Kuulus filosoof Vilfredo Pareto väitis, et inimesed erinevad nii intellektuaalselt, füüsiliselt kui ka moraalselt. Eliidid on teatud grupid, kes on erinevate sotsiaalsete hierarhiate tipus. Ta väidab, et iga ühiskonna eesotsas on teatud hulk inimesi (isegi kui näiliselt on tegemist rohkearvuliste rühmitustega), kes valitsevad kogu meie sotsiaalset hierarhiat. Samuti jagab ta eliidi kaheks: valitsev eliit ehk poliitiline eliit ning mittevalitsev eliit ehk kultuuri eliit (Asper, 2001). Näiteks ühiskonda juhib majanduslik ja poliitiline eliit, tuntumad kirurgid saavad teiste kirurgidega võrreldes paremat palka ning kuulsad muusikud ja näitlejad juhivad meie kultuurimaastikku. Seega võime öelda, et kuigi teoorias on inimesed võrdsed, siis igas ühiskonnas tekib olukordi, kus võrdsus ei ole peamine. Kuigi me elame enamasti väga võrdõiguslikus meeles olevas ühiskonnas, siis pea iga päev
Tootmisvahendid arenevad ühtlaselt tõusvas joones seoses inimeste arvu kasvuga ja tööriistade ning teadmiste täiustumisega. Tootmissuhted arenevad aga ebaühtlaselt, kuna valitsev klass ei taha loobuda oma privileegidest ja püüab seega arengut takistada. Seetõttu toimub üleminek ühelt ühiskonnatüübilt teisele revolutsiooni teel, mille käigus asendatakse varasemad tootmissuhted uutega. Klassivõitlus Ühiskonna arengu mootoriks on klassivõitlus. Valitsev ja mittevalitsev klass on alati konfliktis - allasurutud klassi huvides on valitsev klass kukutada, valitseva klassi huvides on olemasolevate tootmissuhete säilitamine. Klassi liikmed ei ole oma huvidest alati teadlikud: 3 Sissejuhatus sotsioloogiasse - klass an sich (klass iseendas), inimesed kes ei mõista oma klassihuve;
Kokku eristas Marx viit ühiskonna tüüpi e. tootmisviisi, mis peaksid vahelduma allpool toodud järgnevuses: 1. Ürgühiskond (klassideta ühiskond, primitiivne kommunism) 2. Orjanduslik ühiskond (orjapidajate ja orjade klass) 3. Feodalism (feodaalide ja talupoegade klass) 4. Kapitalism (kapitalistide ja tööliste klas) 5. Kommunism (klassideta ühiskond, arenenud kommunism) Klassivõitlus Ühiskonna areng mootoriks on klassivõitlus. Valitsev ja mittevalitsev klass on alati konfliktis - allasurutud klassi huvides on valitsev klass kukutada, valitseva klassi huvides on olemasolevate tootmissuhete säilitamine. Klassi liikmed ei ole oma huvidest alati teadlikud: - Klass an sich (klass iseendas) - inimesed, kes ei mõista oma klassihuve. - Klass für sich (klass iseenda jaoks) - inimesed, kes mõistavad, millisesse klassi nad kuuluvad ja millised on nende klassihuvid. Kui töölisklass saad oma huvidest teadlikuks (e
õigusi, kuid ka kohustusi. Kodanikule kuulub õigus saada kaitset, kaitsa riiki vajadusel ning maksta maksta. Kodanikkonna alusel jaotatakse riiki: rahvusriik, paljurahvusline riik, kujunevad rahvusriigid. Riigivõim Võim on võime ja võimalus allutada inimene temast väljapool seisvale võõrale tahtele. Õigustatud on selline jõud, mille kasutamise piirid määrab õigus. Võim võib esineda: valitseva, poliitilise võimuna; mittevalitseva, korraldava ehk administreeriva võimuna. Mittevalitsev võim võib luua eeskirju reeglite täitmiseks, kuid tal ei ole vahendeid nende täitmise tagamiseks. Näiteks kiriku võim, ühiskondlikud organisatsioonid. Valitseva võimu nõudeid ei saa vältida. Valitsemine tähendab kuuletumise saavutamist. Riigi võimu ülesanded on sotsiaalsete gruppide ning klasside erihuvide lepitamine ja tasakaalustamine, ühiskonna kaitsmine. On olemas kolme erinevat võimu kasutuse tüüpi:
