elektronid,mis on paardumata. 1) ksikside sama liiki aatomite vahel. H+H=(HH),H:H......H+Cl=H:CL-igalpool mber :...... H+O+H= HOH : 2)kordsed sidemed :N:+N: N=N,N2..... kov sideme polaarsus kov,mittepolaarne side? H-H,O=O, N(3x-)N vrdsed elektronkihid polaarne kovalntne side H Cl elektrinegatiivsus: vasakult paremale ja alt les.. F(4,0) polaarsed ja mittepolaarsed ained: polaarne aine koosneb polaaarsetest molekulidest. mittepolaarne aine koosenb ka mittepolaarsetest molekulidest. H2;O2,Cl2;N2 kui molekulis on polaarsed sidemed ja nad asuvad hel sirgel vesi on polaarne aine. Aatomitel peab olema suur elektronegatiivsuste erinevus. 1,9 (suurem vrdne) IA ja IIA- VI ja VII NaCl;LiF;MgBr2;CaCl2;Na2O-kik soolad on joonilise ehitusega. kik leelised on NaOH,Na2SO4,K3PO4 iooniliste ainete omadused: tahked,haprad,krge sulamis temp,sulas olekus juhib hsti elektri voolu.
sarnaste mittemetalliliste elementide aatomite vahel. H 2O, CL2, O2, Br2. POLAARNE KOV. SIDE- esineb erinevate mittemetalliliste elementide aatomite vahel. HF, HCL, SO 3, H2O. ELEKTRON.- isel. Elemendi aatomi võimet siduda elektrone. RÜHMAS En kahaneb, siis aatom meelsasti loobub väliskihis olevatest elektronidest. PERIOODIS » En kasvab, siis aatmid meelsasti liidavad väliskihti elektrone. POLAARNE AINE koosneb polaarsetest molekulidest. HF, HCl. MITTEPOL. AINE- ta koosenb mittepolaarsetest molekulidest. Cl2, H2. IOONILINE SIDE- esineb aktiivse metalli( I II A rühmas) ja aktiivse mittemetalli vahel( VI VII A ). IOONILINE AINE-aine, milles esineb valdavalt iooniline side. VESINIKSIDE- on täiendav side, mille tugevalt posit. Osalaenguga vesiniku aatom saab moodustada negatiivse osalaenguga elektroneg. Elemendi aatomiga. METALLILINE SIDE- Ühiste väliskihi elektronide abil moodustunud keemiline side. (metallid, Al, Cu, An.) MOLEKULAARNE AINE- koosnevad molekulidest
2. Elektronoktett kui aatomi väliskihis on 8 elektroni, siis moodustub elektronoktett; Termokeemilised võrrandid reaktsioonivõrrandid, milles märgitakse ära reaktsiooniga kaasnev soojuseffekt (H); Soojusefekt soojuse eraldumine või neeldumine mingi protsessi käigus; Elektronegatiivsus elementide võime tõmmata enda poole elektrone kovalentses sidemes; Polaarne aine - koosneb polaaarsetest molekulidest; Mittepolaarne aine - koosneb mittepolaarsetest molekulidest; Kordne side - keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil; Iooniline side - side erinimeliste ioonide vahel; Eksotermiline reaktsioon - keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust: Endotermiline reaktsioon - keemiline reaktsioon, mille käigus neeldub soojust. 3. VIIIA rühma elementidel esineb elektronoktett. Aatomid püüava oktetti saavutada, sest siis on nad kõige püsivamas olekus. 4
9. Täppskeemid 10. Mittepolaarne kovalentne side tekib ühesuguste mittemetalli aatomite vahel nt: 11. Elektronegatiivsus näitab keemilise elemendi võimet tõmmata keemilises sidemes enda poole ühist ekektronpaari. Elektronegatiivsus suurendab tabelis alt üles ka vasakult paremale. 12. Polaarne kovalentne side tekib erinevate mittemetalli aatomite vahel. 13. Polaarne aine aine, mis koosneb polaarsetest molekulidest. Mittepolaarne aine aine, mis koosneb mittepolaarsetest molekulidest Polaarsed ained lahustuvad paremini polaarsetes lahustites. Mitte- polaarsed ained mittepolaarsetes lahustites. Molekuli polaarsus sõltub: a) sidemete polaarsusest b) sidemete paiknemisest molekulis 14. Iooniline side tekib erinimelise laenguga ioonide tõmbumisel Metall - + Mittemetall + 15. Iooniline side tekib metalli ja mitte metalli vahel. Mida vähem on metallilisi omadusi, seda suurem on elektronegatiivsus. 16
