid rütme ja erinevaid riimivorme kasutav laulev rääkimine. 1980. aastatel muutus hip hop muusika elektroonilise maks; kujunes hip hop kultuur, kuhu kuulus räppimine, breiktants, muusika miksimine, grafiti, võistlevate muusikute ja DJde terav konfrontatsioo n jm. 1990. aastatel tugevnes hip hopis vastasseisu ja vägivalla element ning kujunes välja omaette alamanr gangsta-rap, mis glamuriseeris suurlinnade kuritegelike jõukude tegevust. Räpp või räppimine on keerukaid
2012 Sisukord: Hiphopist üldiselt Hiphop on 1970. aastatel New Yorgist alguse saanud ja üle maailma levinud muusika- ja elustiil, mille juurde kuuluvad tehnoloogia, linnakultuuri ja poliitika elemendid. Juured ulatuvad rhytm and blues´i. Tuntavad on ka Jamaica reggae ja funk´i mõjutused. Hip-hopi kui muusikastiili alusepanijad olid enamuses afroameeriklastest või Puerto Rico juurtega latinodest DJ-d. Hipopi kaks olulist komponenti on räppimine ehk kõneteksti rütmiliselt organiseeritud esitus ja instrumnetaaltaust. Viimase kujundab DJ, kes vib ise olla ka räppar. Tausta võib tekitada mitut moodi: see võib tulla heliplaadilt, levinud võte on mängimise ajal plaadi adesi-tagasi liigutamine, tänapäeval kasutatakse ka rütmimasinat, sämplerit, süntesaatorit, harvem naturaalpille. Rütmitausta võib teha ka suuga, seda nimetatakse beatbox´iks.
1. HIP-HOP Hip-hop või hip hop on 1970. aastatel New Yorgist alguse saanud ja üle maailma levinud muusika- ja elustiil, mille juurde kuuluvad erinevad etnilise kuuluvuse, tehnoloogia, linnakultuuri ja poliitika elemendid. Hip-hopi kui muusikastiili alusepanijad olid enamuses afroameeriklastest või Puerto Rico juurtega latinodest DJ-d. Iseloomuliku intensiivse sünkopeeritud trummirütmiga tantsumuusikale lisati räppimine - keerukaid rütme ja erinevaid riimivorme kasutav laulev rääkimine. (Vikipeedia, 2008c) Hip-hop pärineb tänavalt ja selle algusaastatel olid riimid ja muusika mustanahalistele noortele ainus võimalus, kuidas eemalduda Bronxi destruktiivsest tänavavägivallast. Hip-hop on samas alati tähendanud ka võitlust rikkuse, prestiizhi ja grupisisese positsiooni pärast. Kahtlemata on see aga mustanahalise töölisklassi kuuluva noore jaoks parim eneseidentifitseerimisvõimalus. (Cafe TEA 2008)
linnaosas väljakujunenud värviliste imigrantide tänavakultuur, mis leidis oma väljenduslaadi nii muusikas, tantsus(break dance) kui riietuses. Alguse sai see hilistel 60-ndatel ja varajastel 70-ndatel, seda aega meenutatakse nüüd kui ,,vana kooli" . Hip hop musikat võib vaadelda kui segu afroameerika varasemast tantsumuusikast (rütmibluus,diskosoul,funk)ning sellele 90,aastatel lisandunud mõjutustest (dub ja salsa). Kõige iseloomulikum on hip hopile aga räppimine mistõttu tekstil ja sõnumil on tihti suremgi roll kui muusikal endal. . Andekad noorukid kasutasid vanu vinüülplaate ja omaenda hääli selleks et rajada uut stiili. Kaasakiskuvad rütmid ja meloodiad segati kokku getoelu kirjeldavate poeetiliste riimidega. Algselt oli hip-hop muusikas 3 põhielementi: breaks, beats and scratches. Need on nüüdseks arenenud. Näiteks skrätshimine on peaaegu täielikult kadunud, tänu DJ'de osatähtsuse vähenemisele hip-hopis
