efektil on intelligentne põhjus. Seega sellise nähtuse põhjuseks peaks olema mingi ,,intelligentsus". Spiritismi põhiõpetused: Jumal on kõrgeim intellekt, kõige oleva algpõhjus. Jumal on igavene, muutumatu, mittemateriaalne, unikaalne, kõikvõimas, ülimalt õiglane ja hea. Jumal on armastuse allikas. Universum on Jumala looming. Jumala hallata on kõik, mis on, nii ratsionaalne kui mitteratsionaalne, nii hingestatu kui mittehingestatu, nii materiaalne kui mittemateriaalne. Peale kehalise maailma, kus elavad kehastunud vaimud, s.t. inimesed, eksisteerib ka vaimuilm, kehast lahkunud vaimude elukoht. Kõik loodusseadused on jumalikud, sest Jumal on nende autor. Siia kuuluvad nii füüsilised kui vaimsed (moraalsed) seadused. Vaimud on intellektuaalsed olevused. Nad arenevad intellektuaalselt ja moraalselt, tulles alamast
1) Meie-nemad 2) Enne/praegu-pärast Maine Hinnang kuuluvusväärtuse põhjal. Seda mõõdab hindaja enesehinnang. Manipulatsioon Kaitsev kontseptsioon, et publik on vastane. Meelelaad Sallivuse ja kriitilisuse alusel moodustuv meelsuse tüüp. 1) Salliv ja kriitline - skeptitsism 2) Salliv ning anduv - tolerantsus 3) Sallimatu ning anduv- fanatism 4) Sallimatu ning kriitiline maailmavaade Meie-tunne Mitteratsionaalne kuuluvusvajaduse rahuldus. Oportunism Lõppeesmärgi eiramine hetkekasu nimel. Objektiveering Tegevus, mille tulemusel sümbol omandab konkreetse kuju. Aforism Äraspidine maksiim, mis näitab tõde ootamatu nurga alt. Propagandavõttena efektiivne. Ajend - Väärtuspõhine käitumise motivaator 1) Negatiivsed 2) Positiivsed 3) Õilsad Allikas - propaganda subjekti poolt publikule vahendatud autori kujund. 1)Esmane 2)Teisene 3) KaudneÜhe
Narva-Jõesuu ajalugu kui ka linna viimaste aastakümnete areng kuurortlinnana näitab linna suurt potentsiaali turismisihtkohana. Siiski peavad autorid linna nõrkusteks hooajalisust, puudulikku viidamajandust, kuna nt Narvast tulles on keeruline leida õiget teed Narva-Jõesuusse, sest kesklinnas ja piiriületuspunkti läheduses ei ole ühtegi suunavat viita Narva-Jõesuusse. Samuti pakutavate teenuste ja vaba aja veetmise ühekülgsus ning unikaalsete toodete puudumine, maafondi mitteratsionaalne kasutamine, teadmiste ja kogemuste puudulikkus turismi arendamise osas ning mitteküllaldane partnerlus avaliku-, era-, ja kolmanda sektori vahel ja turismiarengukava puudumine. Puhke- ja turismimajandusega seotud asjaliste analüüs. Kõigi eelnevalt mainitud tegevuste juures on oluliseks koostöö erinevate asjaliste vahel. Turismiasjalisteks nimetatakse üksikisikuid, gruppe ja organisatsioone, kes mõjutavad turismivaldkonna otsuseid ja keda need mõjutavad ning kes osalevad
32. Millest on tingitud mullastiku vaesumine? liigkarjatamine põllumajandus (väetised [saatumine], monokultuurid, mürkained [jäätmed], rasked masinad, karjamaade puhul liig suurte loomakarjade tõttu) metsade taandumine looduslik mulla vaesumine (sademed, vooluvesi, tuul, tempratuuri kõikumine) erosioon 33. Mis soodustab kõrbestumist (antropogeensed tegurid)? Peamine põhjus inimtegevus (toidu tootmine, ressursside mitteratsionaalne kasutamine jne). Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine ning kõrbe pealetung; Looduslik taluvusvõime, bioloogiline kandevõime ületatakse Kliima muutused antud kliimas ebasobiv sügav harimine, liigne väetamine jne. 34. Kuidas vältida maavarade ammendumist? materjalide säästmine, asendamine, kasutusaja pikendamine korduvkasutus kaevandustehnoloogia täiustamine 35. Nimeta 3 energiaallikat
