TRANSKRIPTSIOON Transkriptsiooni käigus kantakse geneetiline informatsioon DNA-lt RNA-le. Transkriptsioonil kasutatakse ühte DNA ahelat matriitsina, et sünteesida komplementaarne RNA ahel. Sünteesitud RNA-d nimetatakse vahel transkriptiks. Valkudeks transleeritavad RNA-d nimetatakse reeglina informatsiooni RNA-ks ehk mRNA-ks (messenger RNA). RNA-s tümiini asemel uratsiil ning desoksüriboosi asemel riboos. Kuna RNA on üheahelaline, siis ta moodustab molekulisiseste nukleotiidide paardumise kaudu mitmesuguseid erinevaid struktuure. RNAsid on erinevaid: mRNA – informatsiooni RNA (messenger RNA). Peamine RNA molekul, mis transleeritakse valguks. tRNA – transpordi RNA (transfer RNA). Madalmolekulaarsed RNA-d, mis on vajalikud translatsiooni läbi viimiseks. Toimivad adapteritena mRNA koodonite ja aminohapete vahel. rRNA – ribosoomi RNA (ribosomal RNA). Ribosoomi struktuuri osad, ka funktsionaalse tähtsusega.
organismis, neist sõltub molekulide muundumise kiirus ja suund. Liigitaktase lihtensüümid (ainult valguline osa) ja liitensüümid (valguline osa ja mittevalguline osa ehk kofaktor) Alandavaad reaktsiooni energiat. 34) Ensüümied klassifiktasioon: Oksüdoreduktaasid – redoksreaktsioonid. Transferaasid (rühmade ülekanne). Hüdrolaasid (kovalentsete sidemete lõhustamine). Lüaasid (C-C,C-O,C-N,C-S sidemete lõhustamine). Isomeraasid (molekulisiseste funktsionaalrühmade ülekanne, tekivad isomeerid). Ligaasid (karboksüülimine). 35) Ensüümide omadused: Ensüümid kui valgud – korõgmolekulaarsed, hüdrofiilised, denaureeruvad, kristalliseeruvad. Ensüümid kui katalüsaatorid – ei muuda reaktsiooni suunda, ei lõhustu reaktsiooni käigus. 36) Ensüümide eriomadused: Toime spetsiifilisus (komplementaarsus), sõltub organismi hetkevajadusest, kõrge
ümber? Osa valke aitavad kiireti kelmet tekitada, osa selliseid,mis aitavad kelmel püsida. Head on vahustamise mõttes segavalgud. Vahu tekkimist takistab juba väga väikene rasvalisand(lipiidide) Temperatuur - mitmesuguste nõrkade sidemete katkemine molekulis. Ekstreemsed pH väärtused - molekuli + või - laengu suurenemine elektrostaatiline tõukumine; ka vesiniksidemete katkemine. Orgaanilised solvendid - molekulisiseste hüdrofoobsete (atsetoon, etanool jt) vastasmõjude lakkamine. 7. Valkude keemilised omadused. Keemilised omadused sõltuvad kõigepealt hüdroksüül- ja aminorühmast. Üheks oluliseks omaduseks on valkude denaturatsioon valgu kõrgemate struktuuriastmete (kvaternaarne, tertsiaalne, sekundaarne) osaline või täielik kadumine, millega kaasneb valgu inaktiveerumine. Ainult primaarne struktuur jääb alles. Keskkonnatingimustega saab
vesiniksidemetega ühendatud veemolekulide võrgustikust. Sellest tulenevalt ongi veel oma molekuli suurust arvestades erakordselt kõrge keemistemperatuur. 48. Miks lahustuvad ioonid vees hästi? Ioonid lahustuvad vees hästi, sest veemolekulid on polaarsed. Lahustuvuse tagavad kaks faktorit. Esiteks, hüdratatsioonikihtide moodustumine on energeetiliselt soodne ning nähtuvalt vee kõrgest dielektrilisest konstandist varjestab vesi efektiivselt laenguid. 49. Kas molekulisiseste osalaengute esinemine soodustab või pärsib antud ühendi lahustumist vees? Soodustab, sest ühend hakkab seostuma vee polaarsete molekulidega. Vees lahustuvad: hüdrofiilsed polaarsed, ioonsed ja vesiniksidemeid moodustavad Lahustumist soodustavad kõik energeetiliselt soodsad interaktsioonid solvendiga. 50. Kas molekuli mittepolaarne iseloom soodustab või pärsib ühendi lahustumist vees? Molekuli mittepolaarne iseloom pärsib ühendi lahustumist vees, sest vesi ise on polaarne. 51
