neist väljuda. Diskretsioon peab olema õiguspärane. Piirideks on: 1) teokoosseis - diskretsiooni rakendaj apeab kindlaks tegema selle, kas reaalses tegelikkuses esinevad faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosseisu tunnustele ja õigesti tõlgendama normi abstraktset teokoosseisu ning teostama õiguspärase subsumeerimise. 2) kogu seaduse eesmärk ja mõte - on seotud seaduse eesmärgi ja mõttega, ei tohi järgida seadusest mittetulenevaid eesmärke. 3) põhiseadusest tulenev õiguslik kontroll (võrdne kohtlemine, sobivus, vajalikkus, proportsionaalsus) - põhiseaduslikud väärtused. Kui diskreditsiooni teostamisel tekkutakse isikute õigustesse ja vabadustesse, tuleb arvestda järgmisi põhiseaduslikke abinõusid: a) põhiõiguse ulatus b) konkreetselt käsitletava põhiõiguse piiratavus c) vastandlike huvide ja õiguste kaalumine
Kokku tuleb leppida töötasu suurus, selle arvutamise viis ja maksmise kord (kui tihti, millal ja kuidas T oma töötasu kätte saab). T-le tuleb teatada ka maksudest ja maksetest. 2. TA tahtis töölepingusse panna järgmised punktid; - töötaja puhkus on 30 kalendripäeva, ta peab seda kasutama osade kaupa: § 5 TL 9) puhkuse kestus on TLS § 55 kohaselt eelduslikult 28 kalendripäeva aastas. Tööandjal on õigus kehtestada (või tulenevad need kollektiivlepingust) ka seadusest mittetulenevaid lisapuhkuseid, samuti määratleda ka tingimused, millal lisapuhkust saab. Kokkuleppel töötajaga võib puhkust anda ka osade kaupa, kusjuures ühe katkestamatu osa kestus peab olema vähemalt 14 kalendripäeva. TA-l on õigus keelduda puhkuse jagamisest lühemaks kui 7- kalendripäeva. Puhkuste ajakava saab muuta vaid kokkuleppel. - töötaja kohustub vajadusel tegema ületunnitööd: ÜLETUNNITÖÖ (§ 44), s.o. töö üle kokkulepitud tööaja, üldjuhul lubatud ainult poolte kokkuleppel.
iseseisvalt otsustada kas tagajärg rakendada või ei. Sellest tulenevalt d liigid valiku- ja otsustusd. Diskretsiooni teostamine ja piirid D peab olema õpärane. Piirid: · Teokoosseis olemasolu eelduseks n rakendamisel; kas tegelikkuses esinevad faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosseisu tunnustele; tõlgendamine peab olema õige. · Seaduse eesmärk ja mõte h peab d teostamisel silmas pidama seaduse eesmärke; ei tohi järgida n-st mittetulenevaid eesmärke. · PS-likud piirid kui d teostamisel sekkutakse isikute õ-sse ja vabadustesse; tuleb arvestada järgmisi PS-likke piire: 1. põhiõ ulatus, mida puudutavad rakendatavad sätted 2. konkreetse käsitletava põhiõiguse piiratavus (kvalifitseeritud reservatsioon, seaduse reservatsiooniga piiratud, seaduse reservatsioonita) 3. vastandlike õ ja huvide kaalumine (avalik või erahuvi) 4
otsustada, kas tagajärge rakendada või mitte. Diskretsiooni teostamine ja piirid Diskretsioon peab olema õiguspärane. Diskretsiooni piirid: 1. Teokoosseis – olemasolu eelduseks diskretsiooni rakendamisel; kas tegelikkuses esinevad faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosseisu tunnustele; tõlgendamine peab olema õige. 2. Seaduse eesmärk ja mõte – haldusorgan peab diskretisooni teostamisel silmas pidama seaduse eesmärke; ei tohi järgida õigusest mittetulenevaid eesmärke. 3. Põhiseaduslikud piirid – kui diskretsiooni teostamisel sekkutakse isikute õigustesse ja vabadustesse; tuleb arvestada järgmisi PS-likke piire: a. põhiõiguste ulatus, mida puudutavad rakendatavad sätted b. konkreetse käsitletava põhiõiguse piiratavus (kvalifitseeritud reservatsioon, seaduse reservatsiooniga piiratud, seaduse reservatsioonita) c
