Selle juures tekkivat maksimaalset faasinihkenurka nimetatakse faasideviatsiooniks. Faasi muutmine kutsub esile kandevlaine sageduse muutumise täpselt samamoodi nagu sagedusmodulatsiooni juures põhjustas amp. Muutumine kandevlaine sageduse muutumise. Matemaatiline analüüs näitab, et faasmoduleerimisel tekib lõpmatu arv külgsagedusi, mis asetsevad kandva suhtes sümmeetrilieselt ning mille amp. Väärtused on sõltuvuses faasideviatsioonist. 1.4 KVADRATUUR-AMPLITUUD MODULATSIOON e. QAM QAM-i puhul kasutatakse kahe moduleeriva signaali edastamiseks kahte kandvat laine, mis on 90 kraadises nihkes üks teisest. Kandevlaineid moduleeritakse amplituudmodulatsiooniga. Hiljem summeeritakse kaks moduleeritud signaali ja kokku saadakse signaal, mis on nii amplituud kui ka faasmoduleeritud. 1.5 SINGLE-SIDEBAND MODULATSIOON e. SSB SSB on täiustatud versioon AM-ist, mille puhul kandva laine ja kahest ühe
mis sõltub mitmetest asjaoludest: liini pikkusest, selle kvaliteedist, liinile mõjuvatest pidevatest ja juhuslikest häiretest ning müradest erivevates spektriosades. DMT võimaldab sellisel juhul sellised modempaarid, mis on ette nähtud töötama spektriosades, mille amplituudsageduskarakteristik jääb allapoole kriitilist piiri, lihtsalt välja lülitada- lõpptulemuseks on vaid summaarse läbilaskevõime langus. Modulatsiooniviisid - DMT - CAP - QAM DMT-ga saavutatakse maksimaalne andmeedastuskiirus isegi kuni 7 Mbit/s, seda ainult maksimaalselt 2700 meetri pikkuse abonentliiniga. Aga QAM ja CAP võimaldavad maksimaalselt 1.5 Mbit/s alla 5400 meetrise liiniga DMT-modulatsioon põhineb sagedusriba jagamisel 256-eks alamkanaliks, millest igaühte jälgitakse mõlemalt poolt signaaliprotsessoriga, et vähendada ülekandevigu ja häireid. Kontrollkanali jaoks
r(t) N- : / , sm . c) QAM (- , . ) ,
erinevad kujutusviisid 2. Sagedusmodulatsioon- tbid, omadused 3. Heterodni phimttel kesksageduse stabiliseerimine, omadused 4. Faasmodulatsioon. modulaatorite variandid 5. CDMA tphimtte lhem seletus vastavalt ostsillole, spektrite baasil. 6. Binaarse ja paljunivoolise digisign. kujutamine. kujutada 001101010011 ostsillogr. binaarsel unipolaarsel kujul ja ka polaarse neljanivoolise signaalina 7. Sagedusmanipulatsioon 8. Faasmanipulatiooni viisid QPSK vrdlus QAM-ga 9. FDMA, TDMA ja CDMA lahtimtestamine XY teljestikus. seletus. 10. Panna paika lekantava signaali sagedusriba, erinevate modulatsiooniliikide kasutamine ja BER omavahelised slltuvused.