W Materjalide klassid W W 0 M e t a ll P o o lju h t D ie le k tr ik W 0 W e V W e V 3. DIELEKTRIKUD 3.1 DIELEKTRIK ELEKTRIVÄLJAS Erinevalt juhtivatest ainetest on dielektrikus peaaegu kõik laetud osakesed seotud aatomisiseste, molekulisiseste või molekulidevaheliste jõududega. Seepärast on ka välise elektrivälja mõjul vabade elektronide või ioonide poolt elektrilaengute edasikandumisest tekkiv juhtivusvool tühiselt väike. Dielektrikus esinevatest nähtustest omab erilist tähtsust polarisatsioon Polarisatsiooniks nimetatakse seotud laengute piiratud nihkumist või dipoolsete molekulide orienteerumist dielektrikus välise elektrivälja mõjul . Dielektriku viimisel välisesse
Tal on järel 4 elektroni, mis on vesiniksidemete akseptorid. Samas OH rühm käitub vesiniksideme doonorina. Seega on hapniku aatomis olemas nii vesiniksideme akseptor kui ka vesiniksideme doonor. Vesi koosnebki seetõttu vesiniksidemetega ühendatud veemolekulide võrgustikust ja selletõttu on tal kõrge sulamis ja keemistemperatuur 60. Miks lahustuvad ioonid vees hästi? Vesilahuses moodustub ioonide ümber veemolekulidest hüdratatsiooni kiht. 61. Kas molekulisiseste osalaengute esinemine soodustab või pärsib antud ühendi lahustumist vees? 62. Soodustab 63. . Kas molekuli mittepolaarne iseloom soodustab või pärsib ühendi lahustumist vees? 64. Pärsib 65. . Millised rühmad soodustavad molekuli lahustumist vees? Karboksüül, keto, hüdroksüül, amino jne 66. Miks on vee tihedus tahkes faasis väiksem kui vedelas? Vesiniksidemete pärast. Tahkes olekus on vesiniksidemetega molekulid korrapäraselt asetunud. Kui
Temperatuur ja molekulide keskmine kiirus. Soojushulk. Soojusjuhtivus. Konvektsioon. Soojuskiirgus. Entroopia. Soojuseks nimetatakse soojusenergiat, mis kandub ühelt kehalt teisele, kui kehade temperatuurid on erinevad. Siit järeldub, et soojust saab mõõta temperatuuride vahe abil. Tihti räägitakse soojusenergiast, mis pole aga täpselt defineeritud. Füüsikas kasutatakse siseenergia mõistet , mis on võrdne kõikide molekulide kineetiliste ja potentsiaalsete energiate ning molekulisiseste energiate summaga. Temperatuur on molekulide keskmise kineetilise energia mõõt. Molekulid liiguvad erinevate kiirustega ja omavahelistel põrgetel kiirused muutuvad, kuid keskmine kiirus on püsiv. Soojuse hulka ehk soojushulka mõõdeti enne SI süsteemi kasutuseletulekut kalorites: üks kalor on soojushulk, mida on vaja, et tõsta 1 g vee temperatuuri 1 kraadi võrra. Soojusjuhtivuse korral on kehad omavahel kontaktis ja ühe keha molekulide või ka vabade
Seega on iga veemolekul ühtlasi nii vesiniksideme aktseptoriks kui ka doonoriks ja vesi koosnebki omavahel vesiniksidemetega ühendatud veemolekulide võrgustikust. Sellest tulenevalt (vesiniksidemete lõhkumiseks kulub energia) ongi veel oma molekuli suurust arvestades erakordselt kõrge keemistemperatuur. 48. Miks lahustuvad ioonid vees hästi? V: Ioonsed ühendid nagu NaCl lahustuvad vees hästi, kuna vesilahuses moodustub ioonide ümber veemolekulidest hüdratatsiooni kiht. 49. Kas molekulisiseste osalaengute esinemine soodustab või pärsib antud ühendi lahustumist vees? V: Soodustab. 50. Kas molekuli mittepolaarne iseloom soodustab või pärsib ühendi lahustumist vees? V: Pärsib. 51. Millised rühmad soodustavad molekuli lahustumist vees? a) NH2 soosib vees lahustumist b) CH3 c) OH soosib d) >C=O (karbonüül) soosib 52. Miks on vee tihedus tahkes faasis väiksem kui vedelas?
