Ohmi seadus vooluringi osa kohta Vooluahelat läbiva voolu tugevus on võrdeline selle lõigu otste potentsiaalide vahega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega . Ohmi seadus vooluringi osa kohta Ohmi seadus kogu vooluringi kohta Suletud mittehargnevas vooluahelas on voolu I= tugevus võrdeline R+r elektromotoorjõudude summaga ja pöördvõrdeline ahela I voolutugevus kogutakistusega. U elektromotoorjõud R vooluringi takistus r vooluallika sisetakistus Sisetakistus Sisetakistus on osa vooluringi takistusest.
Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund (plussilt miinusele). Elektronid liiguvad juhis tegelikult vastupidises suunas (miinuselt plussile). Elektromotoorjõud (emj) on suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse. Ohmi seadus üldistatud kujul on Suletud mittehargnevas vooluahelas on voolutugevus (I) võrdeline elektromotoorjõudude (E) summaga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (r). Vooluringis, mis koosneb ühest või mitmest järjestikku ühendatud toiteallikast ja ühest või mitmest samasse ahelasse järjestiku ühendatud takistist, saab arvutada voolutugevust järgmiselt: Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline selle lõigu otste potentsiaalide vahega (U) ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R).
keemilise või mingi muu energia toimel ja võrdub vooluringi pinge ja vooluallika sisepingelangu summaga, võrdub pingeallika klemmipingega juhul, kui pingeallikas ei ole ühendatud vooluringi. Pingeallika klemmipinge on väiksem kui allika emj. 2. Ohmi seadus vooluringi osa kohta-vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline selle lõigu otste potentsiaalide vahega (U) ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R). Kogu vooluringi kohta-suletud mittehargnevas vooluahelas on voolutugevus (I) võrdeline elektromotoorjõudude (E) summaga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (r). 3.Kompensatsioonimeetodit kasutatakse potentsiaalide vahe ja emj määramiseks. Seda kasutatakse galvaanielemendi emj määramiseks teise elemendi abil, mille emj on teada. Uuritav element ühendatakse potentsiomeetri punktidega A ja C, liuguri C nihutamisel leitakse selle selline asend, kus voolutugevus ahelas =0
sõltuvuse kohta käib aga teine Ohmi seadus. Ohmi seadus vooluahela osa kohta Vooluahela lõiku läbiva elektrivoolu tugevus on võrdeline selle lõigu otste vahelise pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega : kus I on ahelaosa läbiva voolu tugevus, mida mõõdetakse amprites (A); U on pinge, mida mõõdetakse voltides (V); R on vooluahela lõigu takistus, mida mõõdetakse oomides (Ω). Ohmi seadus elektromotoorjõu (emj) allikaga vooluringi kohta Vooluringis, s.o suletud mittehargnevas vooluahelas on vool I võrdeline elektromotoorjõuga E ja pöördvõrdeline ahela takistusega R: vool I võrdeline elektromotoorjõuga E ja pöördvõrdeline ahela takistusega R: Et emj allikal on alati teatav sisetakistus R0, mis jääb järjestikku välise takistusega Rv, siis saab Ohmi seaduse valem kuju Vooluringis, mis koosneb ühest või mitmest järjestikku ühendatud toiteallikast ja ühest või mitmest samasse ahelasse järjestiku ühendatud takistist, saab arvutada
Q = I²Rt = IUt = U²t / R Ohmi seadus vooluringi osa kohta Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline selle lõigu otste potentsiaalide vahega (U) ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R). , · I on juhis kulgeva ja vooluahelat läbiva voolu tugevus, mida mõõdetakse näiteks amprites (A) · U on pinge, mida mõõdetakse näiteks voltides (V) · R on vooluringi lõigu takistus, mida mõõdetakse näiteks oomides (). Ohmi seadus vooluringi kohta Suletud mittehargnevas vooluahelas on voolutugevus (I) võrdeline elektromotoorjõudude (E) summaga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (r). Vooluringis, mis koosneb ühest või mitmest järjestikku ühendatud toiteallikast ja ühest või mitmest samasse ahelasse järjestiku ühendatud takistist, saab arvutada voolutugevust järgmiselt: , kus · I onvooluahelat läbiva voolu tugevus · E on vooluahelasse ühendatud elektromotoorjõudude algebraline summa
