Mobiilside 2 1981 tutvustati juba uut kärgsidel põhinevat tehnoloogiat NMT (Nordic Mobile Telephone). See baseerus analoogsidel, kuid tänapäeva kasutatakse digitaalset sidet. Ameerikas võetakse kasutusele aga AMPS- süsteem Advanced Mobile Phone Service Mobiilside 3 Tänapäeval kõige kiiremini arenev valdkond on mobiilside. Telefoni abil mitte ainult ei helistata vaid ka teostatakse muid operatsioone. Hetkel kasutatakse GSM telefone. Need töötavad tavaliselt sagedusel 900/1800/1900 MHz. Mobiilside 4 Eestis on kasutusel vaid 900/1800 MHz sagedused. Telefoni abil saab lisaks rääkimisele ka Interneti külastada, kaitsta oma autot jne. Interneti kasutamiseks on vaja, et telefon omaks GPRS toetust. Kõik uued telefonid omavad seda. Mobiilside 5 Lisaks sellele saab telefoni abil saata ka sõnumeid nii SMS kui ka MMS-e. Telefonid omavad ka erinevaid liideseid
Ressursijaotuse viisid: sagedustihendus FDMA (lainepikkuse järgi WDMA), aegtihendus TDMA, koodtihendus CDMA, ruumiline tihendus SDMA. FDMA - ühte kanalisse mitme signaali toppimine, sagedusriba efektiivne kasutamine. WDMA - ühte kanalisse mitme kiire toppimine valguskaablis. TDMA - ajapilude kasutamine, hästi pisikesed pilud, kasutaja ei märka, 2G võrkudes. CDMA - kanalijaotus, kus sama kanalit saavad kasutada mitu saatjat, kasutades erinevaid koode. 3G, GSM, wifi SDMA - ruumi paralleelne kasutamine (suund, kaugus), nt wifi ruuteril kaks antenni ISO-OSI mudeli kanalikiht. TCP/IP mudeli MAC ja LLC alamkihid. Kanalikihi adresseerimine (MAC aadress) ja põrkedomeenid. MAC kaader, selle struktuur. LLC-PDU. LLC teenuse juurdepääsupunkt (LSAP). Veatuvastus (CRC, FCS). Meediumi jagamine: ALOHA, CSMA/CD. Vookontrolli meetmed: Stop-and-Wait, Sliding Window. Veakontrolli meetmed: Stop-and Wait ARQ, Go-Back N ARQ ja Selective Reject ARQ.
Mobiiliside põlvkonnad 0G 0.5G 1G 2G 3G 3,5G 3,75G 1G(1) Enne seda oli ka 0G(Mobiil raadio telefon) Esimene Mobiiliside põlvkond Kasutas analoog raadiosignaali ,kui 2G kasutas juba digitaal raadiosignaali Töötas kõrgematel sagedustel (150 või rohkem) Standardid: NMT, AMPS, Hicap, CDPD, Mobitex, Datatec 1G(2) Andmeedastus kiirus 600 biti/sekundis kuni 19,2kbit/sekundis 2G 2G ehk siis 2 mobiiliside põlvkond Kasutab digitaal raadiosignaali Standardid: GSM, iDEN, D-AMPS, IS-95, PDC, CSD, PHS (GPRS kuulub andmete järgi 2,5G põlvkonda) Andmeedastuskiirus 6kbit/sekundis kuni 256kbit/sekundis 3G(1) GSM lahendused ei ole piisavalt kiired enam, et tänapäeval andmeid edastada. Selle abil ei saa saata reaalajas videosid, muusikat ja muid suuremaid asju. Selleks, et seda teostada tuleb võtta kasutusele 3G- Mobiiliside 3 põlvkond 3G(2) Sellega on andmeedastus kiirem Hetkel arendatakse kõige rohkem UMTSi Pikemalt Universal Mobile
mgon) ja baaspositsioneerimistäpsus (std.dev.): ± 1 mm. Trimble automaatsuunamise täpsus 200 meetri puhul on < 2mm. 7. Kust saab näha Trimble Survey Controller tarkvara seeria- ja litsentsi numbrit? Avades TSC Configuration About TSC. 8. Mis on Trimble Access tarkvara uusim versioon? Uusimaks versiooniks on Trimble Access Software version 2013.40. 9. Mis on järgmised parameetrid: salvestusmälu, operatiivmälu, ekraani pikslite tihedus ja GSM modemi tüüp Trimble TCU, TSC2, TSC3, Slate ja Leica Zeno 15 väliarvutil? Trimble TCU · ekraani pikslite tihedus - QVGA (320 x 240 pixels) · operatiivmälu 64 MB SDRAM · salvestusmälu 1 GB · GSM modem puudub (Bluetooth´i võimalus) Trimble TSC2 · ekraani pikslite tihedus - QVGA (320 x 240 pixels) · operatiivmälu 128 MB SDRAM · salvestusmälu 512 MB · GSM modem puudub (Bluetooth´i võimalus) Trimble TSC3
Bevi Est OÜ Telliskivi 60-104 10412 Tallinn e-post: [email protected] kodulehekülg: www.bevi.ee telefon: (+372) 6729839 faks: (+372) 6729839 GSM: (+372) 5067761 ja (+372) 5155835 Bevi Est OÜ tegeleb elektrotehnikaseadmete ja tööstustarvikute müügiga. Elektrimootorid, elektrigeneraatorid, bensiinigeneraatorid, diiselgeneraatorid, sagedusmuundurid, inventerid, sujuvkäivitid, reduktorid, reduktormootorid, mehaanilised ülekanded, tigu- ja hammasreduktorid. Kaubamärgid: BEVITRONIC sujuvkäivitid, sagedusmuundurid; YASKAWA sagedusmuundurid; VOLVO PENTA diiselgeneraatorid;
Mbit/s. PLC Programmeeritava loogikaga kontroller, programmeeritav kontroller. Juhtseade, mis kasutab programmeeritavat mikroprotsessorit ja on tavaliselt programmeeritud IEC 61131 programmikeeltes. Programmeeritavaid kontrollereid liigitatakse sageli selle järgi, kui palju neil on sisend/väljundporte. Need on sageli RISC-põhised ning neid kasutatakse tööstuslike seadmete ja protsesside juhtimiseks reaalajas. GSM GSM, globaalne mobiilsidesüstem 1982.a. Lõi CEPT (Conference of European Posts and Telegraphs Euroopa Posti- ja Telegraafiside Konverents) Groupe Spécial Mobile (GSM) nimelise uurimisgrupi, mille ülesandeks sai välja töötada üle-euroopaline avalik mobiilside süsteem. 1989.a. läksid selle grupi ülesanded üle Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudile (ETSI European Telecommunication Standards Institute) ja GSM spetsifikatsiooni esimene versioon ilmus 1990.a. Järgmisel
