moodustavad Y-moodi kujundi. Ühel antikeha molekulil on 2 seostumise kohta antigeeniga. Aminohappeline järjestus Y-kujulise antikeha tippudes annabki sellele molekulile spetsiifilisuse, kuna see on väga erinev igal antikehal. Antigeen Organismi sattunud võõrainet, mis kutsub esile immuunvastuse, nimetatakse antigeeniks. Antigeenideks võivad olla mikroobid, viirused ja parasiidid, mis tungivad organismi. Samas võivad antigeenidena käituda ka kehale mitteomased ained (nt võõrvalkude), mis satuvad organismi. See osa antigeenist, mis seondub antikehaga on epitoop. See on osa, mille immuunsüsteem ehk antikehad tunnevad ära. Näiteks epitoobiks võib olla 5-6 aminohappest koosnev järjestus mingist valgust. Hapteen on madalmolekulaarne aine, millel on epitoop e. antikeha seostumise koht, kuid mis ise ei kutsu esile immuunvastust. Seega enamik madalmolekulaarseid ühendeid iseseisvalt ei ole suutelised esile kutsuma organismis immuunvastust
Immuunsus on organismi eriseisund, mis kindlustab tema vastuvõtmatuse väliskeskkonna kahjulike tegurite suhtes või ka organismis endas tekkinud võõrstruktuuride suhtes. Väliskeskkonna tegurid võivad olla infektsioossed, milleks on mitmesugused mikroobid ja viirused või nende poolt tekitatud toksiinid ehk mürgid. Väliskeskonna tegurid võivad aga olla ka mitteinfektsioossed. Organismis endas võivad mitteomased võõrstuktuurid tekkida vale ainevahetuse ja mutatsioonide tulemusel. Immuunsusel eristatakse järgmisi liike: 1. Loomulik immuunsus, mis on küllaltki püsiv ja jaguneb omakorda 1.1. Liigispetsiifiline 1.2. Individuaalne – kindlustatakse emalt platsenta kaudu edastatavate antikehadega. 2. Omandatud immuunsus 2.1. Loomulikult omandatud – tekib mingi haiguse põdemise käigus või selle järgselt. Võib tekkida kokkupuutel
selle äratundmise ja kognitiivse hinnangu,ning see hinnang määrab omakorda emotsionaalse protsessi edasise kulgemise. 1.3 Emotsioonide liigid Sõltuvalt tundmuste kiiruse,jõu ja püsivuse kombinatsioonidest eristatakse mitmesuguseid emotsionaalseid seisundeid: - meeleolu, - ärevus, - stress, - frustratsioon, - afekt, - kirg. Emotsionaalsetes seisundites,mis on kõik mööduvad,avalduvad nii inimese karakteersed iseärasused kui ka juhuslikud ja inimesele üldjuhul mitteomased psüühilised ilmingud. 2.VAIMSE TERVISE HÄIRED 2.1 Psühhosomaatilised häired Psühhosomaatiline tähendab "vaimu ja keha vastastikusel mõjul toimuv" ning psühhosomaatilise uurimise lähtekohaks ongi psüühiliste ja füüsiliste talitluste omavaheline lahutamatu seos.Psüühilise heaolu aluseks on rahuldav või hea minapilt.Kui see kõigub ükskõik missuguste sisemiste või väliste ohutegurite tõttu,võib tagajärjeks olla rida psüühilisi või somaatilisi
Emotsionaalne erutuvus kulgeb eri juhtudel erineva kiirusega. Mõnikord tekivad tundmused väga kiiresti, äkki, näiteks rõõmu-, viha-või solvumispuhangud. Teinekord kujunevad needsamad tundmused aeglaselt, järk-järgult (algul ei tunnegi hirmu, kohe ei rõõmustagi). On ka elamusi, mille tekkimise kiirust on raske või peaaegu võimatu määrata. Sellised on enamasti meeleolud. Emotsionaalsetes seisundites avanevad nii inimese karakteersed iseärasused kui ka juhuslikud, temale mitteomased psüühilised ilmingud. Tüüpilistes emotsionaalsetes seisundites väljenduvad isiksuse individuaalsed iseärasused. Näiteks melanhoolikud kalduvad pikaajalistele minoorsetele meeleoludele, sangviinikuid iseloomustab elurõõmus, ergas emotsionaalne seisund. Juhuslikud emotsionaalsed seisundid ei peegelda isiksuse olulisi iseärasusi: näiteks ka kõige tasakaalukam inimene võib mõnikord sattuda afektiivsesse seisundisse.
