Tööpunkti fikseerimine on vajalik selleks, et määrata võimendusastme alalisvoolurezhiim. See on eriti oluline just võimendi reziimis, sest tööpunkti fikseerimisega pannakse paika pinge ja voolu väärtused, millest alates signaali muutuste toimel hakkavad väljundvool ja väljundpinge muutuma. Tööpunkt valitakse arvestades signaali amplituudi nii, et signaali erinevatel hetkväärtustel ei tekiks transistori tüürimist ei küllastuse ega sulgereziimi, millega kaasneksid mittelineaarmoonutused I Bsis IC I B4 E
püsttelge punktis UCE = 0, millele vastab kollektorivoolu väärtus E / (RC + RE) Koormussirge võrrand: U CE = E - I C ( RC + RE ) , kus E on toitepinge, RC on koormustakistus kollektoriahelas ja RE takistus emitteriahelas. Tööpunkt paigutatakse sobivat baasivoolu valides harilikult koormussirge keskossa, et vahelduvsignaali tippväärtused ei ulatuks sulgepiirkonda ega ka küllastuspiirkonda, mis kutsuks esile mittelineaarmoonutused. Minimaalne kollektoripinge lähtetööpunktis: UCE = UCE min + Uce kus UCE min on selline kollektoripinge, millest ülespoole algab väljundtunnusjoonte lineaarne osa (0,5...1 V väikese ning 1...2 V suure võimsusega transistoridel) ning kus Uce on signaali väljundpinge amplituud. Kuni mõnekümne mV väljundpinge korral piisab juba 1,5...2 V pingest kollektori ja emitteri vahel.
VT1 ja avatakse VT2. erinevate tranistoride kollektorvoolud kulgevad primaarmähises erinevates suundades ja selle tulemusena indutseeritakse väljundis normaalne vahelduv signaal. Vastastakk lülituse põhiliseks eeliseks on kõrgem kasutegur, mis ulatub 70%ni. Peale nimetatud on vastatakk lülitusel ka teisi eeliseid neil puudub väljund trafol alaliseelmagneetimine kuna kollektorvoolude alaliskomponendid on vastasuunalised ja nende magnetvood komenseeruvad. Ka samuti vastastakk lülituse mittelineaarmoonutused väiksemad. Joonis 2.5.4 graafiku täiendus Mittelinaarmoonutuste vähenemine tekkib seetõttu, et kollektorvoolude teised harmoonilised satuvad väljund trafos teine teisega vastasfaasi ja seetõttu nad kompenseeruvad. Mida vähem on väljundvoolus harmoonilisi seda väiksemad on mittelinaarmoonutused. Nimetatud eeliste tõttu on vastastakk lülitused kaasajal enam kasutatavadeks lõppvõimendideks. Igasugune trafo on konstruktiivselt tülikas ja ka suhetliselt kallis element
· Ruumiline selektiivsus realiseeritakse suundantenniga · Ajaline selektiivsus vv lültakse vastava signaali saabumise ajal · Sageduslik selektiivsus - põhiline Dünaamiline diapasoon sisendsignaali suurima lubatava taseme ja tundlikkusega määratud väiksema nivoo suhe [dB] Veel parameetreid: · Signaali ülekande kvaliteet: lineaar- ja mittelineaarmoonutused; faasimoonutused; · häälestuse täpsus ja stabiilsus; · automaatreguleerimise võimalused 48. Selgitada vastuvõtja ribalaiuse mõistet. Ribalaiuseks nimetatakse ühenduseks kasutatavat sagedusvahemikku. Sidesüsteemis edastatava signaali ribalaius näitab,kui laia sagedusala signaal katab. 49. Selgitada saatja struktuurskeemi; millised on astme genereerimise tingimused.