Juba 1947. aastal andsid AT&T Belli laboratooriumid teada soovist luua mobiiltelefon. Esimese täisautomaatse raadiotelefonivõrgu avas Rootsis 1956. aastal Ericsson. Võrgus oli 150 telefoni. Telefoniaparaat kaalus esialgu 40 kg, hiljem vähendati selle kaalu 9 kg-ni. Esimene üldiseks kasutamiseks mõeldud mobiiltelefonivõrk Autoradiopuhelin avati Soomes 1971. aastal. See töötas sagedusel 150 Hz. Esimene NMT-450 võrk avati Saudi-Araabias 1. septembril 1981. Esimene GSM võrk avati 1991 Soomes Radiolinja poolt. Kümme aastat hiljem, 2001. aastal, avati Jaapanis NTT DoCoMo poolt kolmanda generatsiooni võrk, mis kasutas WCDMA standardit. Sellele järgnesid 3.5G, 3G+ ning turbo 3G täiustused, mis põhinesidHSPA perekonnal, võimaldades UMTS-võrkudele suuremaid andmeedastamise kiiruseid. 1946. aastal avas Motorola koostöös Belliga maailma esimese raadiotelefonivõrgu. (standard nimega MTS ehk Mobile Telephone Service)
Sidekanalite kasutus: . . , , , , . . , . , : ( ), ( ) ( ). Ethernet, -- wifi, bluetooth, GPRS . , (, ) . , . , , . , , , ( ) ( ). :( ) (ADSL,GPRS,GSM) . 1. " " ; 2. "". , , ; 3. "" , , ; 4. , ; 5. . , , .
Kehtna MTK Kauno Itter AA-31 3G 2006 Mis on 3G? Kolmas mobiilsidepõlvkond 3G ehk UMTS (Universal Mobile Tele-communications System) pakub eelmise põlvkonna GSM- mobiilsidest märksa kiiremat andmesidet, mis võimaldab ka videopildi ja -kõne edastamist. 3G Maailmas on hetkel 8 toimivat 3G võrku 34 miljoni kliendiga (28. okt 2005). 2005 aasta esimese üheksa kuuga kasvas 3G kasutajate arv 18 miljoni ehk pea poole võrra. Andmesidekiirus Andmesidekiirus tavalises GSM-võrgus on 9,6 gigabitti sekundis, GPRS-võrgus kuni 40, EDGE-võrgus kuni 200 ja 3G-võrgus kuni 384 kilobitti sekundis. 3G-
Side ülesanded 1. Kohtvõrgus on kümme Ethernet terminaali. Võrk ühendatakse ühe marsruuteri kaudu laivõrku. Milline võiks olla marsruuteri ARP tabeli (aadressisidumise tabeli) maht baitides, kui kasutatav protokoll on IP v. 4? 6 Etherneti baiti + 4 IP v. 4 baiti = 10 baiti 10 arvutit on, järelikult kokku 10 * 10 = 100 baiti 2. Kuidas jaotada GSM 900 kasutatav sagedusvahemik kolme GSM võrguoperaatori vahel, eeldades võrdset jaotust? Igaüks saab ülesse (915 – 890) / 3 MHz = 25/3 MHz ja alla (960 – 935) / 3 = 25/3 MHz ühendusest. Sagedused saab GSM tabelist võtta. 3. Valige sidekanali seaded ning leidke vajalik bitikiirus sidekanalist, tagamaks start/stopp meetodil järjestikliidese kaudu failiülekande, milles on 1000 sümbolit ning ülekandeaeg 1 sekund. 1 startbitt, 2 stoppbitti, paarsuskontroll even, sümbolis 7 bitti. 1+2+1
Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? - 64-18=46=> 46/64=72% 9. Geostatsionaarsel orbiidil paikneva sidesatelliidi kaudu (kaugus 38000 km) kanti üle pakett pikkusega 100 bitti ning kinnituspaketi pikkus on 100 bitti. Leida ülekandeaeg, kui bitikiirus kanalis on 10 kbit/s. Kogu info mis yle kanti on 200 b. Aeg on 200/10kbit/s=0,02s. Aeg, mis kulub valgusel 38000*2km l2bimiseks aga 0,76*108/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s. 10. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890- 915MHz iga yhe vahele 200kHz (yhe raadiokanali jagu) downlink 935- 960MHz. 25MHz /0.2MHz = 125 kanalov 125/5=25 kazdomy operatoru. Promezutok mezhdy operatorami 1 kanal > 25-1 = 24 kan . 24*0.2=4,8MHz 11. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida
Terminaalid lähestikku. Pakette saadeti kokku (1000*1000+1000*100)=1,1MB=8,8Mb. 8,8Mb/10Mbit/s=0,88s * Geostatsionaarsel orbiidil paikneva sidesatelliidi kaudu (kaugus 38000 km) kanti üle pakett pikkusega 100 bitti ning kinnituspaketi pikkus on 100 bitti. Leida ülekandeaeg, kui bitikiirus kanalis on 10 kbit/s. Kogu info mis yle kanti on 200 b. Aeg on 200/10kbit/s=0,02s. Aeg, mis kulub valgusel 38000*2km l2bimiseks aga 0,76*10 8/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s. * GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890915MHz jagad 3ks + iga yhe vahele 200kHz (yhe raadiokanali jagu) downlink 935960MHz. (915890) 4x0,2(iga operaatori vahele)=24,2MHz. 24.2/0,2/5=[24] kanalit igayhele ehk 4,8MHz alla ja sama palju yleslyli * GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+ 15%)