4 2. EMOTSIOONIDE LIIGID Sõltuvalt tundmuste tekkimise kiiruse, jõu püsivuse kombinatsioonidest eristatakse mitmesuguseid emotsionaalseid seisundeid: Meeleolu, Ärevus, Stress, Frustratsioon, Afekt, Kirg. Emotsionaalsetes seisundites, mis on kõik mööduvad, avalduvad nii inimese karakteersed (tüüpilised) iseärasused kui ka juhuslikud ja inimesele üldjuhul mitteomased psüühilised ilmingud. Emotsionaalsel seisundil, vaatamata selle subjektiivsusele, on alati oma kindel põhjus ja tüüpiline avaldumine käitumises, mis muuseas teeb võimalikuks nende diagnoosimise ja avastamise objektiivsete meetoditega. Lisaks suhteliselt kindlapiirilistele emotsionaalsetele seisunditele kuuluvad tundmuste spektrisse veel Nn kõrgemad tundmused, Empaatia, Alaväärsuskompleks. (Bachmann ja Maruste, 2003: 223) 2.1 Meeleolu
ülemineku toetamine. Varajane alustamine erivajadustele vastava arendustegevusega annab võimaluse ärahoida kõrvaldada või leevendada teiseseid mahajäämuse nähte. 10.)Millal on vaja märgata lapse erivajadusi? Võimalikult varakult, kuna juhul kui lapse esimesed arenguetapid hilistuvad ( esmalt arenevad lapsel kiirelt motoorika ja tunnetustegevuse esimene aste tajud, sensomotoorsele arengule aga toetub kogu hilisem areng ) ning ilmnevad eale mitteomased arengudententsid, kaasnevad paratamatult ka teisesed mahajäämuse ilmingud. Varajase sekkumise eesmärgiks ongi ju teiseste kõrvalekallete ennetamine , kõrvaölekaldumine ning raskematel juhtude leevendamine. Olemasoleva arengupotensiaali maksimaalne ärakasutamine, toob endaga kaasa parema edasijõudmise edasises elus. 11.)Millised lülid peavad kindlasti olema varajase sekkumise koostöövõrgustikus?
Kroonlinnas). Kodukoht. Loodus (idüllilisus, vertikaalsuse rõhutamine, laulik kuskil kõrgel ja vaatab alla, all on idüll, ülevad vaated, kujundid, eepiline visioon). Nt: Mihkel Veske luuletus: ,,Kodumaa" 1880 (..Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt..). (Võrdluseks Henrik Visnapuu ,,Päike ja jõgi" 1951. Rootsis kirjutatud mälestused eestist ja kodust. Kritiseerib võltsi jäljendamist saksa mägiluulest, et eesti maastikule lisatakse talle mitteomased mäed..). Mäe kuju peaks lisama eepilisust, suursugusust. Eliit välismaa kogemus, võõrsilolek, mille pinnalt luuakse luule, mille kaudu kantakse oma kogemus üle kogu Eesti rahvale (enamus ei reisinud ju kunagi). Kodu meenutuses: vanemate, tavade, lapsepõlve meenutamine, nostalgiline. Sotsiaalne (rahva)luule tuleb hiljem realismiga, klassi ja rahvuse võtmes. Koidula 1843-1886. Ärkamisaja olulisim isamaa-luule. Motiveerib teisi luuletajaid. (,,Emajõe ööbik"-anonüümselt avaldatud)
Amygdala - mandeltuum Antributsioon - omistamine, annab oma elamusele tähenduse Valedetektor ehk polügraaf ehk variograaf - tehnoloogia ,mida kasutatakse siis ,kui inimene püüab varjata temale teadaolevat(avalikustamisel ohtlikku/ebameeldivat seika). Ta erutub (seda reedavad pulsi sagedus, aju biopotentsiaal, lihaspinge, reaktsiooniaeg jne) Emotsionaalsed seisundid (mis kõik on mööduvad) avalduvad inimese karakteersed iseärasused kui ka juhuslikud ja inimesele üldjuhul mitteomased psüühilised ilmingud. Meeleolu - isiksuse üldine emotsionaalne foon, olek, mis annab värvingu tegevusele. See mõjub märkamatult ja tema konkreetset põhjust pole alati võimalik leida. Siiski võib esile tuua teatud tüüpilisi põhjusi, nagu füüsiline seisund. Ärevus - emotsionaalne seisund, millele on iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne. Stress - pingeseisund , mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel. Hans Selye
haigestuda on suur. N: marutaudi või teetanuse vastased vaktsiinid Antigeenid ja antikehad: mõlemal on oluline osa immuunsuse kujunemises. Antigeenid – potentsiaalsed haiguslike muutuste tekitajad (mikroobid, viirused, võõrkehad). Nende mõjul tekivad organismis immuunsüsteemi osavõtul spetsiifilised kaitsekehad – antikehad. 1. Immuunsüsteem tunneb ära organismile mitteomased rakud vms 2. Pärast äratundmist käivitab organism rea kaitsemehhanisme 3. Antikehad astuvad kontakti oma antigeeniga 4. Tekib kompleks antigeen-antikeha, see kataboliseerub ehk lõhustub 5. Antigeen kaotab oma patogeense mõju 6. Konkreetsele antigeenile tekib vastav konkreetne antikeha! Fagotsütoos: õgirakud e makrofaagid e fagotsüüdid haaravad mikroobi ja viivad selle raku tsütosooli sisse.
vastased vaktsiinid A. Antigeenid ja antikehad ning nende osalus organismi kaitsereaktsioonides ja haiguslikes protsessides. Antigeenid ja antikehad: mõlemal on oluline osa immuunsuse kujunemises. Antigeenid – potentsiaalsed haiguslike muutuste tekitajad (mikroobid, viirused, võõrkehad). Nende mõjul tekivad organismis immuunsüsteemi osavõtul spetsiifilised kaitsekehad – antikehad. 1. Immuunsüsteem tunneb ära organismile mitteomased rakud vms 2. Pärast äratundmist käivitab organism rea kaitsemehhanisme 3. Antikehad astuvad kontakti oma antigeeniga 4. Tekib kompleks antigeen-antikeha, see kataboliseerub ehk lõhustub 5. Antigeen kaotab oma patogeense mõju 6. Konkreetsele antigeenile tekib vastav konkreetne antikeha! Fagotsütoos: õgirakud e makrofaagid e fagotsüüdid haaravad mikroobi ja viivad selle raku tsütosooli sisse
annaabi.ee 
