Verbaalne suhtlemine* toimub sõnade vahendusel. Kuigi kõnelejad mõistavad keelt kui märgisüsteemi, sest sõnu kui märke enamasti ühtmoodi, on ühel ja samal sõnal sageli mitu tähendust või tähendus varjundit. Mitteverbaalne suhtlemine tähendab sõnatut suhtlemistteave kandub edasi hääletooni ja kehakeele abil. Rääkimise ajal peegelduvad sinu meeleolu ja suhtumist lisaks sõnadele veel sõnatud märgid. Sellist suhtlemist nim. mitteverbaalseks suhtlemiseks. 045 cm intiimne vahemaa väga lähedased inimesed 45120cm isiklik vahemaa head sõbrad 120360cm sotsiaalne vahemaa koolikaaslased, töökaaslased 360.....cm avalik vahemaa võõrad inimesed, avalikud esinemised Kokkuvõte See tähendab seda, et mitte ainult sõnumi edastaja ei pea seda tegema võimalikult lihtsalt ja täpselt, vaid ka sõnumi vastuvõtja on valmis kuulama, aru saama
· Näoilmed · Pausid · Kehahoiak · Liikumine · Riietus · Silmside Verbaalne: · Keel · Hääl 2 · Näited Mitteverbaalne suhtlemine Kommunikatsioon ehk teabe vahetamine tähendab tunduvalt enamat, kui vaid verbaalne suhtlemine. Siia kuuluvad ka kuulamine, hääletoon, kehakeel ja veel mitmed muud tegurid, mida nimetatakse mitteverbaalseks suhtlemiseks. Suurem osa suhtlemisest moodustabki just mitteverbaalne suhtlemine. Näiteks väidab R. Ross, et 35% suhtlemisest on verbaalne ja 65% informatsiooni sõnumi kohta saadakse mitteverbaalsete märkide kaudu. Verbaalne kommunikatsioon on vaid inimkommunikatsiooni üks vorm. Seda täiendab ulatuslik mitteverbaalne osa (Motsch 1989, 79). Erinevad allikad on numbrites eri arvamusel, kuid: Suhtlemises teistega, omab mõju/ efekti: Informatsioon ise 10-30% muljest
Edu saavutamiseks peab üksikisik allutama oma tahtmised ja soovid kollektiivi omadele. Elus tuleb ette palju olukordi, kus ei piisa soleerimisest, oluline on grupi tulemus. Kehaline kasvatus arendab ka suhtlemise selliseid aspekte, mis tavalises koolitöös enamasti tähelepanuta jäävad. Lisaks verbaalse suhtlemisoskuse arendamisele oma treeningkogemusi sõnastades, teistele liikumisi õpetades, enda ja teiste vigu sõnastades pakub kehalise kasvatuse tund palju võimalusi ka mitteverbaalseks eneseväljenduseks. Vajalik on nii võime ise väljenduda kui ka teiste signaale mõista. Kehalise kasvatuse tund annab võimaluse ennast kehtestada neil, kes on just füüsiliselt andekad, samuti soosib neid, kelles on aktiivsust ja võistlusvaimu. See aitab ennast kollektiivis kehtestada ka neil, kelle akadeemilised võimed on nõrgemad. Mitmesugustes mängudes annab võimalusi enesekehtestamiseks ka mängujuhi roll.
Kunstiteraapia definitsioon Kunstiteraapia definitsioone on erinevaid. Peamine vaidlusküsimus seisneb selle vahel, kas kunstiteraapia on pigem kunsti tegemine, mis kasutab valikuliselt psühhoteraapia põhimõtteid või on ta psühhoteraapia, mis kasutab kunsti. Käesolev teos pakub omaltpoolt kunstiteraapiate definitsiooniks järgmise selgituse: "Kunstiteraapia on kunstimeediumite loominguline kasutamine mitteverbaalseks ja/või sümboolseks suhtluseks toetavas keskkonnas, kus on selge kliendi-terapeudi suhe, saavutamaks isiklikke ja/või ühiseid terapeutilisi eesmärke, mis on indiviidile kohased." Niisiis on oluline mõista, et: (1) kunstiteraapia sisaldab endas üht kunstimeediumit (visuaali, tantsu, muusikat, tantsu või draamat) mitteverbaalse vahendina; (2) loomingulise keskkonnaga kaasneb aitamine ja usaldamine; (3) terapeutilises protsessis kasutatakse sümboleid, kujutlusi ja metafoore;
vähenemist; kui inimene erutub, muutuvad hingamisliigutused sagedasemaks ja sügavamaks. Tugeva emotsionaalse erutuse korral täheldatakse muutusi ka seedeprotsessides. Ärevate ja ebameeldivate emotsionaalsete olekute korral tekib sageli raskustunne maos. Ebameeldivad emotsioonid pidurdavad soolte peristaltikat. (3, 229) 10 3.2 Emotsioonide osa suhtlemises Emotsioonide väliseid väljendusi peetakse nn. mitteverbaalseks suhtlemisvahendiks. On olemas tunnete keel, eriline kood, mille abil me anname teada oma tundmustest. Tahtmatute reflektoorsete väljendusreaktsioonide sünnipärane alus diferentseerub, muutub, areneb peente nüanssidega täidetuid pilkude, naeratuste, miimika, zestide, pooside, liigutuste keeleks, mille kaudu ka siis, kui vaikime, ütleme üksteisele nii palju. Väljendusevälised skeemid omandab iga laps juba varases lapsepõlves; ta võtab need üle lähedastelt inimestelt
