Leidsid 8 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite farmakoloogia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nsaidid, aspiriin, aspiriini, koksiib, paratsetamool, tüsistus, seedetrakt, seedetrakti, doos, kõrvaltoimed, palavik, haavand, plasma, annus, astma, hape, seen, koksiibid, metabolism, inhibiitor, toksilisus, ibuprofeen, neerud, doosis, prostaglandiinid, happed, derivaadid, indometatsiin, diklofenak, naprokseen, eliminatsioon, infarkti, varfariinKORDAMINE ANALGEETIKUMID/ANESTEETIKUMID 1. Analgeetikumide klassifikatsioon. Mittenarkootilised valuvaigistid: MSPVA, paratsetamool. Opioidsed valuvaigistid: Opioidiretseptoritesse toimivad ained. 2. Kuidas annavad NSAIDid analgeetilist, valuvaigistavat ja palavikku alandavat toimet? Nad pärsivad arahhidoonhappest ensüüm tsüklooksügenaasi (COX) kaudu prostaglandiinide (PG) produktsiooni. 3. Kuidas saaks NSAIDide/paratsetamooli poolt tekitatud kõrvaltoimeid vähendada? Manustada ravimit terapeutilistes annustes. Ravimeid ei tohiks tarbida koos alkoholiga. * Riskirühma kuuluvate patsientidele MSPVR kasutamist hoolikalt kaaluda – eelnev neerukahjustus, raske südamepuudulikkus, dehüdratsioon, üle 65
LA koosmanustamine opioididega või H2-antagonistidega võib põhjustada krambihooge. H2-histamiini antagonist (inhibeerib maksaensüümide tööd) ning seega mõjutab lidokaiini metabolismi. Samuti β-blokaator propranolool vähendab maksa verevoolu ning seeläbi aeglustab lidokaiini elimineerimist. 18. Millises suunas kaovad tundlikkuse liigid lokaalanesteetikumide kasutamisel? 19. Lokaalanesteetikumide perifeersed kõrvaltoimed? Silelihaste lõtvus (bronhid) – hingamisdepressioon- hüpoksia ja ajukahjustus, kardiotoksilisus – rütmihäired, RR tõus, P langus, verre sattudes intoksikatsioon, iiveldus, oksendamine, allergia 20. Lokaalanesteetikumide tsentraalsed kõrvaltoimed? Unisus, KNS toksiline – ärevus, närvilisus, krambid, teadvusekadu. 21. Lokaalanesteetikumide kasutamise näidustused? Tuimestus keha väiksel pinnal. Valutustamine. Nahk, limaskest 22. Lokaalanesteesia ebaõnnestumise põhjused? 23
Ideaalne üldanesteetikum: ilma vastunäidustusteta, ilma kõrvaltoimeteta. 3. Millised toimed ilmnevad teistel elunditel, kui on manustatud N2O ehk naerugaasi? Hüpoksia oht, inaktiveerib organismis B12 vitamiini, oksendamine, iiveldus, pideval kasutamisel luuüdi depressioon. 4. Millistel põhjustel ei kasutata enam dietüüleetrit ja selgita tema toksilisi toimeid? Kerge üledoseerida, kergesti süttiv, ohtlik. Kõrvaltoimed: hingamiskeskuse halvatus, tugev hingamisteede ärritaja, RR langus, pöörduv maksakahjustus, nohu. 5. Millistel juhtudel kasutatakse mitteinhalatsioonanesteetikume? Lühiaegsed operatsioonid, anesteesia sissejuhatus, diagnoostilised protseduurid, krampide ravi. 6. Millised on anesteesia premedikatsiooni eesmärgid? • ärevuse vähendamine • näärmete sekretsiooni pärssimine • reflekside allasurumine • amneesia esilekutsumine • üldanesteetikumide toime tugevdamine 7
