Nii leiab Hume, et faktiväidetest ei saa tuletada väärtusväidet. Hume tõstatas siin küsimuse faktide (,,on" ja ,,ei ole") ja väärtuste ( ,,peaks ja ei tohiks") üle. Kas väärtused on faktidest tuletatavad ja kas väärtusväited saavad olla tõesed ja väärad? Hume ütleb, et väärtused ei ole faktidest tuletatavad. 20.sajandil tekkis seoses fakti ja väärtuse seosega rida filosofilisi koolkondi: naturalism, intuitsionism, mittekognitivism (emotovism ja preskriptivism) ja uusnaturalism (deskripivism). Milline on terminite hea ja õige tähendus? Kuidas ja kas üldse saame õigustada oma moraaliuskumusi? Moore (1903): filosoofi ei huvita moraal, õige või vale käitumine, vaid põhiterminite tähendus. Eetikafiolosoof ei anna nõu ega manitse. Eetika püüab mõista sõna ,,õige" tähendust (nagu näiteks ,,õige tegu") . Moore aga arvas, et esmalt tuleb siin kindlaks teha sõna ,,hea" tähendus. ,,Hea" on lihtsalt
Nii leiab Hume, et faktiväidetest ei saa tuletada väärtusväidet. Hume tõstatas siin küsimuse faktide („on“ ja „ei ole“) ja väärtuste( „peaks ja ei tohiks“) üle. Kas väärtused on faktidest tuletatavad ja kas väärtusväited saavad olla tõesed ja väärad? Hume ütleb, et väärtused ei ole faktidest tuletatavad. 20.sajandil tekkis seoses fakti ja väärtuse seosega rida filosofilisi koolkondi: naturalism, intuitsionism, mittekognitivism (emotovism ja preskripivism) ja uusnaturalism (deskripivism). Milline on terminite hea ja õige tähendus? Kuidas ja kas üldse saame õigustada oma moraaliuskumusi? Moore (1903): filosoofi ei huvita moraal, õige või vale käitumine, vaid põhiterminite tähendus. Eetikafiolosoof ei anna nõu ega manitse. Eetika püüab mõista sõna „õige“ tähendust (nagu näiteks „õige tegu“) . Moore aga arvas, et esmalt tuleb siin kindlaks teha sõna „hea“ tähendus. „Hea“ on lihtsalt
mis saab toetuda kas intuitsioonile või jumalikule ilmutusele. Mittekognitivistlik meta-eetika Emotivistlik mitte-kognitivism Eetika väited ei ole tõesed ega väärad! Need on emotsionaalsed väited, mis kajastavad inimeste hingeseisundeid. Neid ei saa õigustada faktidega, ega omanda nad ratsionaalse arutelu läbi suuremat tõesust. Samuti pole inimlikku ega jumalikku intuitsiooni, mille toel neid võib tõeks võtta. Preskriptiiv-mittekognitivism Eetikaväited on üldised (universaalsed) eeskirjad (preskriptsioonid). Preskriptivism on õpetus, et moraalsed juhtnöörid on kokkuleppelised ja need pole tõesed ega väärad, kuid nad võivad olla kasulikud/kahjulikud, õiglased/ebaõiglased, meeldivad/ebameeldivad. Moore leiab, et kuni ei ole selge, mida tähendab "hea", ei ole eetika kui õpetus mõistlik. Ta ei tunnusta eetilist naturalismi. R. M. Hare ja preskriptivism
suuremat tõesust. Samuti ei ole olemas inimlikku ega jumalikku intuitsiooni, mille toel neid võib tõeks võtta. See on emotivistlik mitte-kognitivism. PERSPEKTIVISM Teooria, mis ütleb, et ehkki moraaliotsustustel pole tõeväärtusi, on nad midagi enamat kui lihtsalt hoiakuväljendused. Moraaliotsustused on universaalsed ettekirjutised. Eetikaväited on üldised (universaalsed) eeskirjad (lad prae-scriptio =ettekirjutamine). See on preskriptiiv-mittekognitivism. 22. Kas moraal on suhteline või on moraalinormid objektiivsed ja moraal universaalne? Kes otsustab, mis on tõene ja väär? Moraaliprintsiibid pole absoluutsed ja nad sõltuvad sotsiaalsest grupist ning individuaalsest otsustusest. Neid võib teatud kontekstides rikkuda ja moraaliprintsiipe võivad teatud kontekstides üles kaaluda teised moraalireeglid. Väidetakse, et pole mingeid absoluutseid või objektiivseid moraalistandardeid, mis
Moraaliväited on tõesed või väärad; s.t nad on objektiivsed, oletuslikud väited tõeluse kohta, mida on võimalik teada. 4.Intuitsiooni tees. Moraalitõdesid tunnetatakse intuitiivselt; nad on järelemõtlemisel iseenesestmõistetavad. Emotivism moraaliotsused väljendavad vaid meie emotsioone. Kognitivism eetikaotsustustel on tõeväärtus ja on võimalik teada, milline see on. Otsustusi teevad tõeseks või vääraks omadused, mis on kas naturaalsed või mittenaturaalsed. Mittekognitivism eetikaotsustustel pole tõeväärtust, vaid nad väljendavad pigem hoiakuid või ettekirjutusi. Preskriptivism Nonkognitivistlik teooria, mis väidab, et kuigi moraaliotsustustel puudub tõeväärtus, on nad midagi enamat kui pelgad hoiakuväljendused; moraaliotsustused on universaalsed ettekirjutused. Näiteks otsustus, et Mari peaks tegema aborti, tähendab muuhulgas, et igaüks, kes on Mariga oluliselt sarnastes tingimustes, peaks tegema aborti.