Ladinakeelsed kõnekäänud Acta est fabula Lugu on lõppenud, kõik on läbi. Amat victoria curam Võit armastab hoolt, midagi ei saavuta ilma vaevata Ars longa, vita brevis est Kunst on pikk, elu lühike Audentes fortuna iuvat Julgeid aitab õnn Carpe diem qam minime eredula postero Kasuta tänast päeva, usalda vähe järgnevat (Horatius) Cogito, ergo sum Mõtlen, järelikult olen (R.Descartes) Concordia civium murus urbium Kodanike üksmeel on linnade müür Cras, cras, semper cras, sic evadit aetas Homme, homme, alati homme nii möödub elu Docendo dicimus õpetades õpime ka ise (Seneca) Dum spiro, spero Kuni hingan loodan (Ovidius) Dum vita est, spes est Kuni on elu, on lootust Errare humanum est Eksimine on inimlik
mosaiigistumine (väikeste plokkide moodustamine), äärismoonutused (must-valged või värvilised kontuurid), kiirelt liikuvate objektide ähmastumine ja muud. Täielik televisioonisignaal sisaldab muidugi ka heli-ja juhtimisinfot.Sellise komplekse bitivooga multiplekssignaaliga moduleeritakse (mõjutatakse) raadiosageduslikku kandesgedusvõnkumist, kusjuures rakendatakse modulatsioonisüsteeme: · Kaabeltelevisiooni võrgus kvadratuurset amplituudmodulatsiooni QAM, · Sateliittelevisioonis faasmanipulatsiooni QPSK või 8PSK(vastavalt MPEG-2 või MPEG-4 tihendusvormingu korral), · Maapealse televisiooni antennivõrgus ortogonaalset sagedusjaotusega modulatsiooni COFDM. Viimane neist on kõige häirekindlam. Ülekantav bitivoog jaotatakse paljude üksteise kõrval asuvate kandevõnkumiste vahel (8K-süsteemis on kasutusel 6817 kandesagedust sammuga 1,116 kHz) . Suure arvu kandesageduste kasutamise mõte
tal on kaks olekut (loogiline ,,1" ja loogiline ,,0") paigutada seega on vastuvotjal isegi suurte hairete korral kanalid üksteisele ,,selga". ,,arvata" signaali vaartus. Analoogsignaalil aga on Ortogonaalsus tahendab et sa korrutad kaks signaliseerimisel) edastatakse iga sumboliga uks signaali bitt (0 voi 1), (funktsiooni) kokku ja integreerid need ning siis koige elementaarsema QAM-modulatsiooni tulemus peab olema 0. Tahendab et signaalid on korral saab iga omavahel risti sumboliga edastada kaks bitti - uks bitt vastab uhe ehk nihkes 90deg. ja teine bitt Signaalid edastatakse paralleelselt (samal ajal) teise kandevlaine amplituudile. Kuna kahe biti ,erinevatel abil saab kodeerida kandevsagedustel
faasidiagramm · · · · Digitaalsignaaliga moduleerimine, QAM: · · Baud bood, üks andmeedastuskiiruse mõõtühikuid. · Andmeedastuskiirus on 1 bood, kui ühes
Laialdaselt on kasutusel ka impulssmdulatsioon, kus kandevsignaaliks on konstantse amplituudi ja kestusega impulsside jada ning informatsiooni edastamiseks moduleeritakse · impulsside amplituudi (impulss-amplituudmodulatsioon) · impulsside kestust (impulss-kestusmodulatsioon) · seda, kas impulss on või ei ole (impulss-koodmodulatsioon) Keerulisemad modulatsioonimeetodid on faasimanipulatsioon (PSK) ja kvadratuur-amplituudmodulatsioon (QAM). Optilistes sidesüsteemides moduleeritakse elektromagnetiliselt laserkiire intensiivsust Pakettkommutatsioon - Sõnum jaotatakse tükkideks ja igale tükile pannakse päis juurde. Siis saadetakse tükid minema. Füüsilist sidet ei looda. Tehnikad: Datagramm edastus (paketid on sõltumatud ning võivad kohale jõuda erinevat teed pidi ning erinevas järjekorras), Virtuaalne kanal (esimene pakett loob marsruudi ja ülejäänud lähevad sama teed pidi)