rohkem õppima ehk jagasid oma kogemusi meiega. See annab väga hea ja kindlama tunde, et oleme valinud väga perspektiivse ning huvitava eriala. Teiseks loengute sarnasuseks võiks nimetada optilisest kaablist rääkimist, mida mainiti mitmes loengus ning professor Taklaja näitas meile optilisest kaablist joonist, kus oli ära toodud erinevad osad: südamik, kattekiht ja väliskiht. Minu lemmikuteks loenguteks/teemadeks oli raadiojaamade paiknemine ja raadiolainete levimine ning GSM-i areng. Tänu raadiojaamadest rääkimisest oli mul kergem. Insenerivõistlusest osa võtta, sest meile tuli just raadiolainetega seonduv ülesanne, mille pidime 24 tunni jooksul ära lahendama. Oliver Gailan rääkis väga hästi GSM-i teisest, kolmandast ja neljandast põlvkonnast, mida oli väga huvitav kuulata. Kui aastal 1993 ehk GSM-i teise põlvkonna ajal oli andmeside kiirus ainult 0,01 Mbit/s, siis aastaks 2010 ehk
25), kaadriretranslaator, SMDS, ATM · · · · · GSM telefon: · GSM, globaalne mobiilsidesüstem 1982.a. lõi CEPT (Conference of European Posts and Telegraphs Euroopa Posti- ja Telegraafiside Konverents) Groupe Spécial Mobile (GSM) nimelise uurimisgrupi, mille ülesandeks sai välja töötada üle- euroopaline avalik mobiilside süsteem. 1989.a. läksid selle grupi ülesanded üle Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudile (ETSI European Telecommunication Standards Institute) ja GSM spetsifikatsiooni esimene versioon ilmus 1990.a
- Pakette saadeti kokku (1000*1000+1000*100)=1,1MB=8,8Mb. 8,8Mb/10Mbit/s=0,88s Geostatsionaarsel orbiidil paikneva sidesatelliidi kaudu (kaugus 38000 km) kanti üle pakett pikkusega 100 bitti ning kinnituspaketi pikkus on 100 bitti. Leida ülekandeaeg, kui bitikiirus kanalis on 10 kbit/s. Kogu info mis yle kanti on 200 b. Aeg on 200/10kbit/s=0,02s. Aeg, mis kulub valgusel 38000km*2 l2bimiseks aga 0,76*108/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890-915MHz; downlink 935-960MHz; 25MHz jagatakse 5 op. vahel. 25/0,2=125(kanalit)125/5=25kanalit, aga kuna iga op. vahele peab jääma ka üks tühi=25-1=24 kanalit igaühele ehk 4,8MHz üles ja alla. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10
Andmeülekanne analoogtel.kanalis abonendiüh (a/b liides) 3100 Hz - 56 kbit/s 2 üheaegset tel kõnet ISDN abonendiliideses ~ 50 kHz ~ 150 kbit/s ADSL abonendiliides ( ADSL = Asymmetric Digital Subscriber Line) ~ 500 kHz 8 Mbit/s Ethernet (arvutivõrgu kaabel) 18 MHz 10 Mbit/s NMT, GSM, 3G GSM 900 (1800) põhiparameetrid Kanali piirangud UP 890...915 MHz (1710...1785) GSM+ GSM++ (EDGE) DOWN 935...960 MHz (1805...1880) Kanali samm 200 kHz 200 kHz Duplekseristus 45 MHz (95) Efektiivsus 1,35 3,2 Kanali ribalaius 200 kHz Bitikiirus 270 kb/s 640 kb/s
üleslaadimisel 2,3 Mbit/s. PLC (Programmable Logic Controller) - programmeeritava loogikaga kontroller, programmeeritav kontroller. Juhtseade, mis kasutab programmeeritavat mikroprotsessorit ja on tavaliselt programmeeritud IEC 61131 programmikeeltes. Programmeeritavaid kontrollereid liigitatakse sageli selle järgi, kui palju neil on sisend/väljundporte. Need on sageli RISC-põhised ning neid kasutatakse tööstuslike seadmete ja protsesside juhtimiseks reaalajas. GSM (Global System for Mobile communications) - GSM, globaalne mobiilsidesüstem 1982.a. lõi CEPT (Conference of European Posts and Telegraphs Euroopa Posti- ja Telegraafiside Konverents) Groupe Spécial Mobile (GSM) nimelise uurimisgrupi, mille ülesandeks sai välja töötada üle-euroopaline avalik mobiilside süsteem. 1989.a. läksid selle grupi ülesanded üle Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudile (ETSI
tehastes, siis tänapäeval kasutatakse seda juba peaaegu igas kodus. Valveautomaatika kontrollivad, valvavad ja vähendavad julgestusriske. Ning nene põhiülesandeks ongi justnimelt vähendada turvariske. Kunagise öise turvamehe töö saab asendada nüüd väid lihtsa valveautomaatika komplekti abil. Tänapäeval on maailmas palju erinevaid firmasid mis pakuvad erinevaid valveautomaatika komplekte. Ja nendest tuntumad on näiteks: G4S GSM Valve K Grupp Valvekomplekt osad · GSM valveseade, mis edastab häireid kliendile · sõrmistik, kust pannakse süsteem valvesse ja võetakse valvest maha · infrapunaandur, mis reageerib liikumisele. Võimalik seadistada nii, et koduloomadele ei reageeri · ukseandur, mis reageerib ukse sulgemisele ja avanemisele · uksekell · suitsuandur, mis reageerib vingu ja kuuma peale · maja sisene ja väline sireen
koodide alusel tihendamine (CDMA) edastusel kodeeritakse ja dekodeeritakse teatud kasutajale määratud infot antud kasutajale eraldatud unikaalse (ortogonaalse) koodi abil, seega kõik saatjad saavad üheaegselt kasutada sama sagedusriba. Modulatsioon infosignaali paigutamine kandevsignaalile. 5. Mobiilsidevõrgud (põhitüübid, -mõisted). Mobiilsidevõrgud jaotatakse: a) raadioühenduse tüübi alusel: FDMA 1G (NMT). TDMA 2G (GSM). CDMA 3G (UMTS). b) funktsiooni jaotuse järgi võrgu ja mobiilse terminaali vahel sidekanali valik toimub kas võrgu või terminaalseadme poolt. c) juurdepääsuvõrgu struktuuri järgi juurdepääsuvõrgu haldus ja juhtimine toimub juurdepääsuvõrgu piires või kommutatsioonisõlmedes. d) analoog- ja digitaal-mobiilvõrgud. Põhimõisted: katvusala, vaibumine (feedingud), ajaline ühildamine, ümbersuunamine jne. 6. GSM-mobiilsidevõrk.
