Kivisus Üleujutused Muldade saastatus, degradatsioon Muldade sobivus erinevateks kultuurideks: kultuurmaaks mittesobivad: KH´, K´, GH´ L, LG Kartuli kasvatamiseks nt sobivad Lk, Ko, K, D Teravilja kasvatamiseks sabivad: Ko, K, D, DG, Lk Kuivendamatta mullad ei sobi, sest esineb liigniiskust. Partasnppsked mullad on kõige sobivamad, kuna veerežiim on optimaalne. Muldade üldine jaotus kasutussobivuse järgi: Eesti mullad jaotatakse 3 suurde rühma: I MITTEHARITAVAD MULLAD- looduslikud rohumaad ja metsamaad nt Kh ´, K´, Gh´, L, LG, S, R. II HARITAVAD MULLAD- 3 rühma 1. A rühm. Universaalse kasutussobivusega head põllumaad. Kõige viljakamad, keskmise lõimisega, parasniiske veerežiimiga. Siin saab kasvatada intensiivset harimist nõudevaid ja viljakuse suhtes nõudlikke kultuure. 2. B rühm. Keskmised maad. Universaalse või piiratud kasutussobivusega mullad.
setete 30...80 cm kergema kihiga. Raskema lõimisega kihile tekib ajuti ülavesi ülagleistumine, mistõttu loetakse veereziimi ebastabiilseks. Samuti kaasneb lessiveerumine. Oluliseks tunnuseks on mullaprofiilis nähtavad sügavad ,,keeled". Lähte-kivimiks peamiselt punakaspruun karbonaadivaene moreen. Kihisemine puudub või on sügavamal kui 1m. Juhtiv mullatekkeprotsess: näivleetumine (ülagleistumine ja lessiveerumine). 58. Muldade üldine jaotus kasutussobivuse alusel. I mitteharitavad mullad- looduslikud rohumaad ja metsamaa. Kh´, K´, Gh´, Gh1, Gk1, L(k), L, LG, LG1, S,R II haritavad mullad- - head põllutüübilised haritavad maad- A-Agrorühm Keskmise lõimisega (sl, ls1, ls2), parasniisked, nõrgade liigniiskuse tunnustega, kuivendatud gleistunud ja hästi kuivendatud gleimullad. Universaalse kasutussobivusega mullad -keskmised põllutüübilised haritavad maad- B-agrorühm. Võrreldes A agrorühma muldadega on kas kergem või raskem lõimis
klindi ja mere vahelisel alal põhjarannikul 3,5%. Karbonaadi vaesed, happelised, toitainete vaesed mullad. Nõva ümbruses on ainult suurem kasutus VIII tüüp Erodeeritud muldade valdkond Kagu-Eesti moreenkuplistike alal 5%. Äärmiselt liigestatud reljeefiga kupliline ala. Toimub muldade ärakanne e. erosioon. Suhteliselt väheviljakad mullad, kuigi põllumajandus asustus on üks suuremaid. Mullastik ülimalt kirju. 61. Muldade üldine jaotus kasutussobivuse alusel I Mitteharitavad mullad - metsamaad, looduslik rohumaa II Haritavad mullad: 1) Head põllutüübilised haritavad maad – agrorühm A 2) Keskmised põllutüübilised haritavad maad – agrorühm B 3) Rohumaatüübilised haritavad maad – agrorühm C (piiratud kastussobivusega mullad) 62. Muldade harimiskindlus Mulla harimise tõttu potentsiaalse viljakuse vähenemise järgi hinnatakse muldade harimiskindlust. 63. Muldade haritavus
võib vaadelda mitmest aspektist: agronoomilisest, majanduslikust keskkonnakaitselisest jne. 64. Muldade harimiskindlus. harimiskindlus intensiivse mullaharimiseg kaasnevad mitmed muutused mulla omadustes mis vähendavad potensiaalset mulla viljakust mullaharimise a)harimiskindlad mullad võib kasvatada intesniivset mulla harimis t nõudvaid kultuute b) piiratud harimiskinldusega mullad c) harimisõrnad mullad 65. Muldade haritavus. mitteharitavad mullad-looduslikud rohumaad ja metsamaa Kh K Gh Gh1 Gk1 L(k) L LG LG1 S R haritavad mullad: a) head põllutüübilised haritavad maad b)keskmised põllutüübilised haritavad maad c)rohumaatüübilised haritavad maad muldade haritavus kergelt haritavad mullad (kergelt lõimised vähe kive) keskmiselt (raskem lõimis rohkem niiskust nõrgalt kivised) ja raskelt (tugevasti kivised, rasked lõimised, niisked) 66. Muldade degradatsioon ja kaitse.
Agronoomilisest aspektist: mulla omaduste vastavus kultuuri bioloogilistele nõuetele (muld sobiv ühele liigile, teisele mitte); Muldade harimiskindlus (kui harimisega mõjutame ja muudame harimisega mulla omadusi halvemaks); Mulla haritavus kui raske on põldu harida (mõnda mulda lihtne kaevata, teist mitte). Mõned mullad on sellised, mis ei sobi üldse harimiseks peavad olema metsa ja heinamaa all. Põllumajanduslikku väärtust ei oma. Mitteharitavad mullad: Kh', K', Gh', Gh1. Gk1, L(k), L, LG, LG1, S, R (osad mullad õhukese huumuskihiga, leedemuldadel puudus põhimõtteliselt huumushorisont, rabamuld on toiteainetevaesed). Haritavad mullad: 1) Head põllutüübilised haritavad maad - A. Keskmise lõimisega, parasniisked. Universaalne kasutussobivus kõigile, ka kõige nõudlikumatele taimedele. 2) Keskmised põllutüübilised haritavad maad B.
