· Riikidevaheliste sõbralike suhete arendamine · Rahvusvahelise koostöö saavutamine rahvusvaheliste majandus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja humanitaarprobleemide lahendamisel · Inimõiguste järgimise edendamine maailmas Struktuur 6 põhiorganit + eriagentuurid, fondid, programmid 1) Peaassamblee ehk üldkogu Koguneb kord aastas (septembri keskpaik-detsembri keskpaik) New Yorgis. Valitakse peasekretäri 5 aastaks (tavaliselt äärealadelt, Kolmandast Maailmast). Valitakse 10 mittealalist liiget. Otsused on soovituslikud, mitte kohustuslikud. 2) Julgeolekunõukogu Rahu ja julgeoleku tagamise organ. 5 alalist liiget , kellel on vetoõigus: Hiina, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Suurbritannia 10 mittealalist liiget, kes on valitud Peaassamblee poolt 2 aastaks Resolutsiooni vastuvõtmiseks on vaja 9 häält, kusjuures kõik 5 alalist liiget peavad nõusoleku andma. Otsused on kohustuslikud, siduvad. 3) Majandus- ja sotsiaalnõukogu
Peaassamblee tööd aitavad koordineerida: 1.komiteedesarmeerimine ja rahvusvaheline julgeolek 2.komiteemajandus ja rahandus 3.komiteesotsiaalsed, humanitaar ja kultuurilised küsimused 4.komiteepoliitilised eriküsimused ja dekoloniseerimine 5.komiteeeelarveküsimused 6.komiteeõigusküsimused Julgeolekunõukogu Ülesandeks on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamine. Sellel on viis alalist(Venemaa, Hiina, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa) ning 10 mittealalist liiget,kes valitakse iga 2 aasta tagant. Tähtsaimad otsused peavad seal saama 9 poolthäält. Majandus ja sotsiaalnõukogu Tegeleb majandus ja sotsiaalküsimustega. Eesmärgiks on arendada majandusarengut, inimõiguste kaitset ja rahvusvahelist koostööd. Nõukogu algatab või viib läbi uurimusi, annab soovitusi, valmistab ette konventsioone ning korraldab rahvusvahelisi konverentse. Hooldusnõukogu
Esimene maailmasõda 1914-1918 Põhjus - Võitlus maailma ümberjagamise pärast, et saada tooraine allikaid, kolooniad Ajend Tapeti Franz Ferdinand Plaan Tehti Schlieffeni sõjaplaan kiiresti saada Pr. Endale (sks) Lahingud: Marne'i lahing Petain Pr. Au ja häbi Verduni lahing * 11.nov 1918 Compiegne'i vaherahu Tulemused: - suur hukkunute arv, kadunud sugupõlv. - Tööstuse, põllumaj. Langus + teaduse, tehnika areng: tank, lennuk, raskekuulipilduja, gaas. + suurte impeeriumite lagunemine (Vn, Sks, Türgi, Austria-Ungari) + uute riikide teke - 6.dets 1917 Soome - 16.veebr 1918 Leedu - 24.veebr 1918 Eesti - 18.nov 1918 Läti Venemaa 1917 · Veebruarirevolutsioon Põhjus : I MS (sõjavägi) Majanduslik allakäik Rahulolematus Ni...