Lahustunud aine-aine mis on ühtlaselt jaotunud teises aines Leelis-vees hästilahustuv tugev alus(hüdroksiid) Metalliline side-keemiline side metallides;tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil Metallvõre-metallides esinev kristallvõre tüüp kus võre sõlmpunktides asuvad metalli aatomid Mittemetall-lihtaine millel puuduvad metallidele iseloomulikud omadused Mittemolekulaarne aine-aine mis ei koosne molekulidest Mittepoolarne aine-mittepolaarsetest molekulidest koosnev aine Mittepolaarne kovalentne side-kovalantne side milles ühine elektronipaari kuulub võrdselt mõlemale sidet moodustavale aatomile Molekulaarne aine-molekulidest koosnev aine Molekulidevaheline side-suhteliselt nõrk side molekulide vahel mis hoiab molekule tahkes ja vedelas aines koos Molekulvõre-kristallvõre kus sõlmpunktides asuvad molekulid Oksiid-kahest elemendist koosnev keemiline ühend millest üks on hapnik
1.Keemiline side on mõju,mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks. 2. Elektronegatiivsus- suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustumisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari. Polaarsed ained- polaarsetest molekulidest koosnev aine. Mittepolaarsed ained – mittepolaarsetest molekulidest koosnev aine. Kordne side - on keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil. Iooniline side - Elektronide üleminek ühelt aatomilt teisele./ ioonidevaheline keemiine side,mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Kovalentne side – aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronpaaride moodustumisel. Metalliline side – keemiline side
soojusefekti väärtust. Soojusefekt- reaktsioonil eralduv või neelduv soojushulk Elektronegatiivsus(E) - suurus, mis iseloomustab aatomi võimet tõmmata keemilise sideme tekkel enda poole elektrone. E = 0 mittepolaarne kovalentne side 0 < E < 1,9 polaarne kovalentne side 1,9 iooniline side Polaarsed ained- polaarsetest molekulidest koosnev aine. Mittepolaarsed ained mittepolaarsetest molekulidest koosnevad ained. Kordne side on keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil. Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Eksotermiline reaktsioon on soojuse eraldumisega kulgev reaktsioon. Endotermiline reaktsioon on soojuse neeldumisega kulgev reaktsioon. 3) Mis rühma elementidel esineb elektronoktett ja miks kõik aatomid seda endale püüavad saavutada
soojusefekti väärtust. Soojusefekt- reaktsioonil eralduv või neelduv soojushulk Elektronegatiivsus(E) - suurus, mis iseloomustab aatomi võimet tõmmata keemilise sideme tekkel enda poole elektrone. E = 0 mittepolaarne kovalentne side 0 < E < 1,9 polaarne kovalentne side 1,9 iooniline side Polaarsed ained- polaarsetest molekulidest koosnev aine. Mittepolaarsed ained mittepolaarsetest molekulidest koosnevad ained. Kordne side on keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil. Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide tõmbumise tõttu. Eksotermiline reaktsioon on soojuse eraldumisega kulgev reaktsioon. Endotermiline reaktsioon on soojuse neeldumisega kulgev reaktsioon. 3) Mis rühma elementidel esineb elektronoktett ja miks kõik aatomid seda endale püüavad saavutada
Mida suurem on elemendi elektronnegatiivusus, seda tugevamad on tema mittemetallilised omadused ja seda nõrgemad on metallilised omadused. Keemiliste elementide elektronnegatiivsus kasvab perioodilisustabeli A-rühmades alt üles ja perioodides vasakult paremale. Polaarse sideme korral tekib elektronnegatiivsema elemendi aatomil väike negatiivne osalaeng, väiksema elektonnegatiivsusega elemendi aatomil aga väike positiivne osalaeng. Mittepolaarsed ained koosnevad mittepolaarsetest molekulidest, samamoodi polaarsete ainetega. Polaarsed ained lahustuvad paremini polaarsetes lahustites, mittepolaarsed aga mittepolaarsetes lahustites. Vastumärgiliste laengutega ioonide vahel esineva elektrostaatilise tõmbumise tõttu moodustub ioonidest ioonkristall. kristall mis koosneb vastaslaenguga ioonidest. Kristallvõre keskmetes asuvad ioonid moodustuvad korrapärase ruumilise struktuuri- ioonililise kristallvõte ehk ioonvõre.
