MODERNISM- Modernism on suund, mis kujunes välja 20.saj alguses kirjanduses.Puudub klassikaline kompositsioon. Sündmuste loomulik kronoloogia on lõhutud.Sisemonoloog. Tekkis vastukaaluks realismile.Tekkis tänu suurtele muutustele ühiskonnas ja teaduse arengule, näiteks urbaniseerimine ja tööstusrevolutsioon. Romaani kujundikeel on tavalugejale raskesti mõistetav. Reaalsed situatsioonid põimuvad fantaasiaga (müüdid, unenäed jne.)POSTMODERNISM-1960/70. Aastatel väljakujunenud ja kõiki kunstialasid hõlmav suund;lähtudes seisukohast, et kellelgi ei saa olla universaalset teadmist, tõstab esile erinevusi ja arvamuste paljusust;modernismile vastandudes kannab osalt edasi selle väärtusi.Futurism-Oli anarhistlik kirjandusvool, mis tekkis Iitaalias ja Venemaal Esimese maailmasõja eel. Eitati mineviku traditsioone hallustati endist kultuuri ja senist keelekasutust. Püüdsid leida kunstis uusi vahendeid oma kaasaja aina kiirenevba elutempo ning tun...
printsiipide erinevuse lapse kasvatuses. Sellel, missuguseks kujuneb ajastu vaim, on mitmeid erinevaid faktoreid. Julgen arvata on üheks lahutamatuks ja ka kõige mõjukamaks komponendiks võim, millest oleneb ka kogu ühiskonna ning ajastu mõtte-, sõna-, usu- ja tsensuurivabadus. Minevikust leiab palju selgeid juba läbianalüüsitud näited, ehk üheks eredaimaks Natsionalistliku Saksamaa „Deutsches Jungvolk“ ja „Hitlerjugend”. Need modernismiajastu progressimeelsed ning väga kindla ühiskondliku eesmärgiga noorte organisatsioonid kasvatasid last ühiskonnas, vanemlik suunamine ja hool olid teisejärgulised kui üldse mitte olulised. Antud totalitaarne riigikord oli väga teadlik igast oma käigust ja ka sellest, et tulevik on nende noorte käes. Näiteid sellest, missugused printsiibid valitsesid lastekasvatamisel minevikus, on palju, neid on käsitletud ja neile on pööratud tähelepanud
kurjuse kohalolek kõiges · vatuolu - maine elu ahvatleb ja paelub, samas tõukab eemale · Esteetilise ja naturalistliku ühendamine, "elu õite" roiskumine, lagunemine surmas Luule teemad · Tõi luulesse Pariisi linnamiljöö, seni mitte- poeetilise aine · Inetus ja õudus, spleen, lootusetus, pessimism, võõrandumine · Julge erootilisus, kirg naudingu ja meeleheite allikana Tähendus · Baudelaire'ga algab modernismiajastu · Baudelaire on sümbolismi eelkäija · Luuletajad, nagu Stephane Mallarmé, Paul Verlaine ja Arthur Rimbaud, pidasid teda oma eeskujuks · Oma luule ja mõttemaailmaga on ta mõjutanud kogu Lääne-Euroopa kirjandust Kasutatud kirjandus · C. Baudelaire. Kurja lilled. · C. Baudelaire. Väikesed poeemid proosas. (M. Underi eessõna "Meenutuseks lugejale") · A. Lunter. Kirjanduse modernistlikud suunad. · Jüri Talvet. Maailmakirjandus 2. osa. Lisalinke
Ise ei saanud aru, et oli valesti kitunud 20. Sajandil tunnistatakse meisterteoseks Mned aastad belgias, avaldab teoseid, peab loenguid LUULET ISELOOMUSTAB Kunsti mte on kunstis ja ilus Surma, kaduvuse, kurjuse kohalolek kiges Esteetilise ja naturalistliku hendamine LUULE TEEMAD Pariisist Inetusest, udusest, lootusetus, pessimism, vrandumine Julge erootilisus, kirg meeleheite ja naudingi allikana THNEDUS B.-ga algab modernismiajastu Smbolismi eelkija Verlaine ja Rimbaud pidasid teda oma eeskijuks Olma mttemaailma j luulega on mjutanud lne-euroopa kirjandust Smbolism Smbolistlik luule Viimistletud kujundid Pettumus hiskonnas Kunsti eesmrk on kunst Mngulisus, iroonia, huumor Muljed, elamused Elu mttetus Surmameeleolud Riimitud vabavrss, musikaalsus smbolistlik draama teg. Aeg ja koht ei ole mratud
