positsiooni suhtes Lotman ja semiootika: modelleeriv süsteem kui elementide ja nende ühendamise reeglite struktuur · Modelleeriv süsteem võimaldab inimesel tajuda, seletada ja mõjutada ümbritsevat maailma selle abil inimene töötleb, vahendab ja talletab infot maailma kohta Modelleerimises sisaldub idee maailmast, kus keskkond on vastastikuses suhtes mingi teise süsteemiga (organism, arvuti, kollektiiv) ja kus keskkonna peegeldus kontrollib selle süsteemi kommunikatiivset käitumist (Thomas Sebeok) · Primaarsed modelleerivad süsteemid: loomulik keel, liiklusmärgid, zoosemiootika · Sekundaarsed modelleerivad süsteemid:
4. Arendusmetoodikad - Produkti vs protsessi vaade Süsteemitöös järgitakse metoodikat, mis annab karkassi/arhitektuuri, et kirjeldada töötulemit ja protsesse (produktiraamistik & protsessiraamistik). Zachman on ainult produktiraamistik - mida valmistada? Zachmani laiendada sobiva protsessiraamistikuga (mida see isegi tähendab?) - kuidas valmistada? Protsessiraamistik on agiilse arhitektuuri osa. 5. Protsessiraamistik ● Klassikaline - e kose mudel (seda tegime modelleerimises) Uuri valdkonda (ärianalüüs) - püstita nõuded tarkvarale (süsteemianalüüs) - modelleeri lahendus (disain) - genereeri tarkvara (teostamine). Analüüs toimub esimeses kahes (? correct me if I’m wrong) staadiumis. Siin tehakse igas arendusetapis ühte liiki tegevust e kogu analüüs tehakse ära esimeses etapis (sobib väikeste süsteemide jaoks). Kui on mingi eriti giga projekt, siis terviksüsteem tükeldatakse allsüsteemideks ja neid
Teoses ,,Viienda pitseri avamine" (Lisa nr 5) valitseb eriti tugev sisemine rahutus. Ingel laotab laia zestiga käsi taeva poole. Tema hüüd näib äratavat õiglased, kelle alasti kehad, nagu haaratud mingist ohjeldamatust tungist, otsekui tuules lõõtsuvad leegid taeva poole sirutuvad. Kõik katted on langenud, paljastub inimliku olemuse vaimsus. ,,Tundmatu portree" (Lisa nr 7) näo peenelt nüansseeritud modelleerimises ja vabas maalimisviisis ilmneb täiesti selgelt El Greco sõltuvus veneetsialikust traditsioonist. Selles teoses tasakaalustatakse vana mehe füüsiline jõuetus tema leegitseva hingelise jõuga, mis keskendub läbitungivasse ning pisut väsinud pilku. Nägu on peaaegu kõigil El Greco portreedel väga pikk, nii ka sellel. Salapärasel viiil näib see meie pilgu all noorenevat. Krae ümbritseb nägu otsekui pühadusesära. Näoilme on tulvil liigutavat raskemeelsust
suur kunstianne. Räägitakse, et esmakordselt märganud Ser Piero oma poja ante siis, kui Leonardo ühele puuplaadile kaunistuseks draakoni maalis. Konnade ja sisalike joonistuste järgi maalitud pilt olnud nii tõepärane, et ajanud isale hirmu peale. Kui Leonardo oli umbes 15-aastane, saadeti ta kuulsa Firenze kunstniku Andrea del Verocchio (1435-1488) ateljeesse maalikunsti ja skulpruuri õppima. Koos teiste noorte õpipoistega omandas Leonardo oskusi joonistamises, maalimises ja kujude modelleerimises. Kui Leonardo õpingud Verocchio ateljees lõpule jõudsid, sai temast elukutseline kunstnik. Tööst tal puudust ei olnud. Siiski ilmnes juba üks tema nõrkusi, mis talle kogu elu raskusi põhjustas: olgugi andeks, kaotas Leonardo tihti huvi suurte ettevõtmiste vastu ja jättis need enne valmimist pooleli. Leonardol tuli õppida joonistamist ning kõiki värvide segamise, maalimise, kiviraidumise ja pronksivalutehnikaid. 1472. aastal sai Leonardost Püha Luuka gildi liige. Tol ajal olid