mitte. Diskretsiooni teostamine ja piirid Diskretsioon peab olema õiguspärane.Diskretsiooni piirid: Teokoosseis olemasolu eelduseks diskretsiooni rakendamisel; kas tegelikkuses esinevad faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosseisu tunnustele; tõlgendamine peab olema õige. Seaduse eesmärk ja mõte haldusorgan peab diskretisooni teostamisel silmas pidama seaduse eesmärke; ei tohi järgida õigusest mittetulenevaid eesmärke. Põhiseaduslikud piirid kui diskretsiooni teostamisel sekkutakse isikute õigustesse ja vabadustesse; tuleb arvestada järgmisi PS-likke piire: 1. põhiõiguste ulatus, mida puudutavad rakendatavad sätted 2. konkreetse käsitletava põhiõiguse piiratavus (kvalifitseeritud reservatsioon, seaduse reservatsiooniga piiratud, seaduse reservatsioonita) 3. vastandlike õiguste ja huvide kaalumine (avalik või erahuvi)
või mitte. Diskretsiooni teostamine ja piirid Diskretsioon peab olema õiguspärane.Diskretsiooni piirid: · Teokoosseis olemasolu eelduseks diskretsiooni rakendamisel; kas tegelikkuses esinevad faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosseisu tunnustele; tõlgendamine peab olema õige. · Seaduse eesmärk ja mõte haldusorgan peab diskretisooni teostamisel silmas pidama seaduse eesmärke; ei tohi järgida õigusest mittetulenevaid eesmärke. · Põhiseaduslikud piirid kui diskretsiooni teostamisel sekkutakse isikute õigustesse ja vabadustesse; tuleb arvestada järgmisi PS-likke piire: 1. põhiõiguste ulatus, mida puudutavad rakendatavad sätted 2. konkreetse käsitletava põhiõiguse piiratavus (kvalifitseeritud reservatsioon, seaduse reservatsiooniga piiratud, seaduse reservatsioonita) 3. vastandlike õiguste ja huvide kaalumine (avalik või erahuvi)
kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega, aga seda on võimalik kokku leppida kas laiemalt või kitsamalt. Pooltevahelise kokkuleppe puudumisel loetakse töö tegemise kohaks tööandja tegevus-, elu- või asukoht, mis on töösuhtega kõige enam seotud. 9) puhkuse kestus on TLS § 55 kohaselt eelduslikult 28 kalendripäeva aastas. Tööandjal on õigus kehtestada (või tulenevad need kollektiivlepingust) ka seadusest mittetulenevaid lisapuhkuseid, samuti määratleda ka tingimused, millal lisapuhkust saab. 10) töölepingu ülesütlemise tähtajad võivad olla viiteliselt töölepingu seadusele, kuid nendes võib kokku leppida ka soodsamalt. 11) Tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele on tavapärased varasemad töösisekorraeeskirjad, mida ei pea enam tööinspektsiooniga kooskõlastama.
2. Diskretsiooni teostamine ja piirid Diskretsioon peab olema õiguspärane. Diskretsiooni piirid: Teokoosseis teokoosseisu olemasolu on eelduseks diskretsiooni rakendamisel; kas tegelikkuses esinevad faktilised asjaolud vastavad abstraktse teokoosseisu tunnustele; tõlgendamine peab olema õige. Seaduse eesmärk ja mõte haldusorgan peab diskretisooni teostamisel silmas pidama seaduse eesmärke; ei tohi järgida õigusest mittetulenevaid eesmärke. Näiteks kui usuorganisatsioon pole aktsepteeritud, siis pole õigus tagasi lükata, et ehitis pole vastuvõetav, vaid tuleb lähtuda otse seadusesse kirja pandust. Ei tohi siduda vastavaid otsustusi õiguslikult mitteasjakohaste tingimustega. Näiteks ametniku konkurss ja tingimuseks et kandideerida saavad ainult ühe linnajao elanikud, see pole õige. Haldusorgan võib ise kehtestada mingisugused eeskirjad, mille alusel ta hakkab diskretsiooni teostama
1. Teokoosseis olemasolu on eelduseks normi rakendamisele. A. Peab õigesti hindama faktilisi asjaolusid. B. Peab tõlgendama õigesti normi abstraktset koosseisu C. Teostama õiguspärase subsumeerimise. Kui õigusrakendaja eksib, siis saame öelda, et tegemist on diskretsiooni piiride rikkumisega. 2. Seaduse eesmärk ja mõte õiguse rakendaja on seotud vastava seaduse eesmägi ja mõttega. Ta ei tohi järgida seadusest mittetulenevaid eesmärke. Diskretsiooni teostamise piir ja samas osundab ta ka diskretsiooni teostamise suunale ja seda suunda on nimetatud ka diskretsiooni direktiiviks. Need direktiivid võivad olla väljendatud erineva selguse ja ulatusega. a. Sellised direktiivid võivad tuleneda SEADUSE ABSTRAKTSE TEOSKOOSSEISUS SISALDUVATEST MÄÄRATLEMATA ÕIGUSMÕISTETEST. b. Võivad olla sätestatus ka küllalt KONKREETSELT nt seadus ütleb ette kindla
annaabi.ee 