mobiilses internetis mobiilisektori innovatsiooni- ja kvaliteediliider 4G-võrk katab üle 95% Eestist Koostöö Elioniga võimaldab pakkuda klientidele kogu telekommunikatsiooniteenuste spektrit TeliaSonera gruppi kuulumine annab võimaluse tuua rahvusvaheline know-how Eestisse ning eksportida siinset teadmist välismaale 2013. aasta lõpuks 868 000 klienti EMT innovatsiooni näited EMT innovatsiooni näited: 1998 Eesti esimese GSM 1800 võrgu avamine 2000 mobiilse positsioneerimise ja ja WAP teenuse turuletoomine 2000 mobiil-parkimine (rahvusvahelise GSM Assotsiatsiooni aastaauhinna nominent innovaatilisema teenuse kategoorias) 2001 GPRS teenuse turuletoomine esimesena Eestis 2003 MMS teenuste avamine 2004 EDGE turuletoomine esimesena Eestis 2005 3G turuletoomine esimesena Eestis 2006 3,5G (HSDPA) turuletoomine esimesena Eestis 2007 Mobiil-ID turuletoomine esimesena Eestis
PCI (Physical Cell ID): - PCI näitab füüsilist telefoni ID-d, antud mõõtmisel 0 TAC (Tracking Area Code): 2031 TAC näitab jälgitavat suunakoodi, mis on antud mõõtmisel 2031 ECI (E-UTRAN Cell Identifier ): 257135115 ECI – Et tuvastada elementi PLMN-i sees (Public Land Mobile Network), antud mõõtmisel 257135115 eNB (eNodeB Identifier): 1004434 eNB on tarkvara mis on ühendatud mobiiltelefoni internetiga ja see suhtleb otse juhtmeta ühendusega telefone nagu tugijaama (BTS) GSM-võrkudes. Antud mõõtmisel on see 1004434 LCID (Local Cell Identifier): 11 LCID näitab kohaliku telefoni identifitseerija, antud mõõtmisel 11 Tugijaama info (LTE e. 4G) LTE: 2031-257099531--1 Kordinaadid:59.2984870, 24.7409580 Mõõtepunkti info LTE: |24802|2031|257038860|472 Kordinaadid:59.3125701,24.5427383 Andmete järel-analüüs https://drive.google.com/open? id=1WK8VyVWoNGPIgCELmcBfymK2FTQ&usp=sharing
Seda täpsust ei saavuta odavate käsi-GPSseadmetega. Kui käsi-GPS-seade kasutab parandusi spetsiaalselt EGNOS-satelliidilt, on täpsus reeglina vähemalt 3 meetri ringis. Eesti suhtes madala orbiidi asetuse tõttu (u 18o) näeb EGNOS-satelliiti praktilises töös meil harva. On aga üks võimalus pidevaks EGNOSsatelliidilt tulevate diferentsiaalparanduste kasutamiseks lagedal olev tugijaam võtab vastu parandeid EGNOS-sateliidilt ja edastab need GSM-side kaudu kasutajale. Kasutaja GPS peab parandite vastuvõttu muidugi võimaldama. See on GIS GPS-seadmete puhul tavaline töövõte. GIS-mõõtmiseks piisab ühest tugijaamast Eesti keskel kogu Eesti jaoks. Praegu saab reaalajas kasutada Maaülikooli tugijaama, aga ka teised on neid püstitanud. Spetsiaalsed GIS GPS-seadmeid eristab käsi-GPS-seadmetest tõsiasi, et nad on võimelised vastu võtma koodiparandusi reaalajas GSM- või raadioside vahendusel ja
Hr Toomas Pikhof Pirita Majandusgümnaasium 10.05.2017 Avaldus Palun kinnitada praktiline töö ,,Õpilasfirma ." Juhendajaks on valitud Pirita Majandusgümnaasiumi õpetaja Henton Figuera. Kenneth Kartus Markus Padama Joonatan Pärn Bert Lucas Truve 10.b klass e-post: [email protected] gsm-53402551(Markus)
noorte ja otsustajate vaheline koostöö ning mida tuleks teha, et noored oleksid kaasatud neid puudutavate otsuste langetamisse nii kohalikul kui riigi tasandil. Üritustest võtavad osa 100 inimest. Osaluskohvik "1500 pead ja 15 000 väärtuslikku sekundit noortesõbralikuma tuleviku nimel,, leiab aset 1.detsembril 2011 EÜS-i majas Tartus. Üritus kestab 10.00-15.00 Arutelude lõppedes premeeritakse kõige aktiivsemaid laudkondades osalejaid. Lille 9 gsm: 55 11 202 10125 Tartu kodulehekülg: noortekogu.tartumaa.ee reg nr. 80140436 Eesti epost: [email protected] a/a 10220015646012 Soosiksime osalejate pakkuda ühte suurepärast päeva. Sellise sarnase ürituste edukaks läbiviimiseks oleme alati pidanud paluma sponsorlust erinevatelt firmadelt, kes oleks huvitatud oma asutuse reklaamimisest Tartumaal nii noore kui vanema generatsiooni hulgas.