Grunge - Kujunes välja 80´ndate lõpus. Ühendunud olid hipiliikumine, punk rock ning heavy metal. Grunge puhul oli oluline sõnum, mis rääkis võõrandumisest, ükskõiksusest, depressioonist, vihast, pettumusest, hirmust ja vabadusihast. Lood olid rahuliku ja meloodilise salmisosaga ning kiire ja kiiskava refrääniga. Tuntumad esitajad on Nirvana, Pearl Jam, Alice in Chains. Hiphop - Tekkis 80.aastate esimesel poolel. Olulisemad osad hiphopi juures on räppimine ja instrumentaaltaust. Instrumentaaltausta võib tekitada mitut moodi: see tuleb heliplaadilt, rütmimasina abil, sämpleri kaudu, süntesaatoriga, harvem naturaalpillidega ning beatbox´iga. Teksti ülesehituses on nii riim kui ka algriim. Lood räägivad olulistest teemadest nagu sõbrad, pere, suhted, karjäär, seksuaalsus. Populaarsemad esindajad on 2 Pac, Dr.Dre, 50 Cent, Missy Elliot ja Eestis Genka, Cool D.
Belka. Hip-hop Hip-hop või hip hop on 1970. aastatel New Yorgist alguse saanud ja üle maailma levinud muusika- ja elustiil, mille juurde kuuluvad erinevad etnilise kuuluvuse, tehnoloogia, linnakultuuri ja poliitika elemendid. Hip-hopi kui muusikastiili alusepanijad olid enamuses afroameeriklastest või Puerto Rico juurtega latinodest DJ-d. Iseloomuliku intensiivse sünkopeeritud trummirütmiga tantsumuusikale lisati räppimine - keerukaid rütme ja erinvaid riimivorme kasutav laulev rääkimine. 1980. aastatel muutus hip-hop muusika elektroonilisemaks; kujunes hip-hop kultuur, kuhu kuulus räppimine, breiktants, muusika miksimine, grafiti, võistlevate muusikute ja DJde terav konfrontatsioon jm. 1990. aastatel tugevnes hip-hopis vastasseisu ja vägivalla element ning kujunes välja omaette alamzanr gangsta-rap, mis glamuriseeris suurlinnade kuritegelike jõukude tegevust.
palale kaasnes videoklipp. Rikkamad esinejad palkasid rezissööre ega hoidnud efektse vaatemängu nimel raha kokku. Ka satelliitkanal MTV suutis tänu videoklippidele tippu tõsta nii mõnegi esineja. Hiphop Hip hop on 80.aastate alguses New Yorgi Bronxi linnaosas väljakujunenud värviliste immigrantide tänavakultuur, mis leidis oma väljenduslaadi nii muusikas, tantsus (break dance) kui riietuses. Kõige iseloomulikum hip hop'ile on räppimine, mistõttu tekstil ja sõnumil on tihti suurem roll kui muusikal endal. Hip hop'I esindajaist on tuntumad Grandmaster Flash ja Afrika Bambataa. http://www.youtube.com/watch? v=8z2M_hpoPwk
Paljudele lugudele iseloomulik rahulik, meloodiline salmiosa, kiire ja kriiskava häälega refrään Sõnum jtutstab võõrandumisest, ükskõiksusest, depressioonist, vihast, pettumustest jpm Grungevaimustus hääbus pärast Kurt Cobaini surma http://www.youtube.com/watch?v=vabnZ9-ex7o&ob=av3e Hiphop Võrsus 80. aastate esimesel poolel Ameerika suurlinnade mustanahaliste tänavakultuurist Olulised komponendid: räppimine, instrumentaaltaust Pajatavad: linnaelust, suhetest, karjäärist, seksuaalsusest, perekonnast, sõpradest Sagedane kaaslane breiktants http://www.youtube.com/watch?v=eJO5HU_7_1w&ob=av3e Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Kantrimuusika http://et.wikipedia.org/wiki/Folkrokk http://et.wikipedia.org/wiki/Jazz_fusion Esitlus ''Soul muusika zanr'' Referaat ''Free jazz, Jazz Rock'' Muusika õpik 8. klassile, lk 137-174 Youtube