- Steroidi-antibiootikumi kombinatsiooni esialgne toimeeffekt on hea, kuid see võib viia eksiteele! Tuleb meeles pidada, et glükokortikosteroide saab manustada infektsiooni olemasolul ainult hädavajadusel!!! · Vastunäidustused - Tiined loomad (abordid, glükokortikosteroide kasutatakse ka abordi esilekutsumiseks) - Infektsioonhaigused - Diabeet - Luuhõrenemine - NEERUPUUDULIKUS · Toksilisus, kõrvaltoimed: - Endokriinsüsteem cushing sündroom (rasvade ümebrpaiknemine), pikaajalisel manustamisel ka neerupealiste puudulikkus - KNS muutused käitumises (depressioon) - Skeletilihassüsteem osteoporoos, lihasatroofia - Seedetrakt haavandid, pankreatiit, maksafünktsiooni häired - Nahk haavade paranemise aeglastumine (kollageeni sünteesi vähenemine)
a kodeiin ja etüülmorfiin puhta ainena) 12. Milline asutus peab järelvalvet toidulisandite üle? Milline ravimite üle? Toidulisand - veterinaar- ja toiduamet. Ravimid - ravimiamet. 13. Millal on tegemist toidulisandiga ja milleks toidulisandid mõeldud on? Tavatoidu täiendamiseks. Teatud toitainete kontsentreeritud allikas. Kindel annus või kogus. Ei ole ravivaid omadusi. 14. ATC klassifikatsiooni alus? Tähtede tõlgendus. A seedetrakt ja ainevahetus B veri ja vereloomeorganid C kardiovaskulaarsüsteem D dermatoloogia G urogenitaaltrakt ja suguhormoonid H süsteemsed hormoonpreparaadid J infektsioonivastased ravimid süsteemseks kasutamiseks L kasvajavastased ja immuunmoduleerivad ained M skeleti-lihassüsteem N kesknärvisüsteem P parasiitide vastased ained R hingamissüsteem S meeleorganid V varia 15. Miks on oluline ravimite seerianumber? 16. Ravimite poolitamine/purustamine
Millal on aktiive sümpaatiline närvisüsteem? Sümpaatiline närvisüsteem aktiveerub stressi, ohu või mõne muu ärritaja tagajärjel. Millal on aktiivne parasümpaatiline närvisüsteem? Parasümpaatiline närvisüsteem aktieerub organismi puhkeolekus. Millised retseptorid on sümpaatilises närvisüsteemis ja milline on seal neuromediaator neuroni ja sihtmärkorgani vahel? Sümpaatilise närvisüsteemi retseptorid on (vereooned, seedetrakti silelihased, urotrakti silelihased, maks, silm), (presünaptiline membraan, trombotsüüdid, veresoonte silelihased) , ß(süda, neerud), (bronhioolid, veresooned, seedetrakt, maks, emakas). Neuroni ja sihtmärkorgani vaheliseks neurumediaatoriks on NA. Millised ensüümid lammutavad sümpaatililises närvisüsteemis noradrenaliini? Väiksem osa noradrenaliinist inaktiveeritakse mitokontrites paikneva MAO (monoaminooksüdaasi)
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
1. Molekulaarne ja rakenduslik immunoloogia – ARMP 02.024 (3 EAP) 1. Nüüdisaegse immunoloogia ja rakendusliku (sh. kliinilise) immunoloogia arengu põhijooned. Immunoloogia teaduste roll meditsiinis ja selle erinevates distsipliinides: ülesandeks on uurida neid rakulise immuunsuse nihkeid, mis määratlevad autoimmunisatsiooni kujunemise immunoloogia põhieesmärgiks on antigeensete märklaudmolekulide ja nendega seotud immuunreaktsioonide uurimine rea autoimmuunhaiguste ja mikroorganismide poolt indutseeritud põletike korral. saada uut informatsiooni antikehade ja rakkude poolt vahendatud immuun-mehhanismidest autoimmuunhäirete korral töötada välja uued seroloogilised ja molekulaarsed meetodid nende häirete korral esinevate immuunreaktsioonide iseloomustamiseks. olulisemaks praktiliseks ülesandeks on uute immunoloogiliste diagnostiliste ja ravi jälgimiseks sobivate laboratoorsete mee
annaabi.ee 