Väheviljakad, happelised, liigniisked, toitainetevaesed mullad. Traditsioonilise põllumajandustootmise arendamiseks vähesobivad ja suurt tähtsust ei oma. VII. Kiviste leetunud muldade valdkond peakalda ja mereranniku vahelisel alal põhjarannikul (3,5%). Happelised, toitainetevaesed, kivised mullad. VIII. Erodeeritud muldade valdkond Kagu-Eesti moreenkuplistikul (5%). Mullastik äärmiselt varieeruv. 60. Muldade üldine jaotus kasutussobivuse alusel- Mitteharitavad mullad looduslik rohumaa ja metsamaa. Kh´, K´, Gh`, Gh1, Gk1, L(k), L, LG, LG1, S, R.Haritavad mullad:Head põllutüübilised haritavad maad A agrorühm.Keskmise lõimisega (sl, ls1, ls2), parasniisked, nõrkade liigniiskuse tunnustega, kuivendatud gleistunud ja hästi kuivendatud gleimullad. Universaalse kasutussobivusega mullad. Keskmised põllutüübilised haritavad maad B agrorühm.Võrreldes A agrorühma muldadega on kas kergem või raskem lõimis
Väheviljakad, happelised, liigniisked, toitainetevaesed mullad. Traditsioonilise põllumajandustootmise arendamiseks vähesobivad ja suurt tähtsust ei oma. Kiviste leetunud muldade valdkond peakalda ja mereranniku vahelisel alal põhjarannikul (3,5%). Happelised, toitainetevaesed, kivised mullad. Erodeeritud muldade valdkond Kagu-Eesti moreenkuplistikul (5%). Mullastik äärmiselt varieeruv. 74. Muldade üldine jaotus kasutussobivuse alusel. Mitteharitavad mullad looduslikud rohumaad ja metsamaa. Kh´, K´, Gh`, Gh1, Gk1, L(k), L, LG, LG1, S, R. Haritavad mullad: a) Head põllutüübilised haritavad maad A agrorühm. Universaalse kasutussobivusega mullad. b) Keskmised põllutüübilised haritavad maad B agrorühm. Universaalse või piiratud kasutussobivusega mullad. c) Rohumaatüübilised haritavad maad C agrorühm. Piiratud kasutussobivusega mullad. Agrorühmad jagunevad omakorda 29 allrühma. Igasse allrühma kuulub
Traditsioonilise põllumajandustootmise arendamiseks vähesobivad ja suurt tähtsust ei oma. VII. Kiviste leetunud muldade valdkond peakalda ja mereranniku vahelisel alal põhjarannikul (3,5%). Happelised, toitainetevaesed, kivised mullad. VIII. Erodeeritud muldade valdkond Kagu-Eesti moreenkuplistikul (5%). Mullastik äärmiselt varieeruv. 73. Muldade üldine jaotus kasutussobivuse alusel. Muldade jaotus kasutussobivuse alusel: I. Mitteharitavad mullad looduslikud rohumaad ja metsamaa. Kh´, K´, Gh`, Gh1, Gk1, L(k), L, LG, LG1, S, R. II. Haritavad mullad. 1. Head põllutüübilised haritavad maad A agrorühm. Keskmise lõimisega (sl, ls1, ls2), parasniisked, nõrkade liigniiskuse tunnustega, kuivendatud gleistunud ja hästi kuivendatud gleimullad. Universaalse kasutussobivusega mullad. 2. Keskmised põllutüübilised haritavad maad B agrorühm. Võrreldes A agrorühma muldadega on kas kergem või raskem lõimis. Veereziimilt
Muldade kasutussobivus. Mullakasutussobivuse alla mõistetakse selle sobivust mingiks tegevuseks. Kasutussobivust saab hinnata ainult konkreetsest maakasutuseesmärgist lähtudes. Sõltub mullaomadustest, muudest kasutusotstarbe seisukohast olulistest maa-ala iseärasustest ja sotsiaal-majanduslikest tingimustest. Tavaliselt peetakse mulla kasutussobivust hinnates silma põllu- ja metsamajanduslikke vajadusi. Muldade kasutussobivuse alusel jaotatakse: 1. Mitteharitavad mullad 2. Haritavad mullad (A,B,C) 29 Põllumajanduslik kasutussobivus: 1. mullaomaduste vastavus kultuuri-bioloogilistele vajadustele (kultuurtaimede bioloogiliste iseärasuste tõttu on nende nõuded mullaomaduste suhtes erinevad. Ühe kultuuri jaoks viljakas muld ei pruudi seda olla teise jaoks) 2. harimiskindlus 3. haritavus 68. Muldade harimiskindlus.
Väheviljakad, happelised, liigniisked, toitainetevaesed mullad. Traditsioonilise põllumajandustootmise arendamiseks vähesobivad ja suurt tähtsust ei oma. VII. Kiviste leetunud muldade valdkond peakalda ja mereranniku vahelisel alal põhjarannikul (3,5%). Happelised, toitainetevaesed, kivised mullad. VIII. Erodeeritud muldade valdkond Kagu-Eesti moreenkuplistikul (5%). Mullastik äärmiselt varieeruv. 60. Muldade üldine jaotus kasutussobivuse alusel- Mitteharitavad mullad looduslik rohumaa ja metsamaa. Kh´, K´, Gh`, Gh1, Gk1, L(k), L, LG, LG1, S, R.Haritavad mullad:Head põllutüübilised haritavad maad A agrorühm.Keskmise lõimisega (sl, ls1, ls2), parasniisked, nõrkade liigniiskuse tunnustega, kuivendatud gleistunud ja hästi kuivendatud gleimullad. Universaalse kasutussobivusega mullad. Keskmised põllutüübilised haritavad maad B agrorühm.Võrreldes A agrorühma muldadega on kas
annaabi.ee 
