vallutasid piirikindlused. Tõhusalt toetas Saksa soomusjõudude edasiliikumist lennuvägi, mis oli juba harjunud maavägedega ühiselt tegutsema. 22. juunil 1940 sõlmiti taas Compiegne´i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaad, sealhulgas Pariis, sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitsus eesotsas marssal Petainiga. Alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. Baaside leping- Eesti vabariigi ja NSV liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk baaside leping ja selle juurde kuuluv salajane protokoll sõlmiti 1939.a 28.sept Eesti Vabariigi ja NSV liidu vahel Moskvas. Baaside lepingu sõlmimise ettekäändeks sai Poola allveelaeva Orzel juhtum 1939. aasta sügisel.1939.a 18.okt alustas Punaarmee oma üksuste paigutamist Eestisse
Aastatel 1934–1945 oli ta Saksamaa diktaator ametliku tiitliga Saksamaa kantsler (1933–1945) ning tiitliga riigipea ("füürer ja riigikantsler"; 1934– 1945) 16.Mussolini oli Itaalia peaminister ja diktaator aastail 1922–1943 ja seejärel juhtis aastatel 1943–1945 Saksamaa marionettvõimuna Itaalia Sotsiaalset Vabariiki. 17.Franco Maroko ületõusu vastuhaku juht. Peale julma Hispaania kodusõda kuulutas end diktaatoriks. 18.De Caulle Alistumist mittetunnustav kindral. Lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleriga peale Hispaania kodusõda. 19.Churchill al 1940.a Suurbritannia peaminister. Oli ennustajarollis ja teda esialgu ei usutud sugugi. Hiljem osutusid tema öeldud hoiatused tõeks. Oli ka silmapaistev kirjanik. 20.Rommel Aafrika korpuse juht. Sai tuntust Kõrberebase nime all. 1941.asusid tema väed vasturünnakule ja surusid Inglismaa väed tagasi. Oli kaval strateeg. 21.Guderian
b) Välksõda läänes: · 1940.a. kevadel vallutas Saksa armee Hollandi, Belgia ja Luksemburgi, et sedakaudu tungida Prantsusmaale ning lääneliitlased seljatagant purustada · suure vaevaga suutsid inglased oma väed Dunkerque´i kaudu koju evakueerida · sakslaste edu õhutas sõtta astuma ka Itaaliat · 22.juunil 1940 Saksa- Prantsuse vaherahu, millega 2/3 riigist läks Saksa okupatsiooni alla, Lõuna-Prantsusmaal loodi nn. Vichy valitsus (marssal Petain) · alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa c) Lahing Inglismaa pärast: · Inglismaa peaminister Winston Churchill keeldus alistumast · meredessandi ettevalmistamiseks alustas Saksamaa Inglise linnade ägedat pommitamist · Inglise õhujõududel õnnestus Saksa rünnakuid tõrjuda ja Hitler pidi meredessandi edasi lükkama d) Saksamaa vallutab Balkani poolsaare: · Sakslased läksid appi itaallastele ning alistasid Kreeka ja Jugoslaavia 4
ning langes Hitleri ülesseatud lõksu. Sakslaste edu õhutas sõtta astuma ka Itaaliat, mille sõjaline panus jäi väikeseks. Prantsusmaa sõjajõud üritasid sakslastele küll veel vastupanu osutada, kuid nad ei saanud enam väga hakkama. 22. juunil 1940 sõlmiti taas Compiegne´i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaad, sh Pariis, sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy. Alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. Sõjategevuse algus Saksamaa ja NVS Liidu vahel 22 juuni 1941 ületasid Saksa väed NSV piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks väegrupiks: Nord pidi liikuma üle Baltikumi Leningradi peale, Mitte piirama Valgevenes asuvaid punaarmee üksuseid, Süd vallutama Ukraina. Koos Saksamaaga alustas NSV vastu sõda Rumeenia, nats hiljem liitusid Itaalia, Soome, Slovakkia & Ungari
(langevarjuüksused), purustades ootamatu löögiga piirikindlused. Prantsuse ja inglise väed langesidki hitleri ülesseatud lõksu. 12-13 maiületasidsaksa väed maasi jõe. Suure vaevaga said inglased oma väed lõpuks juuni alguseks prantsusmaal evakueerida, sõjavarustus langes sakslaste kätte. Sakslaste edu nähes astus sõtta ka itaalia. 22. juunil 1940 sõlmiti saksa ja prantsuse vägede vahel Compiegne metsas vaherahu. 2/3 prantsusmaast k.a pariis läks sakslaste kätte. Alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi inglismaal liikumise vaba prantsusmaa ja jätkas võitlust hitleri vastu. Lahing inglismaa pärast: SB, peaminister Winston Churchill, jätkas vastupanu saksamaa vastu. Tagasi lükati hitleri rahuettepanekud ja lubati sõda jätkata pannes välja kõik, mis oli. Hitler hakkas valmistuma dessandiks. 16. juulil 1940 andis hitler käsu SB Luftwaffe jõududega põlvili suruda. Edus oldi kindlad. Inglaste kaotused olid suuremad.