· 4. komitee - poliitilised eriküsimused ja dekoloniseerimine · 5. komitee - administratiiv- ja eelarveküsimused · 6. komitee - õigusküsimused · Julgeolekunõukogu ÜRO esmane rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamise eest vastutav organ on Julgeolekunõukogu (JN). Nõukogu koosneb 5 alalisest liikmest (Hiina, Prantsusmaa, Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid ja Venemaa), kellele lisanduvad 10 Peaassamblee poolt kaheks aastaks valitud mittealalist liiget. Resolutsiooni vastuvõtmiseks JNs on vajalik 9 poolthäält, seejuures on nõukogu alalistel liikmetel otsustusprotsessis (protseduurilistele küsimustele mittelaienev) vetoõigus. ÜRO harta tugineb jõu kasutamise või sellega ähvardamise keelamisele - jõu kasutamise autoriseerimise ainuõigus on Julgeolekunõukogul (selle kaheks erandiks on riikide õigus enesekaitsele või regionaalsete organisatsioonide poolt rakendatud meetmed, mille on autoriseerinud JN)
5. komitee administratiiv- ja eelarveküsimused 6. komitee õigusküsimused 3.2 Julgeolekunõukogu (Security Council) on ÜRO tähtsaim püsiv otsustusorgan, mis vastutab rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamise eest. Nõukogu koosneb 5 alalisest liikmest (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina, Venemaa aastani 1971 esindas Hiinat Taiwan). Lisaks 5 alalisele liikmele valib Peaassamblee 2 aastaks geograafilistest aspektidest lähtuvalt 10 mittealalist riiki: 2 Lõuna-Ameerikast, 1 Ida-Euroopast, 1 Lääne-Euroopast, 2 Aasiast, 3 Aafrikast ja 1 Okeaaniast. Resolutsiooni vastuvõtmiseks Julgeolekunõukogus on vajalik 9 poolthäält, kuid alalistel liikmed omavad veto-õigus (nt Külma sõja jooksul oli Julgeolekunõukogu töö tihti blokeeritud, kord USA, kord NSVL-i poolt). ÜRO harta tugineb jõu kasutamise või sellega ähvardamise keelamisele jõu kasutamise
Liikmed Liikmeks on olnud 63 riiki Algul ei võetud Rahvasteliitu kaotajariike Saksamaad ja tema liitlasi (SM liitus 1926, lahkus 1933) NSVL võeti liikmeks alles 1934 (visati välja 1939) USA ei liitunud (Kongress ei ratifitseerinud RL põhikirja) Eesti 1921-1940 ... Struktuur Keskus: Genf Juhtorganid: Täiskogu kõikide liikmesriikide esindajad Nõukogu alalised liikmed (Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan) ja 4 tähtajaliselt valitud mittealalist liige Rahvasteliidu nõrkus Võim väike: · Otsused pidid olema ühehäälsed, otsustusprotsess aeglane · Puudus oma sõjavägi · Kujunes peamiselt Euroopa riikide organisatsiooniks, tegevus allutatud Prantsusmaa ja Suurbritannia huvidele · USA ei liitunud, Saksamaa ja Jaapan lahkusid 1933, Itaalia 1937 · Ei määratletud agressori mõistet · Ei suutnud vältida agressioone (Jaapani kallaletung Hiinale 1931-1932,
* 6. komitee - õigusküsimused 9 6.2 Julgeolekunõukogu (Security Council) ÜRO esmane rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamise eest vastutav organ on Julgeolekunõukogu (JN). Nõukogu koosneb 5 alalisest liikmest (Hiina, Prantsusmaa, Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid ja Venemaa), kellele lisanduvad 10 Peaassamblee poolt kaheks aastaks valitud mittealalist liiget. Resolutsiooni vastuvõtmiseks JNs on vajalik 9 poolthäält, seejuures on nõukogu alalistel liikmetel otsustusprotsessis (protseduurilistele küsimustele mittelaienev) vetoõigus. ÜRO harta tugineb jõu kasutamise või sellega ähvardamise keelamisele - jõu kasutamise autoriseerimise ainuõigus on Julgeolekunõukogul (selle kaheks erandiks on riikide õigus enesekaitsele või regionaalsete organisatsioonide poolt rakendatud meetmed, mille on autoriseerinud JN)