komponentidest ei ole baasmõistetega kirjeldatavad või vajalikul määral kirjeldatavad ning eelnevalt nimetatud puuduse ületamiseks püütakse allesjäetud baasmõistete kirjeldusjõudu suurendada ja “tulemuseks on keerulised, vastuolulised ja argimõistetega mitteühilduvad “kategooriad””. (Rosentau 2004, lk 14) Mario Rosentau ise panustab kolmandale reduktsioonitüübile, milleks on temaatiline reduktsioon, mis “seisneb uurimisobjekti rekonstrueerimises või modelleerimises läbi ettevõetud temaatiliste piirangute”. Mario Rosentau on seisukohal, et temaatiline reduktsioon “näib olevat enam õigustatud siis, kui uuritava asja kohta on olemas väljakujunenud koolkonnad ja teooriad, ent ponnistustele vaatamata esinevad vastamata küsimused”. Viimatikirjeldatud olukord näib olevat ka õigusega – “on olemas põhjalikud ja tõepärased teooriad ja nende järgi joonduvad koolkonnad, ent üha võib küsida “Mis on õigus?” Kui nii,
liikmesfunktsioonide kuju. Järgnevates osades vaatleme nende rolli lähemalt. 1.11.1 Häguärastamine Antud jaotises vaatleme peamiste häguärastamismeetodite mõju interpolatsioonile süsteemis, 0.5-se liikmesfunktsioonide ülekattega süsteemi näitel jättes muud süsteemi parameetrid samaks. Kõige silmatorkavam on asjaolu, et maksimumide keskmise meetod realiseerub omalaadses treppfunktsioonis. See on ka põhjus miks arvutuslikult odav maksimumide keskmise meetod on modelleerimises, kus me enamasti ootame sujuvat interpolatsiooni, harva kasutusel. Samuti muutub antud meetodi puhul muude interpolatsiooni iseloomule mõjutavate tegurite roll olematuks ja multitasemeline relee, milleks hägus süsteem maksimumide keskmise meetodiga muutub (eeldusel, et väljundi liikmesfunktsioonid on sümmeetrilised), võib hägusloogika asemel realiseerida klassikalise loogika vahenditega 4 3 2 1
Objektorienteeritud modelleerimine. Objektmudel: Klassid, Objektid ja nende seosed Esmärk: Ülevaade objektmodelleerimise põhimõistetest Klassidiagrammides kasutatavate põhikonstruktsioonide tutvustamine Sisu Objektid ja klassid Klassidiagramm Kuidas leida klasse ? Atribuudid Operatsioonid Seosed Piirangud Mudeli kvaliteet Objektorienteeritud modelleerimises on põhilisteks elementideks klassid, objektid ning nendevahelised seosed . Kui modelleerimise eesmärgiks on tarkvarasüsteemide ehitamine, minnakse objektorienteeritud mudelitelt sujuvalt üle objektorienteeritud programmeerimise mõistetele / konstruktsioonidele, kus klassid ja seosed on teisendatud tegelikuks programmikoodiks. Objektid ja klassid Objekt on element, nähtus, asi, millest me räägime ja/või millega tegutseme.