kandma nime Ostmark. - Tsehhoslovakkia kriis. Hitler viis väed Ts, et vabastada sudeedi sakslased. 15.märts 1939 lakkas Ts olemast, see jagati kaheks: näiliselt iseseisev Slovakkia; Böömi ja Määrimaa, mis liideti Saksamaaga. Lahing Inglismaa pärast 22. juunil 1940 sõlmiti Compiegne'i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Pr kaasa arvatud Pariis sattus Saksa okupatsiooni alla. Alisumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ja jätkas võitlust Hitleri vastu. Pr alistamise järel jätkas vastupanu vaid Inglismaa, mille peaministriks oli saanud Winston Churchill. Viimane lükkas tagasi kõik hitleri rahuettepanekud ja lubas sõda kõike välja pannes jätkata. 16.juulil 1940 andis Hitler käsu Suurbritannia Luftwaffe jõududega põlvili suruda. See aga ei õnnestunud ja Hitler oli saanud esimese tõsise tagasilöögi IIms.
·12-13.05.1940 a. ületasid sakslased liitlasvägede selja taga mitmes lõigus Maasi jõe, avades tee märkamatult üle Ardennide liikunud tankidiviisidele, mis Prantsusmaa kaitse läbi murdsid ning nende tagalasse murdsid ·Suure vaevaga suutsid inglased juuni alguseks enamiku oma vägedest Dunkerque` i kaudu Prantsusmaale evakueerida, kogu sõjavarustus langes aga sakslaste kätte ·22.06.1940 sõlmiti taas Compiegne`i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu ·Alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu ·nn Vichy valitsus, eesotsas Petainiga. Lahing Inglismaa pärast ·Winston Churchill, lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud ·16.07.1940 a. andis Hitler käsu Britannia Luftwaffe jõududega põlvili suruda ·jõudude vahekord nende puhul 1:4 Saksamaa kasuks ·Spitfire, radar (suur eelis) Inglismaa ·Me 109, Me 110 (Saksa lennukid)
Sakslaste edu õhutas sõtta astuma ka Itaaliat, mille sõjaline panus jäi siiski väikeseks. Prantsusmaa segi paisatud sõjajõud üritasid sakslastele küll veel vastupanu osutada, kuid nende vaim oli murtud. 22. juunil 1940 sõlmiti taas Compiegne´i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaad, sealhulgas Pariis, sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitsus eesotsas marssal Petainiga. Alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. 5. Mida kujutas endast sõjaplaan ,,Merelõvi" ja miks see läbi kukkus? · Hitleri eesmärk - murda Britannia vastupanu õhust, seejärel vallutada maaväega. Sõjaplaan "Merelõvi". · Mereblokaad, Briti lahingu- ja kaubalaevade ründamine. · Saksa lennuväe õhurünnakud Briti linnadele, lennuväljadele, sadamatele jm.
Sakslaste edu õhutas sõtta astuma ka Itaaliat, mille sõjaline panus jäi siiski väikeseks. Prantsusmaa segi paisatud sõjajõud üritasid sakslastele küll veel vastupanu osutada, kuid nende vaim oli murtud. · 22. juuni 1940 Compiegne'i vaherahu Sks ja Pr vahel => Põhja- ja Kesk-Pr moodustasid okupeeritud tsooni; Lõuna-Pr kehtestati nn iseseisev Vichy valitsus (juhiks marssal Petain). Alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. Nõukogude-Sks sõda ( 22. juuni 1941 9. mai 1945 NL Suur Isamaasõda) Osapoolte plaanid: · Barbarossa plaan - Saksa väe edasitungimine pidi toimuma kolme kontrolljoone saavutamise kaupa. Aasta lõpuks oli plaanis vallutada Moskva, Leningrad ja Nõukogude Liidu tööstuslik süda - Donetsi söebassein. Eesmärgiks Punaarmee võimalikult ulatuslik purustamine.