модернисты и отрицают структуру) и напоминает гкроям, что время физическое, но все же от его скоротечности не скрыться. 22. Kuidas on “Proua Dalloway” romaani tegelased kujutatud? Kuidas nad täiendavad ja peegeldavad teineteist? Milline on siirdkõne ja teadvuse voolu roll tegelaste kujutamisel? Tooge näiteid. modernismiajastu kirjanikud hakkasid üha rohkem keskenduma tegelaste siseelule. Woolfi arvates on aeg, mil tegelaste välimust, elutiili ja tegevusi kirjeldati detailse täpsusega, “viimse nööbini”, keskendudes nende “materiaalsele elule”, möödas. Need “tähtsusetud asjad” peab jätma riigiametnike hoolde. Kirjanik, kes nendega tegeleb, kulutab “tohutut tööd ja oskust sellele, et esitada tühist ja üürikest tõelise ja jäävana”
praktikad on seotud süsteemse struktuuriga ja vastupidi. 4. Mil määral vastanduvad kultuur ja loodus? [Mis on kultuur ja kultuuriteadused? lk 24–26] Prantsuse antropoloog Claude Levi-Strauss tõmbas piiri kultuuri defineerimisel selle olemuses loodusest, 1950ndatel. Looduses kehtivad universaalsed seaduspärasused, kultuuris aga suhtelisus ja kokkuleppelisus. Looduse ja kultuuri vastandust on vaidlustanud prantsuse sotsiloog ja antropoloog Bruno Latour, kes peab seda modernismiajastu leiutiseks, mis pole tegelikus kooskõlas meie kogemusega, kus me oleme pidevalt ümbritsetud looduse-kultuuri hübriid-vormidest. Kultuuri-looduse käsitlemine põiminguna on tänapäeval laialt levinud hoiak. Vastandid, nagu keha ja vaim, kasvatus ja keskkond, loomulik ja ebaloomulik hakkavad taas hajuma (vastandus puudus arvatavasti ka enne uusaega). 3 KULTUURIAJALUGU 5
mõiste hakkas kujunema pärast keskaja lõppu enne uusaja algust rahvuse mõiste ei toimi. Selle järgi ei identifitseerita ennast. Rahvus on vaimne printsiip u saksa romantikud (Herder). Tugineb minevikule ja olevikule. Rahvuseks olemisega kaasneb ühine minevik, kokkukuuluvustunne olevikus ja tahe tulevikus midagi ühiselt ette võtta. Rahvus läbi territooriumi? B. Anderson ,,Kujuteldav kogukond" 1983 o Selle on loonud modernismiajastu eliit, kes soovib teostada oma võimu erinevate ühiskondlike ja majanduslike huvide saavutamiseks u kapitalismi kriitika. o Rahvus luuakse meie teadvuses mingite kujutluspiltide kaudu. Neid toodavd erinevad kommunikatsioonivormid. Kommunikatsiooni eelduseks on kirjasõna plahvatuslik kasvamine ja suhtluse üldine suurenemine. o Ajalehed, raamatud, seltsid, üritused, kool. o Ideed liidavad. E. Hobsbwm ,,Leiutatud traditsioon" 1990 o Rahvused on loodud 19