Faasitunnusjoon: Keskmistel sagedustel, kus K = Kmax, pöörab aste signaali PI võrra. Sagedustel wm ja wk tekib sellele lisaks täiendav faasinihe fii vastavalt PI/4 ja -PI/4. Faasinihke fii sõltuvust sagedusest iseloomustab faasitunnusjoon fii(w). Amplituuditunnusjoon: ainult teatud sisendpinge väärtusteni v1max on seos väljund- ja sisendpinge vahel lineaarne v2 = K * v1 . Alates väljundpinge väätusest v2max = K * v1max hakkab aste signaali piirama. Väljundsignaalis tekivad mittelineaarmoonutused. Seost v 2 = v2(v1) nimetatakse amplituuditunnusjooneks. Mittelineaarmoonutuste tegur: Harmoonilise signaali piiramisel tekivad väljundsignaalis kordsete sagedustega harmoonikud, millel wn = n * w, kus n = 2, 3, ... . Harmoonikute amlituudide A2, A3, ..., A n kaudu saab mittelineaarmoonutusteguri esitada kujul sqrt(A22 + A32 + ... + A n2) M= A1 kus A1 on signaali w amplituuud.
toiteallikaga. Takisti R valida käsiraamatu abil, kus on valemid R min ja Rmax arvutamiseks, nende vahelt ise valida sobiv. 3)On ainuvõimalik siis, kui pole Hiz ega lahtist kollektorit või suuet. Tuleb kasutada VÕI-elementi nagu MUX-i skeemis. 4. Negatiivne tagasiside võimendil Kui tagasiside pinge ja võimendi sisendpinge liituvad vastasfaasis, siis on tegemist negatiivse tagasisidega. Negatiivse tagasiside tulemusena laieneb sagedusriba, suureneb võimendi sisendtakistus ning vähenevad mittelineaarmoonutused. Negatiivse tagasiside korral juhitakse osa väljundsignaalist tagasi inverteerivasse sisendisse. Võimendusastme võimendus sel juhul väheneb, sest signaal, mis rakendub kahe sisendi vahele muutub väiksemaks. 5. Komparaator OV põhjal Võrdleb omavahel kahte pinget. Komparaator ei vaja tagasiside ahelat. Kuna operatsioonivõimendi võimendus on väga suur, on juba tühise kahe sisendi vahelise signaali erinevuse korral väljundsignaal võrdne toitesignaaliga. 5
lähtetööpunktist ja väiksemast tarbitavast voolust. Seetõttu suureneb kasutegur 70%-ini. Peale selle on sama väljundvõimsuse korral võimalik kasutada väiksemavõimsuselisi transistore (tõsi neid läheb 2 tükki). Täiendavaks eeliseks on see, et võimenduselementide mittelineaarsuse toimel tekkivad teised harmoonilised, mis avalduvad kollektorvoolus, tekitavad väljundtrafos vastassuunalisi magnetvoogusid, mis kompenseerivad teineteist ja seetõttu kaob signaali teine harmooniline ja mittelineaarmoonutused on väiksemad. E1 E2 + + Rt R1 VT1 R2 R3 R4 VT2 U sis JOONIS 7.17. Kuna trafod on tülikad ja kallid elemendid, siis püütakse läbi saada ilma trafodeta. Sisendtrafot on võimalik asendada elektroonikalülitusega mida nimetatakse faasipöördelülituseks. Väljundtrafost on võimalik loobuda ainult siis, kui kasutatavate transistoride väljundtakistus ja koormustakistus on lähedased. Praktiliselt on see võimalik
väiksemast tarbitavast voolust. Seetõttu suureneb kasutegur 70%-ini. Peale selle on sama väljundvõimsuse korral võimalik kasutada väiksemavõimsuselisi transistore (tõsi neid läheb 2 tükki). Täiendavaks eeliseks on see, et võimenduselementide mittelineaarsuse toimel tekkivad teised harmoonilised, mis avalduvad kollektorvoolus, tekitavad väljundtrafos vastassuunalisi magnetvoogusid, mis kompenseerivad teineteist ja seetõttu kaob signaali teine harmooniline ja mittelineaarmoonutused on väiksemad. R1 + E1 VT1 R 2 R Usis t R3
docstxt/125910246486650.txt
SS-98. impulsi moonutusi loetakse tavaliselt lubatavateks, kui tf <<0,1 ti , kus ti – impulsi kestus harja lang u = < 0,1 Um , kus Um – amplituudi suurus Impulsi võimendamisel tekkivad moonutused võivad olla: 2. mittelineaarmoonutused on tingitud võimendis kasutatavate võimenduselementide (transistorid, väljatransistorid) karakteristikute mittelineaarsusest või tööpunkti ebaõigest asukohast tunnusjoonel. MLM-i vähendamiseks tuleb võimedi projekteerimisel kindlustada tööpunkti õige valik ja selle pikaajaline stabiilsus. Selle nõude mittetäitmisel
