lapsed näevad telekast pilti ja viivad selle kokku jutuga mida samal ajal telekast räägitakse. täiskasvanud suudavad mingil määral seda keelt õppida, kuid päris selgeks ei saaks. 20. Mis seob omavahel kõnelemist ja kirjutamist? Kõnelemine ja kirjutamine on sarnased selles mõttes, et mõlemas protsessis kasutatakse samu teadmisi ja sarnaseid strateegiaid. Nii suulise ja kirjaliku kõne loominusek on esmalt oluline teate tähenduse planeerimine Erinevused: suuline kõne on mitteformaalsem ja lihtsamkui kirjalik seda võimaldab situatsioon, kus kõneleja tavaliselt teab täpselt, kellega ta räägib. Suulisel kommunikatsioonil saadakse pidevat tagasisidet,mis võimaldab oma teavet korrigeerida. Suulise kõne planeerimiseks on vähem aega kui kirjaliku kõne plaeerimiseks. 21. Kas eesti keelt kõnelevad inimesed ja krimmitatari keelt kõnelevad inimesed elavad erinevates maailmades seetõttu, et need keeled on niivõrd erinevad?
- abstraktne sõnakasutus - „koolikeele“ õppimine KÕNE KUULAMINE JA TEKSTI LUGEMINE *erinevused - kirjalikku tekst terviklik, suuline ajas venitatud - suuline kõne on segasem - mälule on suuremad nõudmised suulise teksti kuulamisel - suulise kõne korral palju mõistmist abistavaid märke KÕNELEMINE JA KIRJUTAMINE *sarnasused - kasutatakse samu teadmisi ja sarnaseid trateegiaid - oluline on teate tähenduse planeerimine KÕNELEMINE JA KIRJUTAMINE *erinevused - suuline kõne on mitteformaalsem ja lihtsam - suulisel kommunikatsioonil saadakse pidevat tagasisidet - suulise kõne planeerimiseks on vähem aega - lisaks on oluline mitteverbaalne kommunikatsioon MIS ON MÕTLEMINE? - Oden (1987): laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest - tavatähendus (arutelmisoskus, erinevate väidete uskumusoskus, meenutamine) - teaduslik prühholoogia (mõtlemine on teatud elementide representatsioonide ümberkäimine,
3) Mis seob omavahel kõnelemist ja kirjutamist? Millised on nendevahelised erinevused? Kõnelemine ja kirjutamine · Kõnelemine ja kirjutamine on sarnased selles mõttes, et mõlemas protsessis kasutatakse samu teadmisi ja sarnaseid strateegiaid. · Nii suulise ja kirjaliku kõne loomisel on esmalt oluline teate tähenduse planeerimine. · Gould'i (1980) katsed - dikteeritud ja kirjutatud kirjad Erinevused kõnelemisel ja kirjutamisel: · Suuline kõne on mitteformaalsem ja lihtsam kui kirjalik. Seda võimaldab situatsioon, kus kõneleja tavaliselt teab täpselt, kellega ta räägib. · Suulisel kommunikatsioonil saadakse pidevat tagasisidet, mis võimaldab oma teateid korrigeerida. · Suulise kõne planeerimiseks on vähem aega kui kirjaliku kõne planeerimiseks. Samal ajal kui mdiagi välja ütled on vaja juba planeerida, mida järgmisena ütelda.ajlue antaks vähe aega.
üksikasjalikum ja täpsem, sest muidu on oht sellest mitte aru saada. Oma mõtete napp, selge ja arusaadav väljendamine ei ole üldse kerge. 3) Mis seob omavahel kõnelemist ja kirjutamist? Millised on nendevahelised erinevused? Kõnelemine ja kirjutamine on sarnased selles mõttes, et mõlemas protsessis kasutatakse samu teadmisi ja sarnaseid strateegiaid. Nii suulise ja kirjaliku kõne loomisel on esmalt oluline teate tähenduse planeerimine. Suuline kõne on mitteformaalsem ja lihtsam kui kirjalik. Seda võimaldab situatsioon, kus kõneleja tavaliselt teab täpselt, kellega ta räägib. Suulisel kommunikatsioonil saadakse pidevat tagasisidet, mis võimaldab oma teateid korrigeerida. Suulise kõne planeerimiseks on vähem aega, kui kirjaliku kõne planeerimiseks. Samal ajal kui midagi välja öelda, on vaja juba planeerida, mida järgmisena öelda ajule antakse vähe aega. Suulisele kõnele lisaks kasutatakse mitteverbaalset kommunikatsiooni. Kirjalikus kõnes
See võib toimuda nii konkreetsel tasemel või üldisel tasemel Kõnelemine ja kirjutamine · Kõnelemine ja kirjutamine on sarnased selles mõttes, et mõlemas protsessis kasutatakse samu teadmisi ja sarnaseid strateegiaid. Sisu planeerimine on sarnane. Planeerimine ja mälu. · Nii suulise ja kirjaliku kõne loomisel on esmalt oluline teate tähenduse planeerimine. · Gould'i (1980) katsed - dikteeritud ja kirjutatud kirjad Erinevused kõnelemisel ja kirjutamisel: · Suuline kõne on mitteformaalsem ja lihtsam kui kirjalik. Seda võimaldab situatsioon, kus kõneleja tavaliselt teab täpselt, kellega ta räägib · Suulisel kommunikatsioonil saadakse pidevat tagasisidet, mis võimaldab oma teateid korrigeerida · Suulise kõne planeerimiseks on vähem aega kui kirjaliku kõne planeerimiseks · Suulisele kõnele lisaks kasutatakse mitteverbaalset kommunikatsiooni. Kirjalikus kõnes asendavad seda kirjavahemärgid, lisaks kasutatakse fraase, mis viitavad järgnevale (nt