DISSOTSIATSIOONIMÄÄR iseloomustab kindlat vahekorda ioonide ja dissotseerumata molekulide vahel. Näitab milline osa molekulidest on jagunenud ioonideks. <3% - nõrk elektrolüüt =3-30% - keskmise tugevusega elektrolüüt. >30% - tugev elektrolüüt. ioonideks dissotseerunud molekulide arv * 100% = ------------------------------------------------------------- lahustunud aine molekulide üldarv MITTEPOLAARSED AINED mittepolaarsetest molekulidest koosneb aine. POLAARSED AINED polaarsetest molekulidest koosnev aine. IOONILISED AINED ioonilise kristallvõrega aine, milles osakesed on seotud ioonilise sidemega. ELEKTROLÜÜDI LAHUS elektrolüüdid on jagunenud ioonideks, juhib elektrivoolu. LAHUSE ELEKTRIJUHTIVUS kui lahuses on ioonid, juhib lahus elektrit. HAPE (aine, mis annab lahusesse vesinikioone) elektrolüüt, mille dissotsiatsioonil katioonidena moodustuvad üksnes vesinikioonid.
Vee karedus lahustunud kaltsiumi- või magneesiumiühendite sisaldus looduslikus vees. Elektrolüütiline dissotsiatsioon ainete jagunemine ioonideks lahustumisel polaarses lahustis. Elektrolüüt aine, mis lahustumisel või sulamisel jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks ja juhib elektrit. Dissotsiatsioonimäär ekh dissotsiatsiooniaste on dissotsieerunud molekulide arvu ja molekulide üldarvu suhe. Mittepolaarne aine mittepolaarsetest molekulidest koosnev aine. Polaarne aine polaarsetest molekulidest koosnev aine. Iooniline aine ioonilise kristallivõrega aine, milles osakesed on seostunud ioonilise sidemega. Elektrolüüdi lahus juhib elektrivoolu. Lahuse elektrijuhtivus Hape keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone ehk loovutab vesinikioone ekh prootoneid. Happeline oksiid hapnikhappele vastav oksiid, mis reageerib alustega.
