· Närvisüsteem võtab osa kõigi elundite talitluse kooskõlastamisest · Närvisüsteemi vahendusel kohaneb organism väliskeskkonna muutustega ja organismis toimuvate protsessidega · Närvisüsteem võimaldab koguda, töödelda, edastada ja salvestada infot · Anda edasi informatsiooni lihastele, näärmetele Neuron ehk närvirakk. Neuroni jätke pikkus võib olla üle 1 meetri. Neuron koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Dendridid lühemad, mitmeharulised jätked, võtavad signaali vastu retseptorilt või teistelt närvirakkudelt Sünapsid Info töötlemine toimub sünapside kaudu. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Sünapsis toimub keemiline ülekanne mediaatorite vahendusel · Signaal liigub neuronist neuronisse ühes kindlas suunas · Võimaldavad neuronil ärrituda või pidurduda · Reguleerivad impulsi tugevust
Süda) koosnevad sellest. Seda reguleerib vegetatiivne närvisüsteem ja hormoonid. *Vöötlihaskude- kujutavad pikki paljutuumseid rakke. Jaguneb 2 skeletilihased(võimaldab loomal liikuda) ja südamelihased.(ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt kuni surmani).// Närvikude- rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda,erutust edasi kanda ja salvestada.Teeb võimalikuks neuronite pikkade jätketega kuju.Koosneb rakukehast ja kahesugusest jätkest.Lühemad, mitmeharulised jäked dendriidid( võta signaale vastu retseptorilt). Pikemad jätked- neuriidid e aksonid(juhivad närviimpulsid edasi teistess rakkudesse). Sünapsid- 1 neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidiga ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Keemilised. Elundkonnad. Elund on kehaosa,kooneb kudedest, täidab kindlat funktsiooni. Nt südames koos lihaskude,epiteelkude ja närvikude. Ühistalitusega elundid- elundkonnad. *Katteelundkond- kaitseb keskkonnamõjude eest
genereerima ja juhtima närvisignaale, tagades kõikide rakkude üheaegse konstraktsiooni Närvikude · Rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada (selle teeb võimalikuks neuronite pikkade jätketega kuju) · Iga neuron koosneb rakukehast ja kahesugustest jätkedest · Dendriidid lühemad, mitmeharulised jätked, mis võtavad signaali vastu retseptorilt · Neuriidid e. aksonid pikemad jätked, mis juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse
majavammist LÕHN – rõske, terav seenelõhn, mis peale tuulutamist kiiresti taastub. NIISKUS – majavammi esinemise korral tekivad sageli seintele, nurkadesse, põrandale jne. niiskuseplekid, kuna majavamm eritab niiskust. Seeneniidistik- majavammist nakatunud puitosad on kaetud valge seeneniidistikuga. Noorema arengustaadiumi juures on niidistik valge, vatitaoline võrk, seejärel muutub pärgamendi sarnaseks ja vananedes tekivad tugevad, mitmeharulised, tuletiku kuni pliiatsipaksused seenenöörid, mis kuivas olekus murdes kuuldavalt praksudes murduvad. SEENE VILJAKEHAD – esinevad ainult 50 % juhtudel ning on märk juba kaugele arenenud kahjustusest. Viljakeha on tavaliselt ellipsikujuline, ühe kuni kolme cm paksune, läbimõõt võib ulatuda ühe meetrini ja enamgi (taval. 5-50 cm). Pind on algul heleoranz, hiljem roostepunane, voldiline, juurdekasvuserv hele. Hiljem muutub pind mädanevaks või kuivaks.