o sotsiaalne (vanus, sugu, sotsiaalne klass) + USA-s sotsiaalne klass = sissetulek, Eestis sotsiaalne klass = haridus o situatsiooniline (stiil, formaalsus) * Keele variandid: o dialekt e murre geograafiline erisus o sotsiolekt sotsiaalne erisus, släng noorte kõnekeele sotsiolekt o allkeel keele variant + kirjakeel e standardkeel + ühiskeel formaalsem kõnekeel, argikeel mitteformaalsem kõnekeel o idiolekt individuaalne keelepruuk * Suuline ja kirjalik keelekasutus: suuline kõne on: o ajaline, lineaarne, ühesuunaline, interaktsiooniline, deiktilisem (kontektist sõltuvam) o intonatsioon ja pausid (mitte kirjavahemärgid), seega ikoonilisem o "lõdvem" konstruktsioon, parandused, reformuleeringud, partiklid jne o tavaliselt vähem formaalne * Konversatsioonianalüüs (CA) ehk vestlusanalüüs uurib autentseid vestlusi
Üleüldistamine Ema tuls koju Minema- lähema 10 aastase lapse kõne täiskasvanu kõnest enam palju ei erine. Kõne kuulamine ja teksti lugemine Erinevused: Kirjalik tekst terviklik, suuline ajas venitatud Suuline kõne on segasem Mälule on suuremad nõudmised suulise teksti kuulamisel Suulise kõne korral palju mõistmist abistavaid märke Suuline kõne on mitteformaalsem ja lihtsam Suulisel kommunikatsioonil saadakse pidevat tagasisidet Lisaks oluline: Mitteverbaalne kommunikatsioon (Mitteverbaalne suhtlemine on suhtlemine, kus sõnumeid edastatakse sõnalisi märke kasutamata. Mitteverbaalse suhtlemise märgid on enamasti kultuurispetsiifilised ja mõistetavad vaid ühes kultuuris.) http://www.enop.ee/tpi/randmann/materjal/HHP3800%20- %202.%20mitteverbaalne%20kommunikatsioon.pdf Mis on mõtlemine?
Suulise kõne korral palju mõistmisi abistavaid märke Kirjutamise faasid: 1) planeerimine üldkava paikapanemine, mida tahame öelda. Sellele rohkem aega kulutades on kirjatöö kvaliteetsem. 2) lausete loomine kuidas ütleme 3) läbivaatamine kas kõik on olemas või tahaksime midagi lisada Kõnelemine ja kirjutamine: Sarnasused: Kasutatakse samu teadmisi ja sarnaseid strateegiaid Oluline on teate tähenduse planeerimine Erinevused: Suuline kõne on mitteformaalsem ja lihtsam Suulisel kommunikatsioonil saadakse pidevalt tagasisidet Suulise kõne planeerimiseks on vähem aega Lisaks oluline: mitteverbaalne kommunikatsioon Mõtlemine - laialt määratuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest (Oden, 1987) Tavatähendus seotud uskumise, arutlemise, meenutamisega Teaduslik psühholoogia mõistetega ümberkäimine, organiseerimine ja korrastamine
Suulise kõne korral palju mõistmisi abistavaid märke Kirjutamise faasid: 1) planeerimine – üldkava paikapanemine, mida tahame öelda. Sellele rohkem aega kulutades on kirjatöö kvaliteetsem. 2) lausete loomine – kuidas ütleme 3) läbivaatamine – kas kõik on olemas või tahaksime midagi lisada Kõnelemine ja kirjutamine: Sarnasused: Kasutatakse samu teadmisi ja sarnaseid strateegiaid Oluline on teate tähenduse planeerimine Erinevused: Suuline kõne on mitteformaalsem ja lihtsam Suulisel kommunikatsioonil saadakse pidevalt tagasisidet Suulise kõne planeerimiseks on vähem aega Lisaks oluline: mitteverbaalne kommunikatsioon Mõtlemine - laialt määratuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest (Oden, 1987) Tavatähendus – seotud uskumise, arutlemise, meenutamisega Teaduslik psühholoogia – mõistetega ümberkäimine, organiseerimine ja korrastamine
- Lausete loomine – plaani kohaselt pannakse kirja laused - Läbivaatamine – hinnatakse kirjutatut - Leitud ekspertide ja algajate erinevused Kõnelemise ja kirjutamise võrdlus Kõnelemine ja kirjutamine on sarnased: - Mõlema puhul on esmalt oluline teate tähenduse planeerimine - Kõnelemise ja kirjutamise protsesside sarnasust on näidanud Gouldi katsed dikteeritud ja kirjutatud kirjadega Erinevused: - Suuline kõne on mitteformaalsem ja lihtsam - Kõneleja tavaliselt teab kellega ta räägib - Suulisel kommunikatsioonil saadakse pidevat tagasisidet - Suulisele kõnele lisaks kasutatakse mitteverbaalset kommunikatsiooni - Suulise kõne planeerimiseks on vähem aega Kokkuvõtteks võib öelda et kõige sarnasem suulises ja kirjalikus kõnes on esimene etapp: planeerimine Kõne ja mõtlemine Whorf – keelelise relatiivsuse hüpotees - Tugev hüpotees – keel määrab mõtlemise
annaabi.ee 