mõõteandmed. Hägusa süsteemi konstrueerimine andmete baasil eeldab vastava algoritmi olemasolu. Nimetatakse hägusaks identifitseerimiseks. Eelnevas võib täheldada teatud sarnasust klassikalise modelleerimisega. Teadmuspõhine meetod on mõnes mõttes analoogiline esimese printsiibi modelleerimisele ning hägus identifitseerimine kuulub ühte gruppi süsteemide identifitseerimiseks kasutatavate statistiliste meetoditega. Klassikalises modelleerimises on võrdlemisi tihti kasutusel kombineeritud lähenemine, kus füüsikaseaduste baasil konstrueeritakse üldised diferentsiaalvõrrandid, mida loodetakse süsteemi käitumist kajastavat ning seejärel viiakse läbi eksperimente määramaks teatud süsteemi parameetrid või funktsioonid. Sarnast lähenemist on kasutatud ka hägusate süsteemide konstrueerimisel. Hägusate süsteemide konstrueerimist võib käsitleda kui 6-st sammulise eeskirja järgi toimuvat protseduuri. i
Objektitüüp (olemitüüp, andmeobjekt, andmeklass) · esitab reaalse maailma - organisatsiooni kontekstis tema toimimiseks vajalike - objektide hulka, mille/kelle kohta on vaja infosüsteemis andmeid meeles pidada · tähistab kontseptuaalmudelil esitatud sellist mõistet, mille/kelle kohta käivaid andmeid on vaja infosüsteemis hallata Objektitüüp esitab objektide ehk eksemplaride hulka, mis peavad olema üksteisest eristatavad Piirangud andmete modelleerimises Vastavalt analüüsitavas organisatsioonis kehtestatud reeglitele võivad eksemplaride, seoste ja omaduste juures eksisteerida piirangud · kardinaalsus (cardinality) määratledes seoste hulka objekti (eksemplari) kohta · sõltuvus (dependency) (seose tugevus) määratledes ühe objektitüübi objekti olemasolu sõltuvuse teise objektitüübi objektist · liigitus (categorization) määratledes sõltuvalt objekti liigist erinevat liiki seose omamise
analoogiliselt kirjeldatavad või keelt materjalina kasutavad (kirjandus, kunst, muusika, film, müüt, religioon jne). Kultuuris toimivad need süsteemid koos, ühelt poolt autonoomsusele püüeldes, teiselt poolt kreoliseerudes (segunedes). Modelleeriv süsteem võimaldab inimesel tajuda, seletada ja mõjutada ümbritsevat maailma selle abil inimene töötleb, vahendab ja talletab infot maailma kohta Modelleerimises sisaldub idee maailmast, kus keskkond on vastastikuses suhtes mingi teise süsteemiga (ind. organism, arvuti, kollektiiv) ja kus keskkonna peegeldus kontrollib selle süsteemi kommunikatiivset käitumist (Thomas Sebeok) J. Lotman. Eessõna "Kultuurisemiootikale" 1990 Primaarseteks modelleerivateks süsteemideks nimetatakse lihtsamaid semiootilisi struktuure: alates sümptomatoloogiast ja kõigist signaalidest, mida küberneetika paigutab «musta kasti»
komponentidest ei ole baasmõistetega kirjeldatavad või vajalikul määral kirjeldatavad ning eelnevalt nimetatud puuduse ületamiseks püütakse allesjäetud baasmõistete kirjeldusjõudu suurendada ja "tulemuseks on keerulised, vastuolulised ja argimõistetega mitteühilduvad "kategooriad"". (Rosentau 2004, lk 14) Mario Rosentau ise panustab kolmandale reduktsioonitüübile, milleks on temaatiline reduktsioon, mis "seisneb uurimisobjekti rekonstrueerimises või modelleerimises läbi ettevõetud temaatiliste piirangute". Mario Rosentau on seisukohal, et temaatiline reduktsioon "näib olevat enam õigustatud siis, 169 kui uuritava asja kohta on olemas väljakujunenud koolkonnad ja teooriad, ent ponnistustele vaatamata esinevad vastamata küsimused". Viimatikirjeldatud olukord näib olevat ka õigusega "on olemas põhjalikud ja tõepärased
annaabi.ee 