võrgustikuks.(ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt) Südamelihaskoerakud on võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale, tagades kõikide rakkude üheaegse kontraktsiooni. Närvikoe rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada. Selle teeb võimalikuks närvirakkude neuronite- iseloomulik pikkade jätketega kuju. Iga neuron koosneb rakukehast ja kahesugusest jätkest. Lühemad, mitmeharulised jätked-dendriidid. Võtavad signaali vastu retseptorilt või teistelt närvirakkudelt. Pikemad jätked-neuriidid ehk aksonid- juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse. Närviimpulss on elektrokeemiline ahelreaktsioon, mille käigus muutub lühikeseks ajaks rakumembraani polarisatsioon.(kõik või mitte midagi) Valuvaigistid blokeerivad närviimpulsside tekke. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku
skeletilihased (kinnituvad kõõlustega toese külge, aitavad liikuda; allub tahtele) ja südamelihased (väiksed, harunenud, ühenduvad võrgustikuks; ei allu tahtele, töötavad rütmiliselt kuni surmani; rakud on võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale). · NÄRVIKUDE rakud võtavad hästi vastu ärritusi, töötlevad neid, kannavad tekkinud erutust edasi ja salvestab (sp et neuronite/närvirakkude pikk jätketega kuju). Dentriidid (lühemad, mitmeharulised) võtavad signaali vastu. Neuriidid e aksonid, pikemad jätked, juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dentriitidega v rakukehaga ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. ELUNDKONNAD Elund - kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni, mida ükski kude eraldi täita ei suuda. nt südames on lihaskude, epiteelkude, sidekude ja närvikude.
neuroniga, siis juhtida tundlikkust ka teisega. Osad neuronid eferentsed. Need juhivad närviimpulsse närviraku kehalt täidesaatva (efektoorse) elundini. Võib olla ka nii, et mitu eferentset neuronit teineteise järel. c) vaheneuronid – eri laadi närvirakkude vahel. Ülesandeks sidestada erinevaid närvirakke. Dendriitide funktsioon on juhtida erutust üe neuroni kehalt teise neuroni kehale, dendriitidele või aksonile. Dendriidid on mitmeharulised. Dendriidid võivad kontakteeruda aksonitega, teise dendriidiga või teise neuroni kehaga. Erutuse ülekande kohaks on sünaps. Jätkete pikkus võib olla väga erinev. Erutuse ülekandel seljaajust lihasele võib aksoni pikkus olla kuni meeter. Samal ajal võivad olla (eriti dendriidid) väga lühikesed – mikromeetrites. Osa aksoneid on sellised, mis lisaks erutuse juhtimisele transpordivad ka aineid, hormoone. Et nad seda teha saaksid, on aksoni sees kanal
Ülemised jätked on ühinenud ogajätkeks. Nende vahele jääb neutraalkanal, kus paikeb seljaaju. Alumised on kehaosas ühinemata ja neile toetuvad külgedel roided. Sabaosas on anad ühinenud jättes enda vahele hemaalhanali, kus kulgeb sabaveen. Kolju ehk pealuu: · Silmudel pole luid, seega ka koljut ja lõualuid lõuatud; · Haidel kõhrest kolju; · Tuurlastel luustunud kolju; · Luukaladel tõeline kolju. Uimede toes. Roodluud karplastel tugevasti arenenud, mitmeharulised ja teravad. Lõhelastel, angerjal ja haugil pehmed, hargnemata. Suurema osa kalade lihasmassist moodustavad valged lihased. Need on ehituselt sobivad kiireteks kontraktsioonideks, kuid väsivad kiiresti. Aeglasema, kuid püsivama t jaoks sobivad punased lihased, mis paiknevad uimede tugiluudel ja pikki kala keha külgi, eriti sabaosas. Pelaagilistel ookeanikaladel, kes ujuvad püsivalt pikki maid on punaste
