Nõukogude Liidu taandumine. Kõige olulisemaks välisteguriks oli Nõukogude Liidu mõju taandumine. Järk-järgult nõrgenes Moskva kontroll Ida-Euroopa riikide üle. Gorbatsov ei pidanud enam vajalikuks sekkuda sotsialismileeri riikide siseasjadesse ja ta heitis ette mitmele sotsialismileeri riigile, et need ei suuda ühiskonna uuenemisega kaasas käia. Tema lähedased seda heaks ei kiitund, et ei sekkuta, nad nõudsid korra jaluleseadmist. 1990.a lakkas eksisteerimast ka Varssavi Lepingu Organisatsioon. 1990.a keskpaigaks viidi kõikidest Ida-Euroopa riikidest Nõukogude väed välja. Sotsialismi ammendumine Ida-Euroopas. Sotsialismimudel oli end sisemiselt ammendanud.Kommunistlikud reziimid ei suutnud enam rahuldada ühiskonna vajadusi. Majandustaseme allakäik tõi kaasa elatustaseme languse. Sotsialistlik jaotussüsteem ja sotsialistlike riikide omavaheline kaubavahendus enam ei toiminud. Puudust tunti alates tualettpaberist lõpetades teleritega. Tse...
1990. aastal Serbia presidendiks saanud kommunistliku partei juht Slobodan Milosevic hakkas ajama natsionalistlikku poliitikat eesmärgiga rajada Suur-Serbia riik. Selle tagajärjel muutus Balkan plahvatusohtlikuks pingekoldeks. Rumeenias on paljuski säilinud “värvi vahetanud” kommunistide võim. See on takistanud demokraatlikke ümberkorraldusi. Lisaks ei ole Rumeenia loobunud soovist tagasi saada põhiliselt rumeenlastega asustatud Bessaraabiat, mis kuulub Moldovale. Kokkuvõte Tänu riigipöördekatse läbikukkumisele, kiirendas see Nõukogude Liidu lagunemist. Selle tõttu said ennast paljud riigid iseseisvaks kuulutada. Nõukogude Liidu taandumine oli kõige olulisem tegur Ida-Euroopas. Tänu sisekriisi süvenemisega nõrgenes vaikselt Moskva kontroll Ida-Euroopa üle. 1990.aastate keskpaigaks viidi kõikidest Ida-Euroopa riikidest Nõukogude Liidu väed välja.
Transilvaania liideti 11-12 sajand Ungari kuningriigiga, Valahhia vürstiriik tekkis 1324.aastal. 1359. aastal tekkis Moldova vürstiriik. 15. sajandi tuli algasid sõjad osmanitega, sõltuti Türgist. 18-19. sajandil suurenes Venemaa mõju, vene sõjavägi hõivas 19 sajand ajuti sealseid vürstiriike.1812 liideti Bukaresti rahu kohaselt Venemaaga Bessaraabia (Moldova). 1821. aastal oli türgi- vastane ülestõus, Venemaa eestkostel andis Türgi valahhiale ja Moldovale rohkem õigusi. Rumeenia Kuningriik tekkis 1859. aastal Valahhia ja Moldova liitumisest mida asus juhtima Hohenzollern'ite suguvõsa. 1877 asuti Venemaa abiga sõtta türklaste vastu ning kuulutati end iseseisvaks pälvides aasta hiljem Berliini Kongressi tunnustuse. Carol I määrati valitsejaks 26. märtsil 1881. aastal. Maailmasõjad Esimese maailmasõja alguses oli Rumeenia erapooletu, kuid liitus kaks aastat pärast sõja algust Venemaa poolega
Konspekt 12.klass NSV Liidu ja Idabloki lagunemine NSV Liidus surid üksteise järel riigijuhid: L. Breznev 1982, J. Andropov 1984, K. Tsernenko 1985.a. 1985. aastaks oli NSV Liit jõudnud sügavasse majanduslikku, sise- ja välispoliitilisse kriisi. Muutuste vajalikkust hakkas mõistma isegi tagurlik parteiladvik. Märtsis 1985 sai NLKP KK peasekretäriks (tollal 54-aastane) Mihhail Gorbatsov. Gorbatsov oli uue põlvkonna mees, haritud, omas isiklikku sarmi. Gorbatsovil oli 2 kõrgharidust, ta oli lõpetanud Moskva Ülikooli õigusteaduskonna, hiljem omandas kõrghariduse põllumajandusalal. Tegi komsomoli- ja parteikarjääri. Aprillis 1985 peeti NLKP KK järjekordne pleenum, seal rõhutas Gorbatsov NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamise vajalikkust. Kiirendamise abinõuks pidi olema perestroika - see on sotsialistliku ühiskonna ümberkorraldamine, eesti keeles uutmine. Esialgu käis jutt vaid majanduslikest ümberkorraldustest. NB! Tuleb silmas pid...