survele ja mitmetele väljapressimistele sai vabaduse abielust, vähemalt mõneks ajaks, ei juhtu kindlasti igaühega. See olukord oli üks miljonist. Mul oli isegi raskusi mõistmisega, et praegu saab üldse selline asi toimuda, sest meie igapäeva maailm on nende omast niivõrd erinev. Samuti ei suuda ma mõista, kuidas Sonita pere ei hoolinud hetkekski sellest, mis on Sonitale kõige parem ja südamelähedasem. Oma muresid ja hirme suunas Sonita muusikasse. Ta kireks oli räppimine ning lugudes rääkis ta sellest, kuidas teda tahetakse maha müüa ning kui haiget see talle teeb. Sonita oli tark ja ta sai aru, et selleks, et probleemi kuidagi parandada tuleb tal ennast kuuldavaks teha. Sellega kaasnes aga järgmine probleem- Iraani naistel ei ole lubatud teha soolokarjääri. Tüdruk soovis aga aidata ka teisi omasuguseid ning ei lõpetanud räppimist. Ta soov oli, et tema räpplaulude sõnum jõuaks ka teiste kannatanuteni ning nad teaksid, et nad pole üksi ja
Hiphop Hiphop on 1970. aastatel New Yorgist alguse saanud ja üle maailma levinud muusika ja elustiil, mille juurde kuuluvad erinevad etnilise kuuluvuse, tehnoloogia, linnakultuuri ja poliitika elemendid. Hiphopi kultuur ei ole ainult teatud rassi või soo tegevusala. Hiphopi kui muusikastiili alusepanijad olid enamuses afroameeriklastest või Puerto Rico juurtega latinodest DJd. Iseloomuliku intensiivse sünkopeeritud trummirütmiga tantsumuusikale lisati räppimine keerukaid rütme ja erinevaid riimivorme kasutav laulev rääkimine Tuntumaid artiste: 2 Pac, Missyy Elliot, Chris Brown, Lil Wayne, Jay Z jpt. Muusikanäiteid: http://www.youtube.com/watch?v=o8Y9JlSRXw http://www.youtube.com/watch?v=8gyLR4NfMiI&ob=av2n 2 Pac Progressiivne rock, jazz rock ja fusion Progressiivne rock sai alguse 1970. aastate algul ning on üks rockmuusika stiilidest.
Tuntuimad esitajad on The Village People, Boney M, Modern Talking, The Bee Gees; solistidest Gloria Gaynor, Donna Summer jpt. (Skuin jt 2007 lk 168) 2.11 Hiphop Hiphop on nüüdisaegne muusika- ja tantsustiil, mis on segu afroameerika varasemast tantsumuusikast ning sellele lisandunud uuematest mõjutustest (EKSS 2009). Stiil arenes välja kõrvuti hiphop-kultuuriga Bronxis 1970. aastatel peamiselt afroameeriklaste tänavakultuurist. Seda defineerivad võtmeelemendid nagu räppimine, DJ-d, scratching (ingl k scratching kraapimine), sampling (ingl k sample proov, osa, tükk), beatboxing (rütmitaust suuga). Terminit ,,räppima" kasutatakse tihti samatähenduslikult terminiga hiphop, kuigi viimane tähistab tavaliselt tervet subkultuuri. (Wikipedia) Hiphopi kaks olulist komponenti on räppimine ning instumentaaltaust. Viimase kujundab DJ (ingl k disc jockey plaadikeerutaja), kes võib ise olla räppar. Taustamuusika esitatakse heliplaadilt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