SAAN, EI SAA! Eesmärk: Laps oskab analüüsida, mida saab teha ja mida mitte. Mängukäik:Laps saab sedeli TALV. Ta peab ütlema kaks asja, mida saab teha talvel ja kaks asja , mida ei saa teha talvel. Miks!? ÜLESANNE-Leia sõnade juurde võimalikult palju teisi sõnu, mis on sisuliselt ühenduses antud sõnaga! SUVI-soojus,.... ÄIKE- hirm, valgus.... SÜGIS- vihm,.... PÄIKE- kuum, päevitus....jne. TALV- lumi,..... KEVAD- päike,..... Viktoriin 1. Mitmeharulised on lumehelbed? 2. Mis juhtub õhtul maapinna,rohu, lillede ja kividega? 3. Kuidas tekib vihm? 4. Millised on vihmapiisad seenevihma korral, millised aga paduvihma korral? 5. Millest koosneb udu? 6. Millal udu kaob? 7. Nimeta ilmastikunähtusi! Mängud ILMATAADI SAHVER Karbis ehk ilmataadi "sahvris" on järgmised elemendid: Soe, külm, päike, vesi, maa ehk muld, õhk. Vikerkaar, äikesepilv, vihmapilved ja välgud, küünal ja lusikas,
Okkad tumerohelised, läikivad 2-3cm pikad, terava tipuga. Vili punane, munajas. Söödav ja magusamaitseline. Seeme, okkad ja puit mürgine. Puit punakas, väärtuslik, läikiv, tihe, hästi töödeldav. Puitu kasutatakse mööbli ja vibude valmistamiseks. Kasutatakse haljastuses. 22. Perekond kukerpuu Perekonnas heitlehised või igihaljad ühekojalised põõsad, harvem puud. Lehed saagja servaga või terveservalised vahelduvad lihtlehed, kimpudena lühivõrsel, millel ühe- või mitmeharulised astlad. Kollased, nektaririkkad õied kobarjates rippuvates õisikutes. Marjad piklikud, ühe või mitme seemnega, punased või mustad ning mõnel liigil ka söödavad. Kollakas puit on raske, kõva, tihe ja hästi poleeritav. 450 liiki (harilik, thunbergi). Levinud peamiselt põhjapoolkeral. Puitu kasutatakse tisleri- ja nikerdustöödel. Koort ja juuri meditsiinis. Viljadest jooke, keediseid ja kompvekke. Paljud liigid tähtsad ilupõõsad haljastuses. 23
Ei allu tahtele ja töötavad rütmiliselt kuni surmani. Võimelised genereerima ja juhtima närvisignaale, tagades kõikide rakkude samaaegse kokkutõmbe). Närvikude. Rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada. Selle teeb võimalikuks närvirakkude (neuronite) iseloomulik pikkade jätketega kuju. Neuronid koosnevad rakukehast ja kahesugustest jätketest: lühemad, mitmeharulised dendriitid (võtavad signaale vastu retseptoritelt või teistel närvirakkudelt), pikemad jätked neuriidid/taksonid (juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse). Närviimpulss on elektrokeemiline ahelreaktsioon. Tajutava signaali tugevus sõltub ajaühikus genereeritavate impulsside hulgast ja reageerivate närvirakkude arvust. Tugev ärritus põhjustab suurema arvu närviimpulsside genereerimist
Eesti lääne- loode ja põhjaosa metsaservades ja võsastikes söödavate viljadega harilik kukerpuu (B. vulgaris). Sissetoodud liikidest esineb meil enam madala ilupõõsana või hekitaimena kõrreroostekindel Hiinast ja Jaapanist pärit ereda oranzpunase sügisvärvusega Thunbergi kukerpuud (B. thunbergii), kelle viljad on mittesöödavad. · Lehed saagja servaga või terveservalised vahelduvad lihtlehed, koondunud kimpudena lühivõrsetele, mille alusel esinevad ühe- või mitmeharulised astlad. · Kollased, nektaririkkad õied asetsevad hrl. kobarjates rippuvates õisikuis · Piklikud, ühe või mitme seemnega marjad on punased või mustad ning mõnel liigil ka söödavad. Viljad sisaldavad C-vitamiini ning rohkesti õun- sidrun- ja viinhapet ning seetõttu leiavad kasutamist jookide, keediste ja kompvekkide (karamell "Barbaris") valmistamisel. · Kukerpuude laia kollakaspruuni lülipuidu ja sidrunkollase maltspuiduga puit on raske,
e. külgedel roided. f. Sabaosas on anad ühinenud jättes enda vahele hemaalhanali, kus kulgeb sabaveen. g. Kolju ehk pealuu: · Silmudel pole luid, seega ka koljut ja lõualuid lõuatud; · Haidel kõhrest kolju; · Tuurlastel luustunud kolju; · Luukaladel tõeline kolju. h. Uimede toes. Roodluud karplastel tugevasti arenenud, mitmeharulised ja teravad. i. Lõhelastel, angerjal ja haugil pehmed, hargnemata. j. Suurema osa kalade lihasmassist moodustavad valged lihased. Need on ehituselt k. sobivad kiireteks kontraktsioonideks, kuid väsivad kiiresti. Aeglasema, kuid püsivama t l. jaoks sobivad punased lihased, mis paiknevad uimede tugiluudel ja pikki kala keha külgi, m. eriti sabaosas. Pelaagilistel ookeanikaladel, kes ujuvad püsivalt pikki maid on punaste n
annaabi.ee 