Arvestite andmed edastatakse mõõteterminali (kontsentraatoritesse). Andmeside toimub võrgu kõrgsageduskanali kaudu (distribution line carrier, DLC), telefonivõrgu kui kaabeltelevisioonkanali abil. 13. Elektri kvaliteedinäitajad 14. Elektri kvaliteedimõõtur 15. Elektri kvaliteedi seiresüsteem Kvaliteedimõõturid mõõdavad pinget ja voolu sagedusega üle 1kHz. Andmed edastatakse üldjuhul telefoni- või GSM võrku. Või GSM/telefoni abil kohtkindlasse võrku ja sealt serverisse. 16. Jaotusvõrgu infohaldussüsteemi Xpower võimalused 17. Xpower-i operatiivjuhtimise tugisüsteem Keskmeks on relatsiooniandmebaas (Oracle või OpenIngras). Täiendavat teavet saadakse SCADA-st ja ka kliendiinfosüsteemist (CIS), materjalide IS-st ja majandusIS-st. Lähtekohaks on GIS, lisavõimalusteks on võrgu plaanimise,käidu/hoolduse tugi, võrgu elutsükli jälgimise
Curriculum Vitae : Passel Svetlana : 19.05.1973, K-Järve : Kalevi 34-32; 30324 K-Järve : 33 73700(); GSM 56794105 . : [email protected] : : 1998.1999 Eesti Mäehariduskeskus (juuksur) 1989.1992 K-Järve Poliitehnikum (tehnik-tehnoloog) 1980.1988 Kohtla-Järve 13 kool : 2005- 2010 OÜ `Malakhat'- 2001- 2002 FIE `Ilona'-juuksur 1992- 1999 K-Järve AS'Kiviter'- 1991- 1992 K-Järve AS'Kiviter'- : : : -, - : - 1995. : , , - .
Näiteid Kõige rohkem kasutavad muidugi maamõõtjad GPS-i oma igapäeva töös kaardistamisel ja mõõtmistel. Samuti kasutatakse GPS vastuvõtjaid osooniaukude jälgimisel. Ning ka muude loodusnähtuste vaatlemisel. Üheks enam populaarsust koguvaks kasutusviisiks on liiklusvahendite jälgimine. Näiteks ärandatud autode leidmine pole enam probleemiks, kui auto on varustatud GPS seadmega ja vargad pole seda eemaldanud. Liiklusvahendile paigaldatakse GPS-GSM (Global Standard for Mobile Communications mobiilside globaalstandard) seadmete komplekt, mis koosneb: GPS- antennist, GPS-vastuvtjast, kontrollerist ja GSM-modemist. Kontroller juhib kogu seadme tööd ja teisaldab koordinaadi GSM-standardile vastavaks SMS- snumiks. Samas on kontroller ka täiturseadmeks operaatori.(kliendi) poolt juhitavas tegevuses. GSM-modem edastab vajaliku snumi kontrollerisse programmeeritud telefonide numbritele. Positsioneerimine on rakendatav
Seda täpsust ei saavuta odavate käsi-GPSseadmetega. Kui käsi-GPS-seade kasutab parandusi spetsiaalselt EGNOS-satelliidilt, on täpsus reeglina vähemalt 3 meetri ringis. Eesti suhtes madala orbiidi asetuse tõttu (u 18o) näeb EGNOS-satelliiti praktilises töös meil harva. On aga üks võimalus pidevaks EGNOSsatelliidilt tulevate diferentsiaalparanduste kasutamiseks lagedal olev tugijaam võtab vastu parandeid EGNOS-sateliidilt ja edastab need GSM-side kaudu kasutajale. Kasutaja GPS peab parandite vastuvõttu muidugi võimaldama. See on GIS GPS-seadmete puhul tavaline töövõte. GIS-mõõtmiseks piisab ühest tugijaamast Eesti keskel kogu Eesti jaoks. Praegu saab reaalajas kasutada Maaülikooli tugijaama, aga ka teised on neid püstitanud. Spetsiaalsed GIS GPS-seadmeid eristab käsi-GPS-seadmetest tõsiasi, et nad on võimelised vastu võtma koodiparandusi reaalajas
PCI (Physical Cell ID): 457 PCI näitab füüsilist telefoni ID-d, antud mõõtmisel 457. TAC (Tracking Area Code): 2031 TAC näitab jälgitavat suunakoodi, mis on antud mõõtmisel 2031. ECI (E-UTRAN Cell Identifier ): 257071628 ECI – Et tuvastada elementi PLMN-i sees (Public Land Mobile Network), antud mõõtmisel 257071628 eNB (eNodeB Identifier): 1004186 eNB on tarkvara mis on ühendatud mobiiltelefoni internetiga ja see suhtleb otse juhtmeta ühendusega telefone nagu tugijaama (BTS) GSM-võrkudes. Antud mõõtmisel on see 1004186 LCID (Local Cell Identifier): 12 LCID näitab kohaliku telefoni identifitseerija, antud mõõtmisel 12 NID1 (Network ID): 152 NID2 (Network ID): 1 NID1 ja NID2 näitavad kasutatava võrgu ID-d. Mis on antud mõõtmistel (1) 152 ja (2) 1 Võimsusmõõturi andmed (parempoolne) RSRP (Reference Signal Received) dBm -103 Viide signaalile vastava jõu jaoks. RSRP on RSSI tüübi mõõtmine, sellele on teatavaid definitsioone ja detaile
car tires, footwear, personal computers, communications cables, televisions, aluminium, etc. The seeds of the current incarnation of Nokia were planted with the founding of the electronics section in the 1960s. In the 1970s, Nokia became more involved in the telecommunications industry. In 1981 Nokia invented the Nordic Mobile Telephony (NMT), which was the world's very first multinational cellular network. Soon after that Nokia started developing Global System for Mobile Communication (GSM) phones and became very successful at that time. As the years went Nokia became the largest manufacturer of mobile telephones and made its way to what it is today. PRESENT-DAY STATE Today Nokia is a well known corporation. In fact Nokia is currently the world's largest manufacturer of mobile telephones and has the number one production in digital 4