Kui võrk ei suuda soovitud teenuseid võimaldada, teatab kviteerimisrakk saatjale saadavate teenuste liigid ja ühendus jääb jälgitakse iga alamkanali korral eraldi. loomata. Saatja võib reageerida väiksemate teenuste taotlusega või proovida hiljem uuesti. Iga alamkanal kasutab erinevat kandevsagedust, mis on QAM moduleeritud. Kanali ribalaius ja kanalite vahekaugus on 4.3125KHz Globaalset võrguaadressi kasutatakse ainult ühenduse loomisel. ATM-rakkude edasisaatmine on kiire ja tõhus, sest selle saab realiseerida integraallülitustel. Kiipidel
Kuigi 802.11a töögrupp alustas tööd enne 802.11b töögruppi jõuti kasutatava tulemuseni hiljem, 2001 aasta lõpus. Edastuskiirust on suurendatud teoreetilise kiiruseni 54 Mb/s. Keskmine läbilaskevõime on 20 kuni 36 Mb/s. Standardi 802.11a kohaselt kasutatakse sagedust 5,8GHz. Modulatsiooniviisina kasutatakse OFDM (orthogonal frequency division multiplexing) ortogonaalset sagedusmultipleksimist koos kvadratuurse amplituudmodulatsiooniga (QAM). Kasutatakse 12 üksteisega mittekattuvat kanalit. Madalamate sagedustega võrreldes on väiksem peegelduste mõju levile. 802.11a võrkude tegevusulatus on kõrgema kasutatava sageduse tõttu väiksem, ulatudes 90 meetrini. Standardid 802.11a ja 802.11b ei ole omavahel ühilduvad Standard 802.11g kinnitati 2003 aastal. See on ühilduv standardiga 802.11b ja võimaldab teoreetilist edastuskiirust 54Mb/s (praktiliselt 20 kuni 30 Mb/s) ning töötab sagedusalas 2,4 GHz. 802.11g kohased
Kuigi 802.11a töögrupp alustas tööd enne 802.11b töögruppi jõuti kasutatava tulemuseni hiljem, 2001 aasta lõpus. Edastuskiirust on suurendatud teoreetilise kiiruseni 54 Mb/s. Keskmine läbilaskevõime on 20 kuni 36 Mb/s. Standardi 802.11a kohaselt kasutatakse sagedust 5,8GHz. Modulatsiooniviisina kasutatakse OFDM (orthogonal frequency division multiplexing) ortogonaalset sagedusmultipleksimist koos kvadratuurse amplituudmodulatsiooniga (QAM). Kasutatakse 12 üksteisega mittekattuvat kanalit. Madalamate sagedustega võrreldes on väiksem peegelduste mõju levile. 802.11a võrkude tegevusulatus on kõrgema kasutatava sageduse tõttu väiksem, ulatudes 90 meetrini. Standardid 802.11a ja 802.11b ei ole omavahel ühilduvad Standard 802.11g kinnitati 2003 aastal. See on ühilduv standardiga 802.11b ja võimaldab teoreetilist edastuskiirust 54Mb/s (praktiliselt 20 kuni 30 Mb/s) ning töötab sagedusalas 2,4 GHz. 802.11g kohased
