Heterotroofid organismid, kes saavad energiat väliskeskkonnast tulevast orgaanilisest ainest rakuhingamise käigus. Autotroofid organismid, kes toodavad orgaanilist ainet fotosünteesi käigus päikese valgusenergia abil. Stabiilne sisekeskond püsiv keemiline koostis, sabiilne pH. Kõigusoojased, püsisoojased Paljunemine jaguneb mittesuguliseks ja suguliseks. Sugulises saab uus organism alguse kahe raku ühinemisest, mittesugulises on üks vanemorganism (nt pooldumine ainuraksed bakterid jt) Kasvamine ja areng sugulise paljunemisega algab areng viljastumisega, mittesugulise puhul eraldumisega vanemorganismist. Areng on kas otsene või moondega (konn). Areng jätkub ka peale kasvu lõppu ja lõppeb alati surmaga. Massi ja mõõtmete suurenemine tehes rakke juurde/rakkude suurenemine. Reageerimine ärritusele hulkraksed tajuvad keskkonnas toimuvaid muudatusi närvisüsteemi ja organitega
sõnajalgadel V Suguline paljunemine Kaheliviljastumine Toimub õistaimedel. Tolmuteras on kaks seemnerakku (n), üks seemnerakk ühineb munarakuga (n), sellest tekib idu (2n), teine seemnerakk ühineb keskrakuga (2n), sellest tekib toiduvaru ehk endosperm (3n). Neitsisünnitamine- ehk partenogenees, emasorganism saab järglasi ilma isasorganismita Sugulise paljunemise erinevus mittesugulise paljunemisega Sugulises paljunemises pole järglased geneetiliselt identsed Mittesugulises paljunemises toimub kiire areng, sugulises evolutsiooniline VI Ontogenees Täismoone- muna-vastne-nukk-valmik, liblikalised, kahetiivalised, mardikalised Vaegmoone- muna-vastne-valmik, putukad (näiteks rohutirts, tarakan, lutikas), ainuõõssed, ussid, vähid, kahepaiksed, enamus kalad Postembrüogenees- lootejärgne areng, loomadel võib toimuda otseselt (vastsündinu omab liigikaaslastele omaseid tunnuseid) või moondeliselt (täismoone, vaegmoone)
ka teisi ülesandeid: näiteks toitainete kahepoolne transport sümbiontidel või siis kinnitusvahend sitikaseentel. ( Hein: 2000) 4 2. PALJUNEMINE Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustada kas sugulisel või mittesugulisel teel. Seentele on iseloomulik, et ühel ja samal liigil võivad elutsüklis esineda mõlemad staadiumid. Seente mittesugulises staadiumis tekkivaid eoseid nimetatakse koniidideks. Koniidid võivad olla kas diploidsed, ning iga koniid võib iseanedes anda alguse uuele organismile. Sugulise arengustaadiumi korral arenevad viljakehad. Viimastes arenevad haploidsed eosed, mis idanedes peavad leidma teise sama liigi haploidse eose või sellest arenenud mütseeli. Ainult siis tekib uus diploidne organism. Mittesuhuline staadium on seente paljunemise ja leviku seisukohalt väga efektiivne, sest igast
vanuseks hinnatakse kuni 1000 aastat. (Biloogia Gümnaasiumile II 2000, Biloogia Gümnaasiumile I 2002) Kõigil seenerakkudel on rakukest, mille peamiseks ehitusmaterjaliks on polüsahhariidide hulka kuuluv kitiin. 1.2. Paljunemine Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. Seentele on iseloomulik, et ühel ja samal liigil võivad esineda mõlemdad paljunemisviisid. Mittesugulises staadiumis tekivad eosed, mis võivad idanedes anda alguse uuele organismile. Sugulisel staadiumil aga arenevad välja viljakehad (joon. 1.). Viljakeha on hüüfidest moodustunud organ, milles valmivad seosed, mitmed loomad ja ka inimesed kasutavad neid toiduks. Viljakehades arenevad eosed, mis idanedes peavad leidma teise sama liigi eose või sellest arenenud mütseeli. Ainult siis tekib uus organism. (Bioloogia Gümnaasiumile II 2000, Bioloogia Gümnaasiumile I 2002)
paljunemine taimeriigis enam levinud. See toimub enamasti taime vegetatiivsete organite (juur, vars, leht) või talluse tukikeste abil. Vetikad, sammal- ja sõnajalgtaimed paljunevad eostega. Taimede individuaalses arengus eristatakse kahte faasi: sugulist (gametofaasi) ja mittesugulist (sporofaasi). Sugulises faasis olev taim (gametofuut) on haploidsete rakkudega (1n) ja paljuneb suguliselt. Selleks moodustuvad suguorganites mitoosi teel haploidsed sugurakud (gameedid). Mittesugulises faasis olev taim (sporofuut) on diploidsete (2n) rakkudega ja paljuneb mittesuguliselt. Eostega paljunevate taimede (vetikate, sammal- ja sõnajalgtaimede) sporofüüdil arenevad meioosi tagajärjel haploidsed eosed. Taime individuaalse arengu tulemusena võivad sporofüüt ja gametofüüt paikneda samal isendil. Nii on see näiteks selgelt väljendunud sammaltaimedel. 4