suurust arvestades erakordselt kõrge keemistemperatuur ja suur aurustumissoojus T 48. Miks lahustuvad ioonid vees hästi? Vee väike polaarne molekul müksib teisi molekule ja soodustab ioonide teket + (palju olulisem) tekkinud ioone stabiliseerivad neid ümbritsevad vee molekulid, mis ei lase vastasmärgilistel laengutel omavahel taasühineda ja samas soodustavad ioonide levikut vesikeskkonnas. 49. Kas molekulisiseste osalaengute esinemine soodustab või pärsib antud ühendi lahustumist vees? Soodustab, sest ühend hakkab seostuma vee polaarsete molekulidega. Vees lahustuvad: hüdrofiilsed polaarsed, ioonsed ja vesiniksidemeid moodustavad . Lahustumist soodustavad kõik energeetiliselt soodasad interaktsioonid solvendiga. 50. Kas molekuli mittepolaarne iseloom soodustab või pärsib antud ühendi lahustumist vees? Kuna vesi
· Esineb vesiniksidemetevabu linge · Nende molekulis esineb konservatiivseid nukleotiidijääkide järjestusi. RNA tersiaarstuktuur - Tänu vesiniksidemetele ahela erinevate osade koplementaarsete N-aluste vahel ja hüdrofoobsetele vastastoimetele kujuneb RNA tertsiaarstruktuur. Ehituselt kompaktne, tihedamate ja vähemtihedate regioonidega. rRNA tertsiaarstukruur on kerajas.tRNA tertsiaarstuktuur on spetsiifiline ruumikujund, mis moodustub eeskätt molekulisiseste arvukate vesiniksidemete tõttu. mRNA helitseerunud ja leitseerumata lõikudest kooneva ahela tertsiaarstuktuur meenutab lihtsustatult võttes valgulisele niidirullile keritud niitjat ruumikujundit. Funktsioonide alusel eristatakse 3 RNA põhitüüpi: · mRNA- asub tsütoplasmas, valgusünteesil kannab üle vajaliku geneetilise ingo DNA-lt ribosoomidele. · rRNA- asub ribosoomides, ribosoomide nukleiinhappeline koostisosa, mis osaleb aminohapete
(vesiniksidemete lõhkumiseks kulub energiat) ongi veel oma molekuli suurust arvestades erakordselt kõrge keemistemperatuur ja suur aurustumissoojus T 48. Miks lahustuvad ioonid vees hästi? Vee väike polaarne molekul müksib teisi molekule ja soodustab ioonide teket + (palju olulisem) tekkinud ioone stabiliseerivad neid ümbritsevad vee molekulid, mis ei lase vastasmärgilistel laengutel omavahel taasühineda ja samas soodustavad ioonide levikut vesikeskkonnas. 49. Kas molekulisiseste osalaengute esinemine soodustab või pärsib antud ühendi lahustumist vees? Soodustab, sest ühend hakkab seostuma vee polaarsete molekulidega. Vees lahustuvad: hüdrofiilsed polaarsed, ioonsed ja vesiniksidemeid moodustavad . Lahustumist soodustavad kõik energeetiliselt soodasad interaktsioonid solvendiga. 50. Kas molekuli mittepolaarne iseloom soodustab või pärsib antud ühendi lahustumist vees? Kuna vesi on polaarne ja
H H (cis-) konformatsioon on ebasoodsaim. H Sulustatud trans-konformatsioon pole alati siiski C is - K a ld - molekuli stabiilseim seisund. Mõnikord on selleks su- lustatud kaldkonformatsioon tänu molekulisiseste vesi- niksidemete lisa-stabiliseerivale efektile (nt makromo- lekulide puhul). Orgaaniliste ühendite konformatsiooni stabiilsus sõl- Joon. 14 tub mitmetest faktoritest. Pika süsivesinikahela sta-
annaabi.ee 