seda tuleb hakata otsast peale väljakujunenud maailma realiteete arvestades formeerima. Samas leiab Euroopa Komisjoni juhtkond, aga ka näiteks Euroopa Komisjoni Eesti esindus, et senised Idapartnerluse poliitika aluspõhimõtted peavad säiluma ning vaid selle kaudu abi osutamise määrad tuleb riikide lõikes ümber vaadata – näiteks järsult vähendada abi Venemaale ja tema tuules sörkivale Armeeniale, samas suurendades abi Ukrainale, Gruusiale ja Moldovale kui Venemaa agressiivse tegevuse ohverriikidele. Kuigi EL püüab mõjutada Idapartnerluse sihtriiki Valgevenet oma üha suurema eraldatava abiga eemalduma Venemaast ja pöörduma läänelike väärtuste juurde, leidub näiteks Suurbritannias mõjukaid isikuid, kellele see teguviis ei meeldi. Nii näiteks on varem Eestisse sõbralikult suhtunud “The Economist`i” toimetaja ja julgeolekuekspert Eduard Lucas kutsumas Brüsselit üles Valgevenet ignoreerima. Nüüd on ta hakanud ka Eestit
1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia:Serbia ja Montenegro. 1990.aastal Serbia presidendiks saanud Slobodan Milosevic hakkas ajama natsionalistlikku poliitikat eesmärgiga rajada Suur-Serbia. Rumeenias olulisi muutusi ei toimunud ning Rumeenia pole loobunud soovist saada tagasi nende asustatud Bessaraabiat, mis kuulub Moldovale. 6 Eestis toimunud sündmused 1985. aastal Gorbatsovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis enam aset. 1986. aasta lõpul hakkas Eesti NSV's muutuma sisepoliitiline olukord, kui avalikustati uue fosforiidikaevanduse kava. Rahvas nõudis ametkonnalt kaevanduse rajamisest loobumist. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitline ühendus MRP-AEG eesmärgiga tuua ellu 1939.
Montenegro. 1990. aastal Serbia presidendiks saanud kommunistliku partei juht Slobodan Milosevic hakkas ajama natsionalistlikku poliitikat eesmärgiga rajada Suur-Serbia riik. Selle tagajärjel muutus Balkan plahvatusohtlikuks pingekoldeks. Rumeenias on paljuski säilinud "värvi vahetanud" kommunistide võim. See on takistanud demokraatlikke ümberkorraldusi. Lisaks ei ole Rumeenia loobunud soovist tagasi saada põhiliselt rumeenlastega asustatud Bessaraabiat, mis kuulub Moldovale. UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatsovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn. fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987
Montenegro. 1990. aastal Serbia presidendiks saanud kommunistliku partei juht Slobodan Milosevic hakkas ajama natsionalistlikku poliitikat eesmärgiga rajada Suur-Serbia riik. Selle tagajärjel muutus Balkan plahvatusohtlikuks pingekoldeks. Rumeenias on paljuski säilinud "värvi vahetanud" kommunistide võim. See on takistanud demokraatlikke ümberkorraldusi. Lisaks ei ole Rumeenia loobunud soovist tagasi saada põhiliselt rumeenlastega asustatud Bessaraabiat, mis kuulub Moldovale. UUE ÄRKAMISAJA ALGUS 1985. aastal Gorbatsovi võimuletulekuga alanud perestroika ei leidnud Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn. fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987
arengumaade tootjatele nende töö eest õiglast hinda. Eesti osa arenguabis: Postimees 14.04.2007, Abistav Eesti : 2003. aastal riigikogus vastu võetud «Eesti arengukoostöö põhimõtted» ütlevad, et arengukoostöös sisaldub moraalne aspekt, mis on Eesti lähiajalugu arvestades olulise tähendusega. Aastaid abi nautinud Eesti on jõudnud tasemele, kus hakkab ise abi osutama. See on meie moraalne kohus. Eesti annab abi nii rahaliselt kui ka oskusteabena Gruusiale, Ukrainale ja Moldovale. Gruusias jagavad Eesti kodanikud väljaõpet nii Euroopa Liidu kui ka kahepoolsete suhete raames. Gruusia, Moldova ja Ukraina teenivad selgelt ka Eesti rahvuslikke huve, sest on ju meie eluline eesmärk loota demokraatia kasvule nendes riikides. Lisaks arenguabile peaks meie poliitikute välispoliitiline tähelepanu olema suunatud praegu Ukrainas toimuvale. Keerulisem on kindlasti projektidega Aafrikas. Nii on Eesti andnud Sudaanile eelmisel aastal 0, 8 miljoni krooni väärtuses abi
fairtrade.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=6&Itemid=4 Eesti osa arenguabis: Postimees 14.04.2007, Abistav Eesti : 2003. aastal riigikogus vastu võetud «Eesti arengukoostöö põhimõtted» ütlevad, et arengukoostöös sisaldub moraalne aspekt, mis on Eesti lähiajalugu arvestades olulise tähendusega. Aastaid abi nautinud Eesti on jõudnud tasemele, kus hakkab ise abi osutama. See on meie moraalne kohus. Eesti annab abi nii rahaliselt kui ka oskusteabena Gruusiale, Ukrainale ja Moldovale. Gruusias jagavad Eesti kodanikud väljaõpet nii Euroopa Liidu kui ka kahepoolsete suhete raames. Gruusia, Moldova ja Ukraina teenivad selgelt ka Eesti rahvuslikke huve, sest on ju meie eluline eesmärk loota demokraatia kasvule nendes riikides. Lisaks arenguabile peaks meie poliitikute välispoliitiline tähelepanu olema suunatud praegu Ukrainas toimuvale. Keerulisem on kindlasti projektidega Aafrikas. Nii on Eesti andnud Sudaanile eelmisel aastal 0, 8 miljoni krooni väärtuses abi
annaabi.ee 