piirata, arendades materjalide korduv-ja kõrvalkasutust. Liiga palju toodame selliseid jääkaineid, mida me ei oska uuesti kasutada ja selliseid, mis on lausa ohtlikud. 32. Millest on tingitud mullastiku vaesustumine - Liigkarjatamine; Põllumajandus; Metsade taandumine; tööstus ja muud mulla saastumised(väetised, monokultuurid, mürkained, rasked masinad) 33. Mis soodustab kõrbestumist(antropogeensed tegurid) - toidu tootmine; ressurside mitteratsionaalne kasutamine jne. 34. Kuidas vältida maavarade ammendumist - materjalide säästmine; asendamine; kasutusaja pikendamine; korduvkasutus; kaevandustehnoloogia täiustamine. 35. Nimeta 5 energiaallikat - Taastuvad: hüdroenergia; tuuleenergia; päikesekiirgus; maagaas; tõusu-mõõnaenergia; geotermiline soojusenergia; biomass. Taastumatud: nafta; süsi; turvas; uraan. 36. Nimeta peamised taastuvad energiaallikas - Taastuvad: hüdroenergia; tuuleenergia;
Tähelepanu Mis on? Tähelepanu on töödeldava informatsiooni selekteerimine Alajaotused Teadvustatud-teadvustamata (see omakorda: teadvuseelne-automaatne) Fokusseeritud-jagatud Visuaalne-auditoorne-taktiilne Mõtlemine Mis on?: Mõtlemine on probleemilahendus. Mõtlemine on kogemuse seesmine organiseerimine. Peamised alajaotused Tajuline-sümboliline Ratsionaalne mitteratsionaalne ("rusikareeglid") Sissejuhatus psühholoogiasse 63 Keel ja kõne Keel on sümbolite süsteem koos sümbolitega manipuleerimise reeglitega (grammatika). Kõne on keele kasutamine Sümbol on asi, mis * osutab millelegi muule * on kokkulepitud tähendusega * on kasutatav teisiti kui see, millele osutab Keele funktsioonid: * suhtlemine * kogemuse mittebioloogiline säilitamine * mõtlemine
Meelespetsiifilisus – nägemine, kuulmine, maitsmine jne. Igal meelesüsteemil erinevad tööpõhimõtted (nägemine rohkem holistlik, kuulmine rohkem järjestav) Vahel pole aistitav info piisav, seda täiendab VII.4. Mõtlemine, mis on süsteem, mille ülesandeks on organismi individuaalse kogemuse organiseerimine. Mõtlemise tulemusena formeerub teadmine, s.t. psüühiliselt organiseeritud maailma peegeldus. Peamised alajaotused: * Tajuline-sümboliline * Ratsionaalne – mitteratsionaalne (“rusikareeglid”) Vastavuses vajadusega ning mälu, aistingute (ja taju) ning mõtlemise alusel luuakse tegevus: VII.5. Planeerimine on süsteem, mille ülesandeks on organismi tegevuse –käitumise– organiseerimine. Käitumine on tegevus kogetud (“käitumuslik keskkond”) mitte kogu maailma (“geograafiline keskkond”) suhtes. Peamised alajaotused Kaasajal selget planeerimise psühholoogiat pole; Luria pakutu on aga hea: üldine kava – tegevusmuster e