Ta seostab majanduslikku arengut mingit tüüpi kultuuriga . Industriaal ühiskond+modernistlik kultuur Postmodernistlik industriaal ühiskond + posmodernistlik kultuur.Müüakse elustiili inimesele, kes pole välja kujunenud Jamesoni kolmeastmeline kultuuriteooria: Realismiajastu, mil domineerivad kodanliku klassi hoiakud, maailma ilmalikustumine ja pühaduse kadumine, põhizanriks ajalooline romaan. Modernismiajastu, mis väljendab inimese rahulolematust maailmaga, selle maailma ängi ja õudu (maal „Karje“). Postmodernismi ajastu, mis on hiliskapitalismi perioodil domineeriv kunstistiil.Omavahel on seotud rahvusvahelis majanduse elektroonilisel ja tuumajõul töötav tehnoloogia. Jamesoni arvates on lääne ühiskond jõudnud kapitalistliku süsteemi uude järku, hiliskapitalismi ajastusse.Kujunenud olukorda iseloomustab esmajoones kõrg – ja
Inimeste karjad, keda juhtisid jumalikud olevused (varem). Rahvusriigi mõiste hakkab kujunema pärast keskaja lõppu. Jaguneb keelelisteks, religioosseteks gruppideks. Rahvus on vaimne printsiip (Renan, Herder). Toetub minevikule ja olevikule. Rahvuseks olemine = ühine minevik (võidud, kannatused), kokkukuuluvus olevikus, tulevikus ettevõtmine. Koos läbielatud sündmuste printsiip. Rahvus territooriumi kaudu. Andersoni kujutletud kogukond – selle on loonud modernismiajastu eliit, kes soovib kasutada võimu ühiskondlike ja majanduslike huvide saavutamiseks. Neil on vaja inimesi, kelle kaudu kasu saada. Rahvus luuakse meie teadvuses kujutluspiltide kaudu, neid toodavad kommunikatsiooni vormid. Kirjaoskuse plahvatuslik kasvamine. Ajalehed, raamatud. Omavaheline suhlus: seltsid, laulupidu. Kool ja haridussüsteem üheks meediumiks. Nende kaudu saadab eliit massideni uusi ideesid, rahvusluse põhimõtteid. Rahvust hoiab koos rahvusluse idee.
vaadata, aga mis on kummaliselt tühjad, ilma sügavuse, tähendusteta jms. Nõnda tekkis MoMo kriitika ning postmodernistlik maastikukontseptsioon. SOOVITAVAT KIRJANDUST: Jellicoe, G. ja F. 1975. Landscape of Man: Shaping the Environment from Prehistory to the present Day. The Viking Press: Cambridge. (õppetooli raamatukogus). Kalm, M. 1998. Eesti funktsionalism. Reisijuht. Tallinn: DOCOMO-Eesti. Modern Park Design. Recent Trends. 1995. Bussum: Uitgeverij Thoth. (õppetoolis) MODERNISMIAJASTU AIAD-PARGID JA NENDE KUJUNDAJAD (tabeli valik on mittetäielik) pargid/aiad pargiarhitektid Prantsusmaa Jardin d'eau et de lumiére (1925) Gabriel Guévrékian Villa Noailles 1927, Hyères " La Thébaïde, Saint-Germain-en Laye, 1920 André ja Paul Vera
Asjaolu, et puitelamute praegune olukord on sageli kaunis kurb, ei tulene sellest, et nad oleksid halvasti ehitatud vaid on kujunenud eelkõige seetõttu, et nõukogude ajal, mil enamik korterelamutest oli natisonaliseeritud, jätsid majavalitsused need hooned enamasti ilma piisava hoolduseta. Nõukogude ajal puithoonestust ei väärtustatud ja mitmel pool nähti pikemas perspektiivis ette valdavalt puitelamutest koosnevate linnaosade terviklik lammutamine. Osalt tulenes see modernismiajastu üldisest väärtushinnangutest, mis soosisid uue eelistamist ja vana kõrvale jätmist. Teisalt võib rääkida ka Nõukogude perioodile omasest teadlikust ideoloogilisest hoiakust, kus püüti vanu, tsaari- ja Eesti ajal loodud ehitisi, linnakeskkonda ja kultuuritraditsioone hävitada, sest need justkui esindasid aegunuks ja valeks peetud kapitalistlikku ühiskonnakorraldust. Kõige rohkem kannatasid selle suhtumise tõttu just
annaabi.ee 