rakust muundunud hüüfide ehk haustorite abil. Haustoriks nimetatakse imijätket, mis lisaks toitainete hankimisele võib täita ka teisi ülesandeid: näiteks toitainete kahepoolne transport sümbiontidel või siis kinnitusvahend sitikaseentel. Seente paljunemine Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. Seentele on iseloomulik, et ühel ja samal liigil võivad elutsüklis esineda mõlemad staadiumid. Seente mittesugulises staadiumis tekkivaid eoseid nimetatakse koniidideks. Viimased võivad olla kas haploidsed või diploidsed. Iga koniid võib idanedes anda alguse uuele organismile. Sugulise aengustaadiumi korral arenevad viljakehad. Viimastes arenevad haploidsed eosed, mis idanedes peavad leidma teise sama liigi haploidse eose või sellest arenenud mütseeli. Ainult siis tekib uus diploidne organism. Mitttesuguline staadium on seente paljunemise ja leviku seisukohalt väga efektiivne, sest igast
*peremeestaime juurerakkude vahel, tungimata nende sisemusse. Kaheks iseloomulikuks tunnuseks on Hartigi võrgustiku ja seenmantli olemasolu. Endofüütne (seen), endophytic - näiliselt tervete taimede lehtedes ja/või vartes elunev. Endomükoriisad, endomycorrhizas - vt. arbuskulaarsed mükoriisad. Eos e. spoor, spore - üldtermin põhilise pisima paljunemiskehakese tähenduses seente ja seenetaoliste organismide *mittesugulises ja *sugulises paljunemises. Eoskand e. basiid, basidium - kandseentel (Basiodiomycota) *sugulise paljunemise lõppstaadiumis tekkiv nuijas struktuur, millel spetsiaalsetel *eostugedel tekivad eksogeenselt *haploidsed *kandeosed (tavaliselt 4). Eoskoti emarakk, ascus mother cell - *kaksiktuumaline *seeneniidi rakk kottseentel (Ascomycota), kus toimub *karüogaamia ja millest areneb *eoskott. Eoskott e. askus, ascus - kottseentel (Ascomycota) *sugulise paljunemise lõppstaadiumis
fülogeneetilist liiki. Konflikt fülogeneetiliste ja teiste liigikriteeriumite vahel ilmnes perekonna Epichloë uuringutes, kus fülogeneetiliste kriteeriumite alusel polnud võimalik eristada liike E. typhina ja E. sylvatica hoolimata sellest, et need kaks liiki pole interfertiilised, kasvavad erinevatel peremeestaimedel ja on eristatavad morfoloogiliselt (Schardl & Craven, 2003, Box 1). Veelgi enam, selle perekonna liigid moodustavad mittesugulises staadiumis omavahel heteroploidseid hübriide (Kuldau et al., 1999). Liikidevaheline hübridisatsioon on ilmselt palju tähtsam evolutsiooniline protsess paljudes seenerühmades, kui seni arvatud. Kuigi liikidevaheline hübridiseerumine teeb liikide piiritlemist fülogeneetilise analüüsi abil keerulisemaks, vähendades toetust ristuvate liikide klaadidele, annab just fülogeneetiline liigikontseptsioon kõige kindlama evolutsioonilise baasi seente süstemaatikale. Liikidevahelised
anamorf+ teleomorf). Pleomorfism - sugulise ja mittesugulise paljunemise vaheldumine seene elutsüklis. Levinud kottseente hõimkonnas (kandseentel palju harvem). Seente paljunemine: Seened paljunevad peamiselt eoste abil, mis võivad moodustuda kas sugulisel või mittesugulisel teel. Seentele on iseloomulik, et ühel ja samal liigil võivad elutsüklis esineda mõlemad staadiumid. Paljunevad eoste abil nii suguliselt kui mittesuguliselt. Seente mittesugulises staadiumis tekkivaid eoseid nim. koniidideks. Need võivad olla nii diploidsed kui ka haploidsed, ning iga koniid võib idanedes anda alguse uuele organismile. Sugulise arengustaadiumi korral arenevad viljakehad. Viljakehades arenevad haploidsed eosed, mis idanedes peavad leidma sama liigi eosest arenenud hüüfi. Sobivuse korral kasvavad hüüfid kokku, moodustuvad dikarüoossed (e paaristuumsed e kaksiktuumsed) hüüfid ning uued viljakehad.