Enamikul neist on motoorika oluliselt häititud või kaasneb puudeid, mis viitavad kesknärvisüsteemi olulisele kahjustusele või arengu hälbele. 4. Sügav vaimne alaareng (IQ alla 20). Neil on oluliselt piiratud võime aru saada nõudmistest või korraldustest ja neid täita. Enamik neist lastest ei suuda liikuda ega kontrollida oma põie ja pärasoole talitlust. Nad on võimelised ainult väga algelistes vormides mitteverbaalseks suhtlemiseks, suudavad vähesel määral või ei suuda üldse hoolitseda oma põhivajaduste eest ning vajavad pidevat abi ja hooldust. (Veisson, 2008.) 6 1.3. Põhjused Vaimne alaareng kujuneb kesknärvisüsteemi kahjustuse tõttu, s.o ajupoolkerade koore kahjustuse tagajärjel enamasti looteea erinevatel etappidel või imikueas. Vaimne allaareng
rahustavad, sõbralikud ja igati kohased. Vaikimine tähendab, et sa kuulad ja õpid; rohke jutt väljendab lihtsalt su teadmisi, vahest ka egoismi ja upsakust. Vaikimine kaitseb inimese individuaalsust ja privaatsust. 1.6 Käitumine ja žestid erinevalt tõlgendatult Heiki Krips (2003, lk 55) selgitab, et sõnade kaudu toimuvat suhtlemist nimetatakse verbaalseks ja seda, mis sõnadest üle jääb, näiteks hääletoon, pilk, poos, žest, lähedus jne mitteverbaalseks suhtlemiseks. Lavinia Plonka (2007, lk 9) on öelnud, et kehakeel mõjutab kõike – suhteid, võimekust ja minapilti. Kui minna välisriiki partneritega kohtuma, siis peaks sekretär kindlasti arvestama ka välismaalaste käitumise ja žestidega, mis võivad erinevates kohtades tähendada väga erinevaid asju. horisontaalses suunas pea raputamine tähendab paljudes maades "ei", samas Indias tähendab see "jah". 9
koosolekuruumi ringi jalutab, kontrollib, mida alluvad trükivad ja mürgiseid märkusi teeb. Paremaks koosoleku juhtijaks (mitte juhatajaks) oleks psühholoog. Sellist tehnoloogiat saab kasutada nii siis, kui koosolekul osalejad istuvad ühes ruumis koos, kui ka siis, kui paiknetakse mööda maailma laiali. 3.2 Verbaalne ja mitteverbaalne kommunikatsioon Sünkroonne kommunikatsioon jagatakse verbaalseks ja mitteverbaalseks. Verbaalne kommunikatsioon on kõik see, mida inimene väljendab oma sõnadega. Kuid alati ei ole sõnad need, mis inimese tegelikke arvamusi ja tundeid kõige objektiivsemalt peegeldavad. Suhtluse mitteverbaalne osa, ehk see, mis väljendub hääletoonis, liigutustes, hoiakus, näoilmes, kannab endas hoopis objektiivsemat informatsiooni. Seda poolt on inimesel palju raskem valitseda ja juhtida. Vesteldes oma partneriga nö. näost näkku saame kätte temast kindlasti palju enam
vaatlusandmed õpetajalt. Sekkumisstrateegiad Käitumise modifitseerimine Valmista tassike teed! Kaks põhilist sekkumise tüüpi: Esiteks need, mille abil suurendatakse mingit tüüpi käitumise esinemise tõenäosust. · positiivne kinnitamine - näiteks kui õpilane vastab, õpetaja ütleb, et oled tubli ja õpilane soovib seda veel kuulda ja siis ta soovibki õigesti vastata. Positiivne kinnitus jaguneb verbaalseks ja mitteverbaalseks. Jaguneb eelkõige: (1) materiaalsed, (2) sotsiaalsed (verbaalne ja mitteverbaalne), (3) enesekinnitus (sellest saab rääkida murdeealistega tegeledes); Operantsel tingitusel põhinev. · negatiivne kinnitamine näiteks tunni lõpuni on jäänud 4 minutit, õpetaja annab kodutöö ja ütleb, et kui jõuate 4 minutiga selle tehtud, siis kodutööd ei jää - negatiivse sündmuse äravõtmine
ja 4. peatükis. koolieelikutele teada, et nad tuleksid ja vaibale istuksid); plaksutusrütm, mida lasteaiaealised kopeerivad, misjärel õpetaja muudab plaksutamise kahe sõrmega plaksutamiseks, lõpuks ühe sõrmega „vaikseks plaksutuseks“ ja käed lähevad sülle puhkama. Isegi vaikselt, rahulikult seis- Sõnakuulmatu ja tähelepanematuna tunduv klass mine, pilgu libistamine üle klassi – ootamine – võib iseenesest mitteverbaalseks märguandeks (esmakohtumisel) olla. Pikaajaline ootamine ajab õpilased siiski segadusse või võib vanematel lastel esile kutsuda Tõrksamates klassides ning enamasti pigem kolmandas kooliastmes võib ette tulla järgnevat. tähelepanematust ja rahutust. Õpetaja siseneb klassi koos rühma rahutute ja lärmakate õpilastega. Näib, et nad on omas
annaabi.ee 