- Pakette saadeti kokku (1000*1000+1000*100)=1,1MB=8,8Mb. 8,8Mb/10Mbit/s=0,88sGeostatsionaarsel orbiidil paikneva sidesatelliidi kaudu (kaugus 38000 km) kanti üle pakett pikkusega 100 bitti ning kinnituspaketi pikkus on 100 bitti. Leida ülekandeaeg, kui bitikiirus kanalis on 10 kbit/s. Kogu info mis yle kanti on 200 b. Aeg on 200/10kbit/s=0,02s. Aeg, mis kulub valgusel läbimiseks paketile ja kinnituspaketile 38000km*2 l2bimiseks aga 0,76*10 8/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890-915MHz; downlink 935-960MHz; 25MHz jagatakse 5 op. vahel. 25/0,2=125(kanalit)125/5=25kanalit, aga kuna iga op. vahele peab jääma ka üks tühi=25-1=24 kanalit igaühele ehk 4,8MHz üles ja alla. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%)
esimesed autotelefonid. Selle idee isaks oli Östen Mäkitalo, kes hakkas ideed genereerima juba 1966. aastal. On tõsi, et kaheksakümnendate alguses olid juba olemas ,,transporditavad" mobiiltelefonid, kuid need olid rasked ja väga suured. 1987. aastal nägi ilmavalgust Nokia esimene kaasaskantav telefon ning sellest ajast saadik on telefonide mõõtmed kahanenud proportsionaalselt turu kasvamisega. 1993. aastal avatakse Tallinnas esimesed tugijaamad, esialgu Soome GSM-võrgu (TELE) laiendusena. Soome GSM-võrgus saab saata ka juba esimeseid SMS-e, kuigi fakt on see, et selliseid telefone, millega oleks võimalik SMS-e saata, poes veel ei leidunud. 1994. aastal Novembris toimub esimene GSM-kõne Eestis Radiolinja (praegune Elisa) võrgus. 1997. aastal 28. aprilli hommikul kell 8:30 alustab Eesti kolmas mobiilioperaator Q-GSM (AS Ritabell), kes aastast 2001 on tuntud kui Tele 2. 1999
Terminaalid lähestikku. - Pakette saadeti kokku (1000*1000+1000*100)=1,1MB=8,8Mb. 8,8Mb/10Mbit/s=0,88s Geostatsionaarsel orbiidil paikneva sidesatelliidi kaudu (kaugus 38000 km) kanti üle pakett pikkusega 100 bitti ning kinnituspaketi pikkus on 100 bitti. Leida ülekandeaeg, kui bitikiirus kanalis on 10 kbit/s. Kogu info mis yle kanti on 200 b. Aeg on 200/10kbit/s=0,02s. Aeg, mis kulub valgusel 38000km*2 l2bimiseks aga 0,76*10 8/3*108= 0,25(3)s V:0,02+0,25(3)=0,273s. GSM 900 sagedusriba jaotatakse X riigis 5 operaatori vahel. Mitu sageduskanalit (kui laia sagedusriba) saab üks operaator? Uplink 890-915MHz; downlink 935-960MHz; 25MHz jagatakse 5 op. vahel. 25/0,2=125(kanalit)125/5=25kanalit, aga kuna iga op. vahele peab jääma ka üks tühi=25-1=24 kanalit igaühele ehk 4,8MHz üles ja alla. GSM telefoni kaugust tugijaamast näitav parameeter TA=10. Leida võimsus telefoni sisendis, kui tugijaama võimsus on 10 W ja sumbuvus on 5 dB/km (+- 15%)
signaal haaleks, kasutades seejuures keerulisi (sinine) siis ei ole see enam voimalik kuna kui andmereduktsiooni ja uhendada andmetihenduse meetodeid. mustad punktid Konekodekite efektiivsus on viimastel aastatel omavahel saame 300Hz suuresti (punase) siinuse. tousnud. GSM-vorkudes on praegu kasutusel nii Kui nuud on aga taiustatud sampling rate 2x taiskiirusega (EFR - Enhanced FullRate) kui suurem kui sisend poolkiirusega (HR signaal (sinine) - HalfRate) kodekid, mis tagavad poole vaiksema siis voetakse ribalaiuse
EMT Valge 16, 19095, Tallinn Aktsiaselts Ajalugu: Aastal 1991, 28. aprillil alustas Eesti-Rootsi-Soome ühisettevõttena tegevust EMT. Juunis sai Eestis mobiiltelefoniga rääkida esimene NMT 450 klient. 1993. aasta Käiku rakendati esimesed GSM-tugijaamad Tallinnas, mis toimisid Soome TELE 1994.aasta EMT reorganiseeriti kolme aktsionäriga aktsiaseltsiks. Novembris saavutas EMT 1997. aasta majandustulemuste põhjal 3. koha Eesti majandusliidrite konkursil TOP 100. Detsembris tõi EMT turule ettemaksuga kõnekaardi Simpel. 1999. aasta alguseks oli EMT klientide arv 152 500 ning esimese kvartali jooksul Tegevusvaldkond: mobiilsidevõrkude ja - süsteemide loomine ja haldamine ning
tabel 2 LOS levi korral sõltub signaalitugevus kaugusest nö. kahe kallakuga seaduspärasuse järgi: BTS ja MS väljundvõimsus ETST 5.05 GSM spetsifikatsiooni järgi jäävad tugijaamade väljundvõimsused vahemikku 1-50W (30...47dBm) ja üldjuhul on see reguleeritav suurus, mobiiltelefonide võimsused on 900MHz Tabelite vasak pool on konstantse keskkonna ( Slope =4) korral
raadiosaadete vastuvõtuks ja jälgimiseks ning kuulamiseks. Raadiovastuvõtjate plokkskeemid Mobiilside Mobiilsideks nimetatakse üldiselt kõiki sidesüsteeme, kus signaalide edastamiseks ei kasutata juhtmeid või kaableid (traadita side) ning terminalid võivad seetõttu teatud ulatuses vabalt liikuda, ilma et side katkeks. Siia kuuluvad nt mobiiltelefonside süsteemid (NMT, GSM, GPRS, UMTS jt), satelliittelefonid, traadita kohtvõrgud, Bluetooth jne.