φB ja lõigul mõjuva elektromotoorjõualgebralise summaga: UAB = (φA-φB )+ε Kui ahel ei sisalda elektromotoorjõu allikat, siis: UAB = (φA-φB ) 4)Sõnastage Ohmi seadus vooluringi osa ja kogu vooluringi kohta. Vooluringi osa kohta: Vooluahela lõiku läbiva elektrivoolu tugevus on võrdeline selle lõigu otste vahelise pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega: I = U/R Kogu vooluringi kohta: Vooluringis, s.o suletud mittehargnevas vooluahelas on vool I võrdeline elektromotoorjõuga ε ja pöördvõrdeline ahela takistusega: I = ε/R (R = R 0 + Rv) 5)Sõnastage kasuteguri ja kasuliku võimsuse maksimumi tingimused. Vooluallika kasulik võimsus võrdub nulliga kahel juhul: kas siis kui R->0 (lühise korral) või R->∞(avatud ahela korral). Järelikult peab kasulik võimsus koormustakistuse R kasvades selle teatava väärtuse korral saavutama maksimumi. Kasulik võimsus on maksimaalne siis kui tarbija takistus R ja
elektromotoorjõualgebralise summaga: UAB = (A-B )+ Kui ahel ei sisalda elektromotoorjõu allikat, siis: UAB = (A-B ) 4)Sõnastage Ohmi seadus vooluringi osa ja kogu vooluringi kohta. Vooluringi osa kohta: Vooluahela lõiku läbiva elektrivoolu tugevus on võrdeline selle lõigu otste vahelise pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega: I = U/R Kogu vooluringi kohta: Vooluringis, s.o suletud mittehargnevas vooluahelas on vool I võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela takistusega: I = /R (R = R 0 + Rv) 5)Sõnastage kasuteguri ja kasuliku võimsuse maksimumi tingimused. Vooluallika kasulik võimsus võrdub nulliga kahel juhul: kas siis kui R->0 (lühise korral) või R- >(avatud ahela korral). Järelikult peab kasulik võimsus koormustakistuse R kasvades selle teatava väärtuse korral saavutama maksimumi. Kasulik võimsus on maksimaalne siis kui tarbija takistus R ja
paiknevaid teisi elektrilaenguid. Elektrivälja levimiskiirus on võrdne valguse kiirusega vaakumis. Elektriväli on elektromagnetvälja piirjuht. elektriväljatugevus on füüsikaline suurus, mis võrdub antud väljapunkti asetatud punktlaengule mõjuva jõu ja selle laengu suhtega. 34. Coulomb'i seadus Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. 35.Ohmi seadus Suletud mittehargnevas vooluahelas on voolutugevus (I) võrdeline elektromotoorjõudude (E) summaga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (r).
Superkondensaator on väga suure mahtuvusega kondensaator. Elektrivoolu tekkimise tingimused - elektrivälja ja vabade laetud osakeste olemasolu Elektromotoorjõud – arvuliselt võrdne laengu ümberpaigutamisel kogu vooluringis tehtava töö ja selle laengu suhtega Ohmi seadus vooliringi osa kohta: Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline selle lõigu otste potentsiaalide vahega (U) ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R). Suletud mittehargnevas vooluahelas on voolutugevus (I) võrdeline elektromotoorjõudude (E) summaga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (r). Kogutakistus koosneb väliosa - ja vooluallika sisetakistisest. Elektrivoolu töö on vooluringis elektrienergia teisteks energialiikideks muundumise mõõt ja võimsus iseloomustab elektrivoolu tööd ühes ajaühikus. Elektrivoolu töö vooluringi mingis lõigus on võrdne sellele lõigule rakendatud pinge, voolutugevuse ja tööks kulunud aja korrutisega N=A/t=I*U
takistuse ja aja korrutisega. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus on arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse korrutisega. Elektrivoolu võimsus on 1 vatt, kui elektrivoolu töö 1 sekundis on võrdne 1 dzauliga. Nimivõimsuseks nimetatakse seadme maksimaalset võimsust, mida seade võib arendada pikaajalise töötamise jooksul. 25.Ohmi seadus suletud vooluringi kohta Ohmi seadus vooluringi kohta Suletud mittehargnevas vooluahelas on voolu tugevus (I) võrdeline elektromotoorj õ udude (E) summaga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (r). Vooluringis, mis koosneb, ühest või mitmest järjestikku ühendatud toiteallikast ja ühest või mitmest samasse ahelasse järjestiku ühendatud takistist, saab arvutada voolutugevust järgnevalt: I on vooluahelat läbiva voolu tugevus, mõõdetuna amprites (A).
