Lotman) · on kultuuri aluseks ja "materjaliks" paljudele teistele modelleerivatele süsteemidele · loomulik keel on ainus vahend, mille abil saab kõiki teisi keeli interpreteerida, mällu talletada, indiviidi või grupi teadvusse tuua · Ka arenguperspektiivis eelneb teistele kultuurisüsteemidele Kõik see, mida sisaldab endas «kultuuri» keeruline mõiste, on sekundaarne modelleeriv süsteem ja sekundaarsete modelleerivate süsteemide semiootika ongi kultuurisemiootika. (Lotman) Aristotelese järgi a=a (asi on identne iseendaga) o Selleks, et jälge jätta, on vaja 2 asja: 1) seda, mis jälje jätab 2) seda, millele jälg jäetakse · Oluline on, et see, mis jätab jälje, peab olema sellest, millele jälg jäetakse vähemalt minimaalselt eraldatud. o aa' (märk ei ole identne iseendaga) o Charles Morris (1901-1979) : semioos on märgiline protsess, mis koosneb
Juhtlõngad (clues ), nt äratuntavad objektid mõrvapaigal (CSI) 16. Biosemiootika 17. Tähenduse liigid 18. Kultuurisemiootika Kultuurisemiootika põhiküsimus -- tähenduse tekke probleem. Sekundaarseteks modelleerivateks süsteemideks nimetame aga keerulisemaid semiootilisi struktuure: kunstide keeli, rituaalikeelt, rahvuskultuuride ja usundite ning mütoloogia semiootilisi süsteeme -- kõike seda, mida sisaldab endas «kultuuri» keeruline mõiste. Sekundaarsete modelleerivate süsteemide semiootika ongi kultuurisemiootika. Kultuurisemiootikast saab "erinevate märgisüsteemide funktsionaalset suhestatust uuriv teadus" (Kultuurisemiootika teesid 1973). Kultuuri olemus väljendub kõige paremini Lotmani kultuurisemiootika võtmemõistes tekst. Teksti heterogeensus ja polüglotilisus tuleneb semiootilisest algdualismist, maailma kahestumisest keeles ja inimese kahestumisest ruumis. Minimaalne semiootiline
muudetud. 18. Juri Lotman ja Tartu-Moskva koolkonna semiootika. Tartu-Moskva semiootikakoolkond on Juri Lotmani ja peamiselt tema Moskvas töötanud mõttekaaslaste (Vjatšeslav Vsevolodovitš Ivanov, Mihhail Gasparov, Boriss Jegorov,Aleksandr Pjatigorski, Vladimir Toporov, Boriss Uspenski jt) loodud semiootikakoolkond.[1] Koolkond kujunes 1960. aastatel, mil Tartu Ülikooli Kääriku spordibaasis peeti rida suvekoole teiseste modelleerivate süsteemide alal. Koolkonna vaate kohaselt on semiootilised süsteemid ühtlasi modelleerivad süsteemid. Koolkonna üheks manifest-artikliks on 1973. aastal ilmunud "Kultuurisemiootika teesid"[2] Koolkonna väljaandeks on olnud ajakiri "Töid märgisüsteemide alalt" . Lotmani põhiküsimus: kuidas süsteemid toimuvad? mis nende toimimist mõjutab? kuidas nad teisenevad? ruumilisus, protsessuaalsus. kuidas süsteemid funktsioneerivad sisemiselt ja suuremates süsteemides.
- Primaarsed (loomulik keel) ja sekundaarsed modelleerivad süsteemid (kunstide, religiooni, müütide, kirjanduse vms. keeled). [modelleeriv süsteem = elementide ja nende ühendamise reeglite struktuur]. Loomulik keel modelleerib maailma. Kultuuri ja teiste keelte alus. Teiste keelte interpreteerimise, talletamise ja esilekutsumise vahend. Kunstide jt. keeled modelleerivad reaalsuse erinevaid aspekte. Sisaldavad endas erinevaid semiootilisi süsteeme. Sekundaarsete modelleerivate süsteemide semiootika ongi kultuurisemiootika. Kultuur = erinevatest keeltest / süsteemidest koosnev struktuur. 4. Miks on kirjandusteose vorm oluline? Näidendi puhul näeme selgesti vähemalt kaht teksti vormi: a) kirjalik tekst; b) lavastus (aga ka nt kirjandusteose ekraniseering); 5. Milliseid erinevaid võimalusi pakuvad kirjandusele erinevad meediumid? Kirjandus kasutab erinevaid meediume: - tekst võib olla paberkandjal,
Ilmneb: skeemi ja analüüsivat grammatikat on Holliwoodu produktsioonis kerge kasutada. annab ammendavaid vastuseid tekstide vaatlemisel. Süvastruktuurini jõudmiseks tuleb väga ennast ära abstraheerida sellest loost, jätta kõik mis temas individuaalset kõrvale. Loll ivan, kerjuslaps, prints tegelane T. tekib sarnasus lugude vahel, mis seisavad pealtnäha üksteisest kaugel. Juri Lotman (19221993) ,,Kunstilise teksti struktuur" (1970) · teiseste modelleerivate süsteemidega. · korra paradoks · tasandid tekstis · tasandite pinge ja koosmõju Tema teostes käib läbi taustväide, et kunstilised ja muud keerulisemad kultuurilised nähtused et nende näol on tegemist teiseste modelleerivate süsteemidega. Nt kirjandus: esmane tegelikkust kirjeldav süsteem on keel, teisene modelleeriv süsteem on midagi mis asetub keelele peale, umber nagu keel asetub peale tegelikkusele.