eraldumispüüet iseseisva riigi loomiseks. Riigivõim Võim on võime ja võimalus allutada inimene temast väljaspool seisvale võõrale tahtele, see tähendab aga jõu või vägivalla rakendamist. Kerkib küsimus, millistel tingimustel on vägivalla kasutamine õigustatud. Vastus võiks olla järgmine: Õigustatud on selline jõud, mille kasutamise piirid määrab õigus. Võim võib avalduda kahel kujul: valitseva poliitilise võimuna ja mittevalitseva e. Korraldava võimuna. Mittevalitsev võim (nt koolivõim) võib luua küll reegleid kollektiivi liikmete tegevuse reguleerimiseks, kuid tal ei ole vahendeid, et tagada nende reeglite tingimusteta täitmine. Valitsev võim on selline võim mille eest ei ole võimalik taganeda. Valitsemine tähendab saavutada käskude ja seaduste tingimusteta täitmine. Selline omadus on riigivõimul. Poliitikateadlased eristavad kolme võimu kasutamise tüüpi: 1) traditsiooniline võimukasutus on rajatud usule olemasoleva võimu
11 5.Kommunism (klassideta ühiskond, arenenud tegevustega, üksikindiviidi tähtsus väike ; õigusnormid kommunism) repressiivsed, karistavad). Klassivõitlus Modernset ühiskonda hoiab koos orgaaniline Ühiskonna areng mootoriks on klassivõitlus. Valitsev ja solidaarsus(inimesed on erinevad ja tegelevad erinevate mittevalitsev klass on alati konfliktis -allasurutud klassi asjadega, üksikindiviidi tähtsus suur ; nende vahel on huvides on valitsev klass kukutada, valitseva klassi tööjaotus, nad sõltuvad teineteise poolt loodud huvides on olemasolevate tootmissuhete säilitamine. produktidest). Klassi liikmed ei ole oma huvidest alati teadlikud: Klass an sich(klass iseendas) -inimesed, kes ei mõista oma klassihuve. Klass für sich(klass iseenda jaoks) Religioon
maha ja lõpuks toimub üleminek ühelt ühiskonnatüübilt teisele revolutsiooni teel, mille käigus asendatakse varasemad tootmissuhted uutega. 9 Sissejuhatus sotsioloogiasse Klassivõitlus Ühiskonna arengu mootoriks on klassivõitlus. Valitsev ja mittevalitsev klass on alati konfliktis, kuna nendel on vastandlikud klassihuvid - allasurutud klassi huvides on valitsev klass kukutada, valitseva klassi huvides on olemasolevate tootmissuhete säilitamine. Klassi liikmed ei ole oma huvidest alati teadlikud: - klass an sich (klass iseendas), inimesed kes ei mõista oma klassihuve; - klass für sich (klass iseenda jaoks), inimesed kes mõistavad millisesse klassi nad kuuluvad ja millised on nende klassihuvid.
Turbulentsele ühiskonnale võib aga olla üsna ise- loomulik, et ühiskonna silmis on rikkad rumalad, võimulolijad ebamoraalsed ega oma sümboolset kapitali. Samas pole tarkadel võimu ega raha. Tänapäeva riikides on kujunenud üsna selge suletud võimueliidi kiht. Taustaks on ühis- konna lihtne mudel, mida võiks kujutleda püramiidina: tipus asub eliit (mõnede käsitluste kohaselt kõige tipus valitsev eliit, siis mittevalitsev eliit ja seejärel kontraeliit); keskel on niisugune müstiline nähtus nagu keskklass; ühiskonna põhja moodustab nn mass. USA eluolu, poliitiliste ja tarbijaeelistuste kujundamine on tegelikult vaid kümnendiku inimeste käes, kelle arvamuse järgi joondavad ennast pea igas eluvaldkonnas kõik ülejäänud ameeriklased. Seda tõsiasja iseloomustavad analüütikud terminitega
Pareto arvab, et kõik inimesed on põhimõtteliselt võimekuse järgi võimalik ära grupeerida. Inimeste võimekeust saab hinnata 10-palli süsteemis. Kõik võimekad inimesed moodustavad ühiskonnas alati teatud eliidi. Mittevõimakad moodustavad mitteeliidi. Ühiskond jaotub 2 gruppi: 1. Eliit väike isikute ring, kes vastavas tegevusvaldkonnas on jõudnud professionaalse hierarhia kõrgeima astmeni. Eliit jaguneb 2-ks: a. Valitsev e poliitiline eliit b. Mittevalitsev e loominguline eliit 2. Mass. Selleks, et seletada eliidi ringlust tuleb tagasi minna 2 esimese jäägi juurde: emarebaste ja isalõvide juurde. Optimaalses eliidis on õiges vahekorras emarebased ja isalõvid (neid veidi vähem, sest valitseval klassil läheb rohkem vaja propagandiste kui jõukasutajaid). Kuna emalõvid on eriti hinnas, siis neid tekib juurde ja isalõvid kipuvad välja surema. Nii kaob ühiskonnas tasakaal 2 tüüpi kuuluvate inimeste vahel
annaabi.ee 