U=const. Voolutugevus ühenduse otstel on võrdne takistusi läbivate voolude summaga. I=I1+I2+...+In Rööpühenduse korral on kogutakistuse pöördväärtus võrdne üksikute takistuste pöördväärtuste summaga. 1/R=1/R1+1/R2+...1/Rn. Kui kõik takistused on samad, siis kogutakistus R=R1/n (n – takistuste arv). c)Ohmi seadus Vooluahelat läbiva voolu tugevus on võrdeline selle lõigu otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega. I=U/R Suletud mittehargnevas vooluringis on voolu tugevus võrdeline elektromotoorjõudude summaga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega. I=E/R Vooluringis, mis koosneb, ühest või mitmest järjestikku ühendatud toiteallikast ja ühest või mitmest samasse ahelasse järjestikku ühendatud takistist, saab arvutada voolutugevust järgnevalt: I=E/R+r d)Kirchhoffi seadused I Seadus: Hargnemispunkti sisenevate voolude summa võrdub sealt väljuvate voolude summaga. ∑I=0
sõnastas. Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline selle lõigu otste potentsiaalide vahega (U) ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R). , kus · I on juhis kulgeva ja vooluahelat läbiva voolu tugevus, mida mõõdetakse näiteks amprites (A) · U on pinge, mida mõõdetakse näiteks voltides (V) · R on vooluringi lõigu takistus, mida mõõdetakse näiteks oomides (). Ohmi seadus vooluringe kohta-Suletud mittehargnevas vooluahelas on voolutugevus (I) võrdeline elektromotoorjõudude (E) summaga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (r). Vooluringis, mis koosneb ühest või mitmest järjestikku ühendatud toiteallikast ja ühest või mitmest samasse ahelasse järjestiku ühendatud takistist, saab arvutada voolutugevust järgmiselt: , kus · I on vooluahelat läbiva voolu tugevus · E on vooluahelasse ühendatud elektromotoorjõudude algebraline summa
Passiivsed resistiivsed vooluahelad. SDER 3. loeng 10.02.2011 7 (7) 5.1.4. Liht- ja liitahelad Lihtahel on ühe elektromotoorjõu allikaga ahel, mis võib omakorda olla kas mittehargnev või hargnev ahel (hargahel). Liitahel on kahe või enama elektromotoorjõu allikaga hargnev ahel. 5.1.5. Mittehargnevad vooluahelad. Jadaühendus Mittehargneva vooluahela elemendid on ühendatud järjestikku e. jadamisi. Mittehargnevas vooluahelas on kõigis selle osades voolutugevus ühesuurune. Elektriahela mistahes kinnises kontuuris toimivate elektromotoorjõudude algebraline summa on võrdne kõigi selle kontuuri takistustel esinevate pingelangude algebralise summaga (Kirchhoffi teine seadus). Teisiti öeldes: Iga suletud kontuuris on allikapingete algebraline summa võrdne takistustel esinevate pingelangude algebralise summaga. E1 + E2 + ... + En = I1R1 + I2R2 + ... + InRn
Ohmi seadus on üks elektrivoolu põhiseadusi. Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline selle lõigu otste potentsiaalide vahega (U) ja pöördvõrdeline lõigu takistusega (R). I= ,kus I on juhis kulgeva ja vooluahelat läbiva voolu tugevus, mida mõõdetakse näiteks amprites (A), U on pinge, mida mõõdetakse näiteks voltides (V) ja R on vooluringi lõigu takistus, mida mõõdetakse näiteks oomides (Ω). Suletud mittehargnevas vooluahelas on voolutugevus (I) võrdeline elektromotoorjõudude (E) summaga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (r). Vooluringis, mis koosneb ühest või mitmest järjestikku ühendatud toiteallikast ja ühest või mitmest samasse ahelasse järjestiku ühendatud takistist, saab arvutada voolutugevust järgmiselt: ,kus I on vooluahelat läbiva voolu tugevus, E on vooluahelasse ühendatud elektromotoorjõudude algebraline summa, R on vooluahelasse ühendatud takistuste summa
Vooluahela lõiku läbiva elektrivoolu tugevus on võrdeline selle lõigu otste vahelise pingega ja pöördvõrdeline lõigu takistusega . 17 kus I on ahelaosa läbiva voolu tugevus, mida mõõdetakse amprites (A); U on pinge, mida mõõdetakse voltides (V); R on vooluahela lõigu takistus, mida mõõdetakse oomides (Ω). Vooluringis, s.o suletud mittehargnevas vooluahelas on vool I võrdeline elektromotoorjõuga E ja pöördvõrdeline ahela takistusega R. Vooluringis, mis koosneb ühest või mitmest järjestikku ühendatud toiteallikast ja ühest või mitmest samasse ahelasse järjestiku ühendatud takistist, saab arvutada voolutugevust järgmiselt. kus on vooluahelasse ühendatud elektromotoorjõudude algebraline summa, on vooluahelasse ühendatud takistuste summa,
annaabi.ee 