Nt seebivaht, vahtplast 56) vee karedus kaltsium- ning magneesiumioonide sisaldus vees. 57) Elektrolüütiline dissotsiatsioon ainete jagunemine ioonideks sulas olekus või polaarses lahustis 58) Elektrolüüt aine, mis lahustumisel või sulamisel jaguneb ioonideks ja juhib elektrit. 59) Dissotsiatsioonimäär suurus, mis näitab, milline osa lahustunud elektrolüüdist on jagunenud/dissotseerunud ioonideks. 60) Mittepolaarsed ained mittepolaarsetest molekulidest koosnev aine. Nt lämmastik ja metaan 61) polaarsed ained polaarsetest molekulidest koosnev aine. a. Polaarne molekul molekul, milles positiivse ja negatiivse laengu keskmed ei lange kokku, mistõttu moodustub dipool b. Dipool osake, milles on kaks vastasmärgilist, kuid sama suurusega laengutsentrit. 62) ioonilised ained aine, milles osakesi seovad ioonilised sidemed. Nt soolad ja leelised
ül kolmas ja neljas rasv. 9. Linolenaat (18:3) -17 < Linoleaat (18:2) -9 < Oleaat (18:1) 13,2 < Lauraat (12:0) 44,2 < Mürisaat (14:0) 52 < staeraat (18:0) 69,1. Rasvade sulamistemperatuur sõltub ahela pikkusest ja kordsete sidemete arvust, st mida rohkem kordseid sidemeid, seda madalam sulamistemp või mida rohkem c'd, seda kõrgem sulamis temp. 10. Glütserofosfolipiidi molekuli amfipaatsed (amfifiilsed) omadused on tingitud C-1 ja C-2 juurde estersidemega seotud tema mittepolaarsetest rasvhappetest ja C-3 juurde fosfodiestersidemega seotud polaarsest alkoholist. Glütserofosfolipiidi summaarne laeng on negatiivne siis, kui fosfordoestersidemega on liitunud neg või 0 laenguga aminoalkohol (rühm) ja laenguta on siis, kui on liitunud pos laenguga aminoalkohol (rühm). 11. Seebistamine e leeliseline hüdrolüüs: CH2(arahhishape)CH(olehape)CH2(linoolhape) +NaOH -> glütserool + arahhishappe Na sool [CH3(CH2)18COO-Na+]+ olehappe Na sool + linoolhappe Na sool.
58.vee karedus - kaltsium- ning magneesiumioonide sisaldus vees 59.Elektrolüütiline dissotsiatsioon - ainete jagunemine ioonideks vedelas (sulas) olekus või polaarses lahustis 60.elektrolüüt - aine, mis vesilahustes ja sulatatud olekus jaguneb ioonideks ja seetõttu juhib elektrivoolu 61.dissotsiatsioonimäär - suurus, mis näitab, milline osa lahustunud elektrolüüdist on jagunenud (dissotsieerunud) ioonideks. Lämmastik, metaan 62.mittepolaarsed ained- mittepolaarsetest molekulidest koosnev aine 63.polaarsed ained - polaarsetest molekulidest koosnev aine. HF, H2O 64.ioonilised ained - aine, milles osakesed seovad ioonilisi sidemeid 65.elektrolüüdi lahus - lahus, kus on lahustis (tavaliselt vees) lahustatud aluseid, happeid või soolasid 66.lahuse elektrijuhtivus - võime juhtida elekktrit ioonilise sideme tõttu 67.Oksiid - hapniku ja teise keemilise elemendi ühend 68.sool - kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest
Silikoonemulsioone kasutatakse näiteks päikesekaitseemulsioonidena. 3.1.6 Nanoemulsioonid Nanoemulsioonid on uued tuleviku teaduse ja tehnika terminid ehk teisi sõnu ,,tuleviku" emulsioonid.Nende partiklid on 50--500 nanomeetrit.Tänapäeval tekitavad nanoemulsioonid veel palju kõneainet, kuna ei olda kindlad, kui palju ja kui sügavale nanoemulsioonid imenduvad. 3.2 Emulsioonide komponendid 3.2.1 Õlifaas Koosneb mittepolaarsetest ühenditest, mis üldiselt vees ei lahustu. Nende hulka kuuluvad rasvad, õlid, vahad ja nende derivaadid, kaasa arvatud rasvalkoholid ja -happed, estrid, süsivesinikud, glütseriidid ja silikoonid. Nad pehmendavad (emollient) ja siluvad nahka, tekitades meeldiva tunde. Samuti võivad nad parandada naha niiskust säilitavaid omadusi, jättes nahale vett tõrjuva kihi. Kuigi õlifaasil on palju häid omadusi, muudetakse see
annaabi.ee 