· 4. komitee poliitilised eriküsimused ja dekoloniseerimine · 5. komitee administratiiv ja eelarveküsimused · 6. komitee õigusküsimused Julgeolekunõukogu (Security Council) ÜRO esmane rahvusvahelise rahu ja julgeoleku tagamise eest vastutav organ on Julgeolekunõukogu (JN). Nõukogu koosneb 5 alalisest liikmest (Hiina, Prantsusmaa, Suurbritannia, Ameerika Ühendriigid ja Venemaa), kellele lisanduvad 10 Peaassamblee poolt kaheks aastaks valitud mittealalist liiget. Resolutsiooni vastuvõtmiseks JNs on vajalik 9 poolthäält, seejuures on nõukogu alalistel liikmetel otsustusprotsessis (protseduurilistele küsimustele mittelaienev) vetoõigus. ÜRO harta tugineb jõu kasutamise või sellega ähvardamise keelamisele jõu kasutamise autoriseerimise ainuõigus on Julgeolekunõukogul (selle kaheks erandiks on riikide õigus enesekaitsele või regionaalsete organisatsioonide poolt rakendatud meetmed, mille on autoriseerinud JN)
Praegu on ÜRO-l 192 liiget, Eestist sai ÜRO liige 1991. aastal. Alates 2007 ÜRO peasekretär Ban Ki-moon Lõuna-Koreast ÜRO struktuur on väga keerukas. Organisatsiooni aluseks on viis peaorganisatsiooni: 1. Peaassamblee (General Assembly) on ÜRO keskne organ, milles kõik riigid on esindatud ühe häälega. Peaassamblee valib viieks aastaks peasekretäri ja 10 julgeolekunõukogu mittealalist liiget. Peaassamblee pädevusse kuuluvad ka ÜRO eelarve kinnitamine ning liikmemaksu kindlaksmääramine. Peaassamblee korraline istung toimub igal aastal sügisel ja kestab ligi 65 tööpäeva. Tähtsamad organid on Genfis asuv Inimõiguste Komisjon ja ÜRO Desarmeerimiskomisjon. 2. Julgeolekunõukogu (Security Council) on kujunenud ÜRO tähtsamaks otsustusorganiks Sellel on viis alalist liiget: USA, Prantsusmaa, Suurbritannia, Hiina
Praegu on ÜRO-l 192 liiget, Eestist sai ÜRO liige 1991. aastal. Alates 2007 ÜRO peasekretär Ban Ki-moon Lõuna-Koreast ÜRO struktuur on väga keerukas. Organisatsiooni aluseks on viis peaorganisatsiooni: 41 1. Peaassamblee (General Assembly) on ÜRO keskne organ, milles kõik riigid on esindatud ühe häälega. Peaassamblee valib viieks aastaks peasekretäri ja 10 julgeolekunõukogu mittealalist liiget. Peaassamblee pädevusse kuuluvad ka ÜRO eelarve kinnitamine ning liikmemaksu kindlaksmääramine. Peaassamblee korraline istung toimub igal aastal sügisel ja kestab ligi 65 tööpäeva. Tähtsamad organid on Genfis asuv Inimõiguste Komisjon ja ÜRO Desarmeerimiskomisjon. 2. Julgeolekunõukogu (Security Council) on kujunenud ÜRO tähtsamaks otsustusorganiks Sellel on viis alalist liiget: USA, Prantsusmaa, Suurbritannia, Hiina (kuni 1971. aastani Taiwan),
· Mustafa Kemali ja Mustafa Ismet Inönü juhtimisel saavutati suurt sõjalist edu. 1922 astus tagasi sultan Mehmed VI ja 23.10.1923 kuulutati välja Türgi Vabariik. · Kemalism, euroopalikud reformid. 24. juulil 1923 Lausanne'i rahu. Rahvasteliit · Loodi Pariisi konverentsil. Pidi ära hoidma sõjad tulevikus · Peakorter Genfis. · Struktuur sarnane ÜROle: Täiskogu, Sekretariaat, Nõukogu (5 alalist liiget: USA, Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Jaapan + 4 mittealalist roteeruvat liiget, hiljem kasvas nende arv 9-ni). · Saksamaad ja Nõukogude Venemaad ei lubatud algul Rahvasteliitu. USA Kongress ei ratifitseeritud põhikirja ja jäi tegevusest kõrvale. · Saksamaa liitus 1926, Nõukogude Venemaa 1934. · 1934-1935 oli liikmeid maksimaalselt 58. · Moodustas Alalise Rahvusvahelise Kohtu, Rahvusvahelise Töö Organisatsiooni, Tervishoiuorganisatsiooni, Intellektuaalse Koostöö Komitee jne.
humanitaarse iseloomuga probleemide lahendamisel; olla keskus, mis kooskõlastaks riikide tegevust nende probleemide lahendamisel. Praegu on ÜRO-l 186 liiget, Eestist sai ÜRO liige 1991. aastal. ÜRO struktuur on väga keerukas. Organisatsiooni aluseks on kuus peaorganisatsiooni: 1. Peaassamblee (ingl General Assambly) on ÜRO keskne organ, milles kõik riigid on esindatud ühe häälega. Peaassamblee valib viieks aastaks peasekretäri ja 10 julgeolekunõukogu mittealalist liiget. Peaassamblee pädevusse kuuluvad ka ÜRO eelarve kinnitamine ning liikmemaksu kindlaksmääramine. Peaassamblee korraline istung toimub igal aastal sügisel ja kestab ligi 65 tööpäeva. Tähtsamad organid on Genfis asuv Inimõiguste Komisjon ja ÜRO Desarmeerimiskomisjon. 2. Julgeolekunõukogu (ingl Security Council) on kujunenud ÜRO tähtsamaks otsustusorganiks Sellel on viis alalist liiget: USA, Prantsusmaa, Suurbritannia, Hiina (kuni 1971
annaabi.ee 