maitsmine jne. Igal meelesüsteemil erinevad tööpõhimõtted (nägemine rohkem holistlik, kuulmine rohkem järjestav) 122 Vahel pole aistitav info piisav, seda täiendab VII.4. Mõtlemine, mis on süsteem, mille ülesandeks on organismi individuaalse kogemuse organiseerimine. Mõtlemise tulemusena formeerub teadmine, s.t. psüühiliselt organiseeritud maailma peegeldus. Peamised alajaotused: * Tajuline-sümboliline * Ratsionaalne – mitteratsionaalne (“rusikareeglid”) 123 Vastavuses vajadusega ning mälu, aistingute (ja taju) ning mõtlemise alusel luuakse tegevus: VII.5. Planeerimine on süsteem, mille ülesandeks on organismi tegevuse –käitumise– organiseerimine. Käitumine on tegevus kogetud (“käitumuslik keskkond”) mitte kogu maailma (“geograafiline keskkond”) suhtes. Peamised alajaotused Kaasajal selget planeerimise psühholoogiat
Looduslik mulla vaesumine - erosioon (mõjutatud sademetest, vooluveest, tuulest ja temperatuuri kõikumisest) Inimtegevus intensiivistab teda. Lahendused: Metsade istutamine, eriti nõlvadele Kaitseribade rajamine Segaviljelusmeetod Orgaanilised väetised Kõrbestumine - looduslik protsess, ala muutub erosioonitundlikuks Muldade sooldumine, nt korrapäratul niisutamisel Toidupuuduse järeldused: Peamine põhjus inimtegevus (toidu tootmine, ressursside mitteratsionaalne kasutamine jne) Inimtegevusega kaasneb kõrbe äärealade taimestiku väljasuremine ning kõrbe pealetung; looduslik taluvusvõime, bioloogiline kandevõime ületatakse Kliimamuutused ...antud kliimas ebasobiv sügav harimine, liigne väetamine jne. ENERGIAKASUTUS Üha kasvav fossiilkütuste kasutamine on kaasa toonud keskkonnasaastumise ja kergesti kättesaadavate ressursside ammendumise. See omakorda hakkab üha enam mõjutama valikuid elektritootmisel,
Andrei väidab, et väärtusi pole olemas. Inimene ei saagi teada, mis on hea, mis kuri. Mida rohkem ta vaidleb, seda rohkem ta muutub. Ta muutub elavamaks. Selles seisnebki dialoogi eripära. Andreid muudab seesmiselt Natasa Rostovaga kohtumine. Stseen toimub Rostovide, Otradnoje mõisas. Natasa vabastab seesmiselt teisi tegelasi keeruliste vastuolude kütkeist. Tolstoile on väga tähtis selline mõiste nagu instinkt. Instinkt on Tolstoi tähenduses vahend kui ellusuhtumine, mitteratsionaalne mõtlemine. See võime on Natasal olemas, ta tunneb lihtsalt elust ja inimestest rõõmu. Bolkonski teeb Natasale abieluettepaneku, kuid Natasa peab aasta ootama. Bolkonski loobub hiljem Natasast. Tolstoi ei lase Bolkonskil lõpuni muutuda, kuna sellele tegelasele ei ole seda võimalust antud. Bolkonski surmastseen ta on raskesti haavatud. Arst annab tervenemislootust, kuid Tolstoi laseb tal surra. Asi pole haavas, vaid milleski muus tema maailmapildis. Tema kõrval lamab rivaal Kuragin
· Ühtegi olemuslikult lunastusele olulist küsimust pole kristlikes pühakirjades vaieldamatult õpetatud · Dogmaatilist teoloogiat tavainimesed ei mõista · Ühe inimese õige usk on teise inimese jaoks valeõpetus. Islam, katoliiklus, luterlus, nelipühi kirik, õigeusk jne vastastikku peavad üksteist hereesiateks. Et usulised eriarvamused on paratamatud, on sallivuse kohustus ka paratamatu. Ainsaks alternatiiviks on vastastikkune tagakius, see aga on ebakristlik ja mitteratsionaalne. · Kirikud ja kristlased võivad olla eriarvamustel, selleks on neil õigus, kuid ühiskonnas laiemalt peaksid nad üksteist sallima. 71 · Locke on seejuures hingelt moralist: kõike ei saa inimene iial teada. "meie intellektuaalseks vastutuseks on mitte teada kõiki asju, vaid ainult selliseid, mis puudutavad meie käitumist." Ehk moraali. Usk, mõistus ja moraal.
annaabi.ee 