* olemas hulkraksed paljunemisorganid: arhegoonid, anteriidid, sporangiumid * olemas kutiikula * olemas õhulõhed 21. Gametofaas, sporofaas Taimede individuaalses arengus eristatakse kahte faasi: sugulist (gametofaasi) ja mittesugulist (sporofaasi). Sugulises faasis olev taim (gametofüüt) on haploidsete rakkudega (1n) ja paljuneb suguliselt, s.t. moodustab gameete e. sugurakke. Selleks moodustuvad suguorganites meioosi teel haploidsed sugurakud (gameedid). Mittesugulises faasis olev taim (sporofüüt) on diploidsete (2n) rakkudega ja paljuneb mittesuguliselt. 22. Sammaltaimede arengutsükkel Eostega paljunevate taimede (vetikate, sammal- ja sõnajalgtaimede) sporofüüdil arenevad meioosi tagajärjel haploidsed eosed. Taime individuaalse arengu tulemusena võivad sporofüüt ja gametofüüt paikneda samal isendil. Nii on see sammaltaimedel ja kõigil kõrgematel taimedel. 23. Helviksamblad, kõdersamblad, lehtsamblad
tolmutoru/isasgametofüüt/ Sporofüüt- paljas ja katteseemnetaimedel taim ise ,alates viljastunud munarakust kuni mikro-ja makro spooride moodustumiseni meioosis . Proovin natuke veel seletada taimede individeaalses arengus eristatakse kahte faasi- sugulist /gametofaasi/ ja mittesugulist /sporofaasi/. Sugulises faasis olev taim /gametofüüt/ on haploidsete rakkudega ja paljuneb suguliselt. Selleks moodustuvad suguorganid mitoosi teel haploidsed sugurakud /gameedid/ / .Mittesugulises faasis olev taim /sporofüüt/ on diploidsete rakkudega ja paljuneb mittesuguliselt. 31.Mikro- ja Megagametogenees taimedel . Mikrogametogenees- tolmutera tuum jaguneb mitootiliselt ,moodustades vegetatiivse /sifonogeense/ ja generatiivse /spermiogeense/ raku .Esimene neist täidab enamiku tolmuterast .Kui tolmutera satub emakasuudmele või vastavasse toitekeskonda ,moodustab vegetatiivne rakk tolmutoru .Generatiivne rakk annab mitootiliselt jagunedes kaks spermiumi /isasgameeti/
51. Gametofüüdi ja sporofüüdi erinev osatähtsus kõrgemate taimede hõimkondades, selle võimalikud evolutsioonilised põhjused. Pask küsimus, aga mingisuguse vastuse ehk saab... Taimede individuaalses arengus eristatakse kahte faasi: sugulist (gametofaasi) ja mittesugulist (sporofaasi). Sugulises faasis olev taim (gametofüüt) on haploidsete rakkudega (1n) ja paljuneb suguliselt. Selleks moodustuvad suguorganites mitoosi teel haploidsed sugurakud (gameedid). Mittesugulises faasis olev taim (sporofüüt) on diploidsete (2n) rakkudega ja paljuneb mittesuguliselt. Eostega paljunevate taimede (vetikate, sammal- ja sõnajalgtaimede) sporofüüdil arenevad meioosi tagajärjel haploidsed eosed. Taime individuaalse arengu tulemusena võivad sporofüüt ja gametofüüt paikneda samal isendil. Nii on see näiteks selgelt väljendunud sammaltaimedel. Vetikatel võivad aga sporo- ja gametofüüt esineda erinevate isenditena, mis väliselt on tihti eristamatud
hõimkondades, selle võimalikud evolutsioonilised põhjused. Pask küsimus, aga mingisuguse vastuse ehk saab... Taimede individuaalses arengus eristatakse kahte faasi: sugulist (gametofaasi) ja mittesugulist (sporofaasi). Sugulises faasis olev taim (gametofüüt) on haploidsete rakkudega (1n) ja paljuneb suguliselt. Selleks moodustuvad suguorganites mitoosi teel haploidsed sugurakud (gameedid). Mittesugulises faasis olev taim (sporofüüt) on diploidsete (2n) rakkudega ja paljuneb mittesuguliselt. Eostega paljunevate taimede (vetikate, sammal- ja sõnajalgtaimede) sporofüüdil arenevad meioosi tagajärjel haploidsed eosed. Taime individuaalse arengu tulemusena võivad sporofüüt ja gametofüüt paikneda samal isendil. Nii on see näiteks selgelt väljendunud sammaltaimedel. Vetikatel võivad aga sporo- ja gametofüüt esineda erinevate isenditena, mis väliselt on tihti eristamatud
annaabi.ee 