1940 ründasid sakslased Belgiat ja Hollandit. Prantsuse ja Briti soomusjõud olid nõrgad, sakslastele jäi selgelt alla ka lennuvägi. Juuni alguseks suutsid inglased enamiku oma vägedes ' Prantsusmaalt evakueeruda. 22juuni.1940 sõlmiti Compiegne'i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaad, sealhulgas Pariis, sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunasosas moodustati saksameelne valitsus, eesotsas marssal Petainiga. Alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. Lahing Inglismaa vastu Prantsusmaa alistamise järel jätkas vastupanu vaid Suurbritannia, mille peaministriks oli saanud Winston Churchill. Viimane lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud ning lubas sõda kõike välja pannes jätkata. Sakslased hakkasid õhuvägedega Uk pommitama Sakslased olid edus kindlad. Luftwaffe käsutuses oli rohkem lennukeid kui inglastel
Sakslaste edu õhutas sõtta astuma ka Itaaliat, mille sõjaline panus jäi siiski väikeseks. Prantsusmaa segi paisatud sõjajõud üritasid sakslastele küll veel vastupanu osutada, kuid nende vaim oli murtud. 22. juunil 1940 sõlmiti taas Compiegne´i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaad, sealhulgas Pariis, sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitsus eesotsas marssal Petainiga. Alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. Lahing Inglismaa vastu Prantsusmaa alistamise järel jätkas vastupanu vaid Suurbritannia, mille peaministriks oli saanud Winston Churchill. Viimane lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud ning lubas sõda kõike välja pannes jätkata. Nii ei jäänud Hitleril üle muud, kui alustada ettevalmistusi dessandiks. Selle edukaks teostamiseks tuli aga kõigepealt purustada Briti õhujõud. 16
Sakslaste edu õhutas sõtta astuma ka Itaaliat, mille sõjaline panus jäi siiski väikeseks. Prantsusmaa segi paisatud sõjajõud üritasid sakslastele küll veel vastupanu osutada, kuid nende vaim oli murtud. 22. juunil 1940 sõlmiti taas Compiegne´i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaad, sealhulgas Pariis, sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunaosas moodustati saksameelne nn Vichy valitsus eesotsas marssal Petainiga. Alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. Lahing Inglismaa vastu Prantsusmaa alistamise järel jätkas vastupanu vaid Suurbritannia, mille peaministriks oli saanud Winston Churchill. Viimane lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud ning lubas sõda kõike välja pannes jätkata. Nii ei jäänud Hitleril üle muud, kui alustada ettevalmistusi dessandiks. Selle
Austraalias). Kuivõrd eiramist ei saa käsitleda renvoi liigina ning deklinatsiooniteooria tulemus on identne ühekordse renvoi teooriaga (erinevus on vaid põhjenduses), siis eksisteerib vaid kaks renvoi liiki ehk doktriini. Eestis tunnustatakse reeglina ühekordset renvoi`d, mis edasiviidet kolmanda riigi õigusele ei tunnusta (REÕS § 6 lg 2), kuid teatud õigussuhete puhul kohaldatakse renvoi`d eiravat käsitlust (REÕS § 6 lg 3). Ühekordne renvoi , sh edasiviidet mittetunnustav loob eeldused lex fori kohaldamise eelistamisele (kodutrend), kus forum kohaldab reeglina lex fori`t ning kohaldab välisriigi õigust ainult erandjuhtudel. See ei tähenda aga veel, et iga õigussuhte puhul selline võimalus tekib (nt pooled lepivad kokku, et lepingule kohaldatakse välisriigi õigust vt REÕS § 6 lg 3 ning nt § 32). Tagasisaate ja edasiviite säte REÕS § 6 lg 1 ja 2 piirab välisriigi õiguse kohaldamise võimalusi.
annaabi.ee 