P = ,,Võimsuse kolmnurk"astme võimsus välj . K 2 Võimendusastme kasutegur (kollektorahelas): Pvälj . K U Km I Km / 2 U Km ast = = = Pt .all 2 EK I Km / 4 EK Teada: = ast ·trafo . Kui oletada, et UKm = EK ja trafo = 1 siis max = 0,785 1,5 korda suurem, kui 1 takt. skeemis. Klass AB Puhtal B-klassil on suured mittelineaarmoonutused, kuna väik- sete baasi voolude puhul sisendkarakteristikud on mittelineaarsed. 89 Tuleb rakendada R1. Takistite R1,R2 abil anname mingi alg- nihkepinge transistoride baasidele, mis vastab sisendkarakter. algusele (UBp) ja kutsub välja baaside algvoolude (IBp) tekkimise. Sel juhul ekvivalentne sisendkarak. on sirge. Kui trafode kasutamine on välistatud, siis võib käituda nii: 90 5.8. Alalisvooluvõimendid (AVV)
positiivse tagasisisde korral. Seejuurel negatviise tagasiside korral võimendi võimendus väheneb, kuid paranevad kõik kvaliteedi näitajad so. laieneb võimendatav sagedusriba, suureneb sisendtakistus ja vähenevad ka mittelineaar moonutused. Viimane on eriti oluline, sest mittelineaarmoontutuste vähendamine on helisagedus võimenditel oluliseks probleemiks. Nende vähendamiseks haaratakse tagasisidega tavaliselt lõppaste, kuna tavaliselt tekivad mittelineaarmoonutused just lõppastmes ja võimenduse vähenemine kompenseeritakse võimenduse suurendamisega eelastmetes, kuna eelastmete sisendaste on väike ja seal praktiliselt mittelineaar moonutusi ei tekki. Mittelineaarmoonutuste vähenemine .. toimel saab seletada sellega, et tagasiside signaalis leiduvad harmoonilised satuvad vastasfaasi võimendis tekkivate harmoonilistega ja tulemusena nende hulk väheneb. Positiivne tagasiside leiab praktiliselt ainult kasutamist generaatorites
Raadiovastuvõtjad Vaatamata sellele, et igale raadioVV liigile või tüübile on ette nähtud kindlad ülesanded, on VV-tel terve rida ühiseid elektrilisi tunnussuurusi, mille järgi neid hinnata ja tarbe korral võrrelda (nt. asendamise puhul). Nendeks tunnussuurusteks on: 1) tundlikkus 2) selektiivsus naaber- ja peegelkanali suhtes 3) sagedusala 4) väljundvõimsus 5) signaali ülekandekvaliteet 6) lineaar- ja mittelineaarmoonutused 7) häälestustäpsus ja stabiilsus 8) mitmesugused automaatreguleerimise võimalused Peale eelnimetatute eristatakse mõnda liiki VV-tel veel mitmeid lisatingimusi nagu: 1) elektriline ja mehhaaniline tugevus 2) käsitsemise lihtsus 3) ökonoomsus 4) mõõtmed, kaal, gabariit 5) hind 1. Tundlikkus - pinge suurus V-des, mis on 400Hz-lise sagedusega 30% sügavuselt moduleeritud ja mille rakedamisel läbi standardse aseantenni VV antenni
erinevates võimendustes, näiteks muusika võimendamisel läheb kaduma osa muusika spektrist bassid ja kõrgemad sagedused. Joonis 5. Moonutused avalduvad ka signaali nihkest, kuid kui inimkõrv faasinihet ei taju siis helivõimendite puhul ei ole need olulised. Küll on aga faasinihe oluline automaatikasüsteemi võimendites, kuna seal sõltub süsteemi stabiilsus faasinihkest Joonis 6 · mittelineaarmoonutused on tingitud kasutavate elementide elemtide mittelineaarsusest ja põhiliseks põhjustajaks on transistori sisendtunnusjooneks on mittelineaarsust Joonis 7. Mittelinaarmoodustus avaldub selles et signaali erinevaid hetkväärtusi võimendatakse erineval määral toodud näite puhul võimeldatakse signaali negatiivset poolperioodi vähem kui positiivset. Taolise toime tulemusel muutub siinuseline signaal mittesiinuseliseks. Mittesiinuseline vool või pinge on aga
annaabi.ee 