Süvastruktuur on mingite mõtete omavaheline kombinatsioon, mis leiab keeles väljenduse pindstruktuuriks muutumise kaudu. Süvastruktuuril võib olla mitu erinevat vastet pindstruktuuride tasandil. Keel kui generatiivne grammatika on süsteem, mis suudab lauseid toota. 38. Mis on "teisene modelleeriv süsteem"? Lotmani teostes käib läbi selline väide, et kunstilised ja keerulisemad kultuurilised nähtused, et nende näol on tegemist ,,teiseste modelleerivate süsteemidega". Teisene modelleeriv süsteem näiteks kirjanduses, kus esmane modelleeriv ja kirjeldab süsteem on keel ning teisene modelleeriv süsteem on miski, mis asetub keele peale. Nendega kaasneb alati paradoks, et kui reegleid on rohkem, siis peaks keele väljendus võime vähenema. Kuid tegelt pole nii. Teisene modelleeriv süsteem suudab hoopis teksti väljendusvõimet kasvatada. 39. Milles seisneb poststrukturalistliku tekstiteooria põhiline kriitika varasema
inimese ja kultuuri vahel Kultuur kui looduse jäljendus kultuuris olevad tekstid kirjandus, kunst, film jne representeerivad loodust või annavad selle kohta infot; oluline antiikkultuuris; mimeesi mõiste; kultuur omandab midagi mis on loodusest pärit ning tema erinevad artefaktid on loodusele sarnased; ka TMKis mimeediline lähenemine (suur osa sellest, mida Lotman kirjeldab modelleerivate süsteemide nime all põhineb analoogiatel) Loodus kui kultuuri looming loodus kui inimese keelelise aktiivsuse ja kultuuri tegevuse tagajärg; inimene on oma keelevõime ja mõtlemise poolt loodusest eraldatud; modernism, postmodernism, kultuuriline relativism; Loodus kui tekst strukturalism, poststrukturalism, Euroopa semitoloogia; metafooriline käsitlusviis; loodus kui inimese enda projektsioon väliskeskkonnale
järgida) Lotman: kunstitekst on alati mitmekordselt kodeeritud. Tekst kui potentsiaalselt lõpmatult palju informatsiooni sisaldav seadeldis ei ole inimestel teist selleväärset leiutist. Teksti kui terviku sisemiselt analüüsilt tuleb liikuda kirjanduse analüüsile laiemas (ühiskondlikus) kontekstis. 62.Mida tähendab, et kirjandusteos on ,,sekundaarne modelleeriv süsteem"? Kultuurisemiootika tees: ,,Sekundaarsete modelleerivate süsteemide" all mõeldakse niisuguseid semiootilisi süsteeme, millede abil konstrueeritakse maailma või selle fragmentide mudeleid. Need süsteemid on sekundaarsed primaarse loomuliku keele suhtes, mille kohale nad asetuvad. Erinevate tasandite ja allsüsteemide ühendamisel ühtsesse semiootilisse tervikusse "kultuur" töötavad kaks teineteise suhtes vastandlikku mehhanismi: a) Tendents mitmekesisusele -- erinevalt organiseeritud semiootiliste keelte arvu
indiviidi või grupi teadvusse tuua Ka arenguperspektiivis eelneb teistele kultuurisüsteemidele Sekundaarseteks modelleerivateks süsteemideks nimetame aga keerulisemaid semiootilisi struktuure: kunstide keeli, rituaalikeelt, rahvuskultuuride ja usundite ning mütoloogia semiootilisi süsteeme -- kõike seda, mida sisaldab endas «kultuuri» keeruline mõiste. Sekundaarsete modelleerivate süsteemide semiootika ongi kultuurisemiootika semiootiline superstruktuur, mis on loodud esimese astme modelleerivat süsteemi kasutades kõik inimkultuurid sisaldavad vähemalt kaht teisest modelleerivat süsteemi: visuaalset ja verbaalset, ikoonilist ja sümboolset. Kuid hierarhiseerivad erinevalt Kultuurisemiootika Kultuurisemiootikast saab "erinevate märgisüsteemide funktsionaalset suhestatust uuriv teadus" (Kultuurisemiootika teesid 1973)
annaabi.ee 