hulga informatsiooni võimalikult kvaliteetne ülekanne piiratud sagedusribas B piiratud energia abil 77. Erinevad modulatsiooniviisid, analoog- ja digitaalmodulatsioon Vastavalt mõjutatavale kandesignaali parameetrile eristatakse • Amplituudmodulatsioon AM, ASK • Sagedusmodulatsioon FM, FSK • Faasmodulatsioon PM, PSK • Kvadratuurne amplituudmodulatsioon QAM. Viimase korral muudetakse samaaegselt nii kandesignaali amplituud kui algfaasi Kui moduleeriv signaal m(t) on pidev, on tegemist analoogmodulatsiooniga, kui tal on aga lõplik arv M väärtuseid, siis räägime digitaalmodulatsioonist ehk manipulatsioonist 78. Liinikoodide ja modulatsiooniviiside häirekindlus Mäletatavasti eksisteerivad kõikjal ja igal ajahetkel juhuslikud elektrilised signaalid ehk mürad n(t)
võimeline kasutama samu protokolle. Esimeste modemite kiirus oli 2,4 Kbps ja need võimaldasid edastada ainult e-posti. Vahepeal olid kasutusel 14,4 ja 28,8 Kbps modemid, alates 1988.a. varustati kõik personaalarvutid 56 Kbps modemitega. Võrdluseks olgu öeldud, et ISDN võimaldab samu liine kasutades andmekiirust 128 Kbps ja DSL´i kiirus ulatub megabittideni sekundis. V.34 modem - V.34 modem ITU standard QAM-modulatsioooni kasutavate 28,8 Kbps (1994) ning 31,2 ja 33,6 Kbps (1996) modemite jaoks. Enne V.34 standardit ilmusid turule V.32terbo (AT&T) ja V.FC (Rockwell), mis oma 14,4 Kbps kiirusega olid kiiremad kui V.32bis. Hiljem määrati V.34 standardis töökiiruseks 28,8 Kbps, seejärel tõsteti seda kuni 33,6 Kbps V.90 modem - V.90 modem ITU standard (1998.a.) modemile, mille andmekiirus allavoolu on 56 Kbps ja ülesvoolu 33,6 Kbps. See modem on mõeldud kasutamiseks ainult nende ISP'de ja
PVR Personal Video Recorder PVS Parallel Visualization Server PVT Position, Velocity, Time PW Password PWB Printed Wire Board + Programmer's Workbench [Microsoft] PWD Print Working Directory [Unix] .PWL Password List (file name extension) PWM Pulse Width Modulation PWR Power PWSCS Programmable Workstation Communication Services [IBM] .PX Primary Index (file name extension) [Paradox] Q... | TOP | UP to P | DN to R | BOTTOM | QA Quality Assurance QAM Quadrature Amplitude Modulation QBE Query By Example QBF Query by Form QBIC Query By Image Content [IBM] QBITS Quantum Bits QC Quality Control QD Querty/Dvorak QDA Qualitative Data Analysis QDOS Quick and Dirty Operating System .QDI Quicken Dictionary (file name extension) [Intuit] .QDT Quicken Data (file name extension) [Intuit] QEMM Quarterdeck Expanded Memory Manager [Quarterdeck Corp.] QFA Quick File Access
#)8%#/<%)",(%2>5))B,),*&#%4) /*,),/)1%) (-/&,)U,-%&%).&%):.&"%,"%()/>)&"0%)3",-)?!2@ABCDEB!FGGHBGH?#!!)H!EI!IJKI?LJ?BHDM!K??B!@?N?AD?O!H>AH!.GIADEBO!2@ABCDEB! O?I?@N?O!A!I>A@?!EB!H>?!@?IJDHABH!,GK?D!6@EP?#!!&QG!KGGCI!RG!QAM!K?MGBO!H>?! GKDERAHG@M!FGGHBGH?!HG!S@?I?BH!A!IH@GBR!A@RJT?BH!FG@!>?@!UAI?!V(/--1WX! $/%.'Y#!! "!!3)&-!0'*-04!(&!5,-0'!6/0)7*'8!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!9: !"#$%& '(& )#%%(*+& %,-.-/0!& )102/)& 0*& /1(& (3"$#/0"*-,4& 5,"!())6& & 7#!1& !1-*8()&!"#$%&'(& -//,0'#/(%& /"& !1-*8()&0*& /1")(& .-)/(,& 8(*()&910!1& !-): !-%(%&/1,"#81"#/&/1(&(*/0,(&)4)/(.&#*%(,&/1(0,&!"*/,"$6 ! ;&.-<",&5,"'$(.&90/1&/1(&/1(",4&"2&(3"$#/0"*+&-)&=-,90*&5,()(*/(%& F 0/+&0)&/1-/&8,-%#-$&
annaabi.ee 