Ning seejärel võetakse töö autori poolt kokku. Pildid ning muu praktikaga seotud materjal on töö lõpus lisadena. 3 1. PRAKTIKAKOHA KIRJELDUS South-Estonia DMC OÜ kontor asub Tartu kesklinnas. Tartu Loomemajanduskeskuse teisel korrusel, aadressiga Kalevi 13. Informatsiooni ettevõtte tegevuse kohta saab läbi kolme seal töötava inimese: Auli Solo (juhatuse liige) GSM +372 53460076, [email protected]; Triinu Akkermann (sihtkoha spetsialist) GSM +372 5081232, [email protected] ja Liis Pärtelpoeg (sihtkoha spetsialist) GSM +372 56480065, [email protected]. (http://www.south-estonia.com/firmast/) Põhiklientuuriks on hetkel Eesti korporatiivkliendid (ettevõtted, ühingud, turismiorganisatsioonid), kes ostavad South-Estonia DMC OÜ teenuseid ise ja pakuvad oma külalistele
koostamine, trükkplaadi jootmine ning vajalike mõõtmiste tegemine. Töö tulemusena valmis trükkplaat, mis on suuteline kindlal sagedusel härima signaali. 3.Teoreetiline osa RF segaja ehk raadisageduse häirija on traadita seade, mis teatud vahemaa tagant on võimeline segama või katkestama ühenduse samal sagedusel leviva signaaliga. Häirijad on suutelised blokeerima FM ülekannet (8.75MHz kuni 108 MHz) ja samuti suudavad nad segada GSM signaali ülekannet segaja ülekande raadiuses. Seade katab kindlalt sagedusel segatava signaali müraga, nii et vastuvõtja ei ole suuteline vastuvõtma korrektset signaali. Me saame aru, et segamine on olnud 4 edukas, kui raadio seaded on täävõimetut, kui segaja on läheduses. RF segaja on illegaalne seade. 4. Praktiline töö 4.1 Ainetöös kasutatud skeem Joonis 1 – RF segaja skeem 4
; , (, ). , "" . , . : - ; ( ) - - (, , , ). : ; ; -; ; ; ( ). 98. -, -? - (. smart card) -- (. integrated circuit card, ICC -- ). - , . , -, , . - : - ISO 7816; - USB-; (RFID) -. , , . ( ) ( ) - -- - , . - , , , GSM . 99. ? . . , . 100. "" . ? 101. ? , , . , , . . $9.000, $700 . 102. ? ? -- , . ( ) , (), , - . , , : () ; ; () ; () ; ; . 103. . . : - 104. ? , . , , --
, - . AKVAgroup, "Farm Process Technology" , "IT & Consulting" . . - , , . , , , . AKVAgroup , (). AkvaMaster CCS - . AkvaMarina CCS, . , , AkvaMarina . 5 , , . , . AkvaSensor , , . . BLRT Marketex AkvaMaster CCS, AkvaMarina CCS, AkvaSensor. 12-18 . , , , , . - , , - GSM GPS . « » « » 4-6 . 100-140 , 0.8 1,2 . EUR 6 Marine Construction AS Marine Construction AS 1992 . 90- Marine Construction AS . Marine Harvest, Fjord Seafood, Stolt Sea Farm, Pan Fish ( Omega Salmon Group). Marine Construction AS. , Marine Construction. Marine Construction . - , SystemFarm 24x24 . , Marine Construction : · - · ·
3. When the economic storm game to nordic country´s? In early 1990´s 4. Why Nordic country´s need a new model? About 30% of their labour force works in the public sector, twice the average in the Organisation for Economic Development and Co- operation, a rich-country think-tank. 5. Where are Nordic country´s has become with innovation and new structure from 1980 to nowdays? The Nordic countries led the world in introducing the mobile network in the 1980s and the GSM standard in the 1990s. Today they are ahead in the transition to both e-government and the cashless economy. Locals boast that they pay their taxes by SMS.
nõrkusi ja haavatavust, suurendades võimalusi tarnete katkemiseks. Tarneahela riskid veonduses ja kaupades 4. Peamisteks riskitegiriteks on pandeemia puhkemine, terrorismiakt, ohtlikud lastid, kõrge väärtusega veosed jne. 5. Veetavata kaubakoguste suurenemine ühelt poolt ja hoiustatavate kaupade vähenemine teiselt poolt. Veokite turvalisus tagatakse TAPA (Transport Asset Protection Association) sertifikaadi järgi GPS/GSM seadmete paigaldamise abil veokitele ja/või veoühikutele. TAPA määratleb turvalisusnõudeid ohutusstandardite abil ja peab üleval vedudega seotud kuritegude registrit. TAPA spetsialistidelt saadud info põhjal on sagedasemateks kuritööobjektideks just veokid ja nende lastid. Veoautode ja lastide kaaperdamine ja juhtidele suunatud vägivald on viimasel ajal suurenenud.