olla tõesed või väärad? · Kas mõned moraalilausungid on tõesed? Moraalirealism · Moraalirealist vastab mõlemale eeltoodud küsimusele jaatavalt. · Moraalirealism on teooria, mille kohaselt moraalilausungite sihiks on raporteerida fakte. S.t moraalifaktid on olemas. Moraalilausungid on tõesed juhul, kui annavad neid fakte õigesti edasi. Mõned moraalilausungid seda tõesti teevad. Antirealismi versioonid: · Mittekognitivism (nt emotivism) vastab eeltoodud küsimustest esimesele eitavalt: moraalilausungid ei pretendeerigi faktide väitmisele. Teist küsimust seetõttu ei tekigi. · Eksituseteooria vastab esimesele jaatavalt: moraalilausungitega tahetakse edastada fakte. Kuid teisele küsimusele vastab eitavalt: tegelikult ei saa ükski moraaliväide tõene olla. Moraalirealismi versioonid · Moraalirealistlikud teooriad erinevad selle poolest, kuidas nad vastavad edasistele
· Järelikult ei ole moraalilaused mõttekad Emotivism moraalikeele kohta · Moraalikeel on subjektiivne v äljendab emotsioone ja tundeid · Moraalikeel on käskiv, ei kirjelda · Moraalikeel on suunatud veenmisele. Lause "see on õige" tähendab "mina kiidan selle heaks, kiida sina ka" Kognitivism eetikaotsustustel on tõeväärtus ja on võimalik teada, milline see on. Otsustusi teevad tõeseks või vääraks omadused, mis on kas naturaalsed v mittenaturaalsed. Mittekognitivism eetikaotsustustel pole tõeväärtust, vaid nad väljendavad pigem hoiakuid v ettekirjutusi. Preskriptivism nonkognitivistlik teooria, mis väidab, et kuigi moraaliotsustustel puudub tõeväärtus, on nad midagi enamat kui pelgad hoiakuväljendused; moraaliotustused on universaalsed ettekirjutused. Alasdair MacIntyre · Väitis, et teaduslikud teooriad eetikast kummutasid ühise tõetunnetuse võimalikkuse.
samas olukorras saab olla ainult ühesugune. Moraalsed kohustused, keelud ja teised nõudmised on kategoorilised imperatiivid: nad kohustavad meid sõltumatult meie soovidest, sõltumata selles, kas meile meeldib või ei. Kognitivism ja mittekognitivism – kas põhilist erinevat seisukohta eetikaväidete suhtes KOGNITIVISM: eetikaväited väljendavad uskumusi, mis võivad olla nii tõesed kui väärad (neil on tõeväärtus). Eetikaterminid osutavad omadustele maailmas. NONKOGNITIVISM: eetikaväidetel puudub tõeväärtus. Eetikaväited ei olegi ranges mõttes väited, nendega ei kirjeldata fakte ega väljendata uskumusi, vaid tehakse midagi muud (nt väljendatakse tundeid või ettekirjutusi). Moraaliotsustuste tunnused
veenvast manipuleerimisest, sest mõlemad taanduvad samale alusele. 3. Moraaliotsustused on universaliseeritavad. 4. Universaliseeritavus annab võimaluse vaielda (mitte üksnes emotsioneerida) õige ja väära üle. Kas võime teada tõde? Kognitivism eetikaotsustustel on tõeväärtus ja on võimalik teada, milline see on. Otsustusi teevad tõeseks või vääraks omadused, mis on kas naturaalsed või mittenaturaalsed. Mittekognitivism eetikaotsustustel pole tõeväärtust, vaid nad väljendavad pigem hoiakuid või ettekirjutusi. Preskriptivism Nonkognitivistlik teooria, mis väidab, et kuigi moraaliotsustustel puudub tõeväärtus, on nad midagi enamat kui pelgad hoiakuväljendused; moraaliotsustused on universaalsed ettekirjutused. o Näiteks otsustus, et Mari peaks tegema aborti, tähendab muuhulgas, et
Väärtusväite saab tuletada vaid siis, kui ka eeldustes on väärtusväide. 1. Joosep tahab petta, et eksamil läbi saada. 2. Igaüks, kes tahab petta, kui tal on selleks mõjuv põhjus,peaks petma. 3. Järelikult Joosep peaks petma Ilma väärtusväiteta eeldustes on Hume'i järgi tegemist naturalistliku loogikaveaga. Kui eeldustes on väärtusväide, siis enam loogikaveaga tegu ei ole, ent siis tuleb ikkagi põhjendada väärtusväitega eeldust. 142. Kognitivism ja mittekognitivism Kaks põhilist erinevat seisukohta eetikaväidete suhtes: KOGNITIVISM: eetikaväited väljendavad uskumusi, mis võivad olla nii tõesed kui väärad (neil on tõeväärtus). Eetikaterminid osutavad omadustele maailmas. NONKOGNITIVISM: eetikaväidetel puudub tõeväärtus. Eetikaväited ei olegi ranges mõttes väited, nendega eikirjeldata fakte ega väljendata uskumusi, vaid tehakse midagi muud (nt väljendatakse tundeid või ettekirjutusi). Eetikaterminid ei osuta omadustele. 143
annaabi.ee 