Koordinaadid saadakse kätte väga kiiresti, praktiliselt kohe pärast sisselülitamist. Teine eelis on signaalide vastuvõtu suur tundlikus kohal, mida saab nimetada ,,surnud tsooniks" (tunnelites, nõgudes, kitsastel tänavatel, siseruumides, tihedas metsas). A-GPS tehnoloogia puudused Kõige suurem puudus on see, et A-GPS ei funktsioneeri mobiilsidevõrgu levialast väljas. Mõned A-GPS vastuvõtjad on ühendatud raadiomooduliga (GSM) ja ei saa startida, kui raadiomoodul on väljalülitatud. Seejuures pole GSM (GPRS) leviala olemasolu kohustuslik A-GPS mooduli startimiseks. (http://ru.wikipedia.org/wiki/A-GPS) A-GPS toimib üle mobiilse internetiühenduse. Satelliitide andmed edastatakse spetsiaalsest serverist, mis neid reaalajas jälgib. Eestis toimib A-GPS teadaolevalt EMT ja Elisa võrgus. (http://et.wikipedia.org/wiki/A-GPS) Osad mobiilioperaatorid ei luba omalt poolt kasutada A-GPS positsioneerimist, selgeid
See on saavutatud kasutatava sagedusriba laiendamisega 1,1 MHz pealt 2,2 MHz peale. Maksimaalne üleslaadimiskiirus on nii ADSL, ADSL2 kui ADSL2+ puhul 1 Mbit/s. Kõnealuste kiiruste puhul on tegemist teoreetiliste maksimumkiirustega. VDSL - väga kiire digitaalne abonentliin, väga kiire DSL Digitaalse abonentliini asümmeetriline variant, mille andmeedastuskiirus allalaadimisel on 51,84 Mbit/s ja üleslaadimisel 2,3 Mbit/s. PLC (Power Line Communications) - Elektriliiniside GSM - globaalne mobiilsidesüstem GPRS - üldine raadio-pakettandmeside teenus. Võimaldab andmeedastust kiirusega 56 kuni 114 kbit/s ning pakub mobiiltelefonide ja personaalarvutite kasutajatele pidevat internetiühendust. EDGE - täiustatud GSM andmeside GSM mobiiltelefonisüsteemi kiirem versioon andmeedastuskiirusega kuni 384 kbit/s 5 3G - kolmas põlvkond Kolmanda põlvkonna (3G) laiaribaline mobiilside tehnoloogia andmeedastuskiirusega kuni 2 Mbit/s. 3G teine nimetus on UMTS
raadiotelefonivõrgu avas Rootsis 1956. aastal Ericsson. Võrgus oli 150 telefoni. Telefoniaparaat kaalus esialgu 40 kg, hiljem vähendati selle kaalu 9 kg-ni. Esimene üldiseks kasutamiseks mõeldud mobiiltelefonivõrk Autoradiopuhelin avati Soomes 1971. aastal. See töötas sagedusel 150 Hz. Esimene NMT-450 võrk avati Saudi-Araabias 1. septembril 1981. Esimene GSM võrk avati 1991 Soomes Radiolinja poolt. Juhtivad mobiiltelefonide tootjad on Nokia, Motorola, Samsung, Siemens, LG ja Sony Ericsson. Mobiiltelefonide tootjaid on palju. Printer Printer on arvuti väljundseade, mida kasutatakse teksti ja piltide kandmiseks paberile või muule materjalile.
Mõlema leeri teadlased arendasid välja palju tehnilisi seadmeid, mida kõige pealt kasutati kosmonduses ja sõjanduses, kuid tehnika arenedes on need jõudnud otsapidi laiemasse kasutusse. Näiteks satelliidi leiutamine ja kasutusele võtt. Satelliit andis võimaluse suhelda ülemaailmselt ja arendada välja Globaalse Positsioneerimis Süsteemi (GPS), mida võib leida tänapäeval nutitelefonidest autodeni. Satelliit telefonid on head abimehed sügaval looduses, kuhu tavaline GSM telefoni levi ei jõua. Mõlemad pooled kartsid uue sõja puhkemist, mis viis võidurelvastumisele, mille üks osa oli tuumaprogramm. Tuumapommi arendades uuriti süviti radioaktiivsete ainete nagu uraani ja plutooniumi omadusi ja lõhustumis protsesse. Tuumateadust hakati kasutama elektrienergia tootmiseks. Tegemist on puhtama ja loodussõbelikuma energia tootmise viisiga võrreldes fossilsete kütustega. Tänapäeval isegi arendatakse autot(Thorium car), mis sõidab tuumaenergia jõul
1947. aastal andsid AT&T Belli laboratooriumid teada soovist luua mobiiltelefon. Esimese täisautomaatse raadiotelefonivõrgu avas Rootsis 1956. aastal Ericsson. Võrgus oli 150 telefoni. Telefoniaparaat kaalus 3040 kg, hiljem vähendati selle kaalu 9 kg-ni.Esimene üldiseks kasutamiseks mõeldud mobiiltelefonivõrk Autoradiopuhelin avati Soomes 1971 aastal. See töötas sagedusel 150 Hz. Esimene NMT-450 võrk avati Saudi-Araabias 1. Septembril 1981. Esimese GSM -i võrgu avas 1991 Soomes Radiolinja. http://www.hot.ee/kaugside/tekst-1.htm http://www.miksike.ee/docs/elehed/5klass/3teated/5-3-10-2.htm http://vanatelefon.onepagefree.com/? id=18227&onepagefree=b20edad72c84d1f3240e0b4f469a62aa http://en.wikipedia.org/wiki/Telephone http://et.wikipedia.org/wiki/Mobiiltelefon http://en.wikipedia.org/wiki/Mobile_phone
mobiilside võrk, mis paari aasta möödudes kattis tervet Jaapanit ja oli esimene kes kattis terve riigi 1G võrguga. Esimesed kaasaskantavad mobiilid · 1981. aastal avatakse esimene 1G rahvusvaheline mobiilsidevõrk Nordic Mobile Telefone. Võrk avati Saudi Araabias, Rootsis, Norras, Taanis ja Soomes. · 1983. aastal avati ka USAs esimene 1G võrk, mille kõige levinuim telefon oli DynaTAC · 1991. aastal avab Radiolinja Soomes esimese GSM (2G) võrgu. · Maailme esimene 3G võrk pandi tööle Jaapanis 2001. aastal. Mobiilside areng Eestis · 1991. aastal avas EMT Tallinnas oma esimese 1G võrgu, mis aasta lõpus ka Tartus levis. · Järgmiseks aastaks on võrguga kaetud kõik linnad. Kliente on 2500, kuigi mobiiltelefonid maksid autohinda. · 1995. aastal alustab tegevust Eestis Radioljna 2G võrkudega. Ka EMT pakub 2G võrguteenust. Kõne maksumus oli 5.60 EEK/min . Mobiilside areng Eestis
· Rahvusvahelistes vedudes valdav meretransport. · Suuremad sadamad Genovas, Livornos, Veneetsias ja Napolis. SIDE · 2001. aasta seisuga Itaalias kõige rohkem mobiiltelefone. 883 tk 1000 kohta · Itaalia telekommunikatsioonifirma Telecom on Euroopas üks suurimaid · Tegeleb lauatelefoniteenustega Itaalias, GSM teenustega Itaalias ja Brasiilias,DSL interneti ja telefoniteenustega Itaalias, Saksamaal, Prantsusmaal, San Marinos ja Hollandis. · Tütarfirma Telecom Italia Media kontrollib kolme Itaalia televõrku AITÄH, ET VIITSISITE VAADATA THE END
annaabi.ee 
