Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Mitmehäälne muusika keskajal". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
muusika, organum, meloodia, kooskõla, gooti, kirikulaul, rütm, motett, burdoon, leoninus, perotinus, tegevusaeg, tenor, tsükkel, kolmik, pillid, mitmehäälne, liikub, torupill, rataslüüra, organistrum, poogenpillid, dubleerimine, kvint, kvart, heterofoonia, variantide, gregooriuse, kaunistav, käsikirjad, koguni, koolkonnast, heliloojad, elavaltVana-Kreeka 1. Milline seos on Vana-Kreeka kultuuril Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuriga? Muusika koht ja tähendus vanakreeka kultuuris, samuti õpetus muusikast näitavad kreeka muusikat Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätkuna ning nende ja kristliku kultuuri vaheastmena. musiké Vana-Kreekas (muusade kunst) lauldes ettekantud luule, mis on vahetult seotud ka tantsuga. Rütm oli kreeklaste jaoks muusika põhialus, lähtus värsside pikkade ja lühikeste silpide vaheldumisest. Värsi ehitusega on seotud ka meloodia. Melos'e elemendid on Plantoni järgi logos (sõna), harmoonia (helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel) ja rütm (liikumise kord). Esimeseks Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Esimesteks muusikuteks peeti Zeusi poegi Apollonit ja Amphioni. Kreeka kultusmuusika oli seotud eelkõige valguse- ja
ühtne laul ja jumalateenistus. Tema austuseks kutsuti Gregoriuse poolt seatud ühtset laulu. Alustas missade ning liturgiate ühtlustamist. Lõpptulemus saavutati 11. Sajandil. Missa katoliku kiriku igapäevaselt toimuv keskpäevane jumalateenistus. Ülesehitus: Algab introitusega, mis on missa sissejuhatav osa. Peale seda eelmissa lõpeb. Peamissa jaguneb kaheks: ordinaarium- muutumatute tekstiosadega. Meloodia võib muutuda. Propium- muutuvate laulu osadega, ka tekst varieerub. Ordinaariumi ülesehitus: I Kyrie- Issand halasta II Gloria (in Excelensis deo)- Au (olgu Jumalale kõrges)- pikk, umbes 18 lõiku, psalmoodia karakteriga. III Credo in unum deum- Mina usun Jeesusesse ... - Mikaia usutunnistus, süllaabiline tekst( igale silbile vastab üks noot) IV Sanctus/Benedictus- Püha/Kiidetud olgu- Sanctus valmistab ette missa sisulist
Ringirändavaid alamast seisusest pärit muusikuid nimetati huglaanideks, zonglöörideks, menestrelideks, Spielmannideks. Parimad rändmuusikud jõudsid rüütlite kaaskonda, kus nad pidid laulikut pillil saatma. Kuulsad laulikud olid koondunud aadlidaamide ümber ja armastuslaule lauldi südamedaamidele. Kuulsamad rüütlilaulikud: Lõuna- Prantsusmaal Bernort de Ventadorn Põhja- Prantsusmaal - Adam de la Halle Saksamaal Walther von der Vogelweide Mitmehäälne muusika keskajal: Mitmehäälsuse tüüpe: a) burdoon liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl b) parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt c) heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variatsioonide kooskõla Gooti ajastu (1150-1250) Gooti silmapaistvam koolkond oli Pariisi Notre Dame koolkond. Sel ajal oli kirikulaul tihedalt seotud Notre Dame katedraali kooli ja ülikooliga.
KESKAEG Kristluse sünd Palestiinas oli meie ajaarvamise alguse kõige sügavamas mõttes. Esimese aastatuhande jooksul kujunes välja universaalne kristlik kultuur, mis sidus enesega mitmeid jooni vanemast Lähis-Ida maade ja vanakreeka kultuurist ning elas läbi dramaatilisi muutusi Rooma impeeriumi lagunemise ja Suure rahvaste rändamise ajal. Kogu kujunemisloo teeb kultuuripildis kaasa ka muusika. Siin toimuvad nihked tänu kogu riikluse ja sotsiaalse elu korraldusele ning eelkõige murrangule religioosses õpetuses. Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, eriti Türgi lõunaosa linnas Antiookias, mis oli apostel Pauluse missioonikeskusena tähtsaim varakristluse kolle. Kuna vahemeremaade rahvaste muusikas oli palju paganlikke elemente, siis võeti sellest jumalateenistustel üsna vähe kasutusele. Pillide kasutamine
# ordinarium muutumatute tekstide ja lauludega peamissa osa # proprium muutuvate tekstidega peamissa osa Missa jaguneb kaheks: eelmissaks ja peamissaks. Eelmissa lauldakse avalaulu Introitus. Loetakse pühakute ja apostlite kirju, lõike evangeeliumist, millest lähtub peamissa jutlus. Lõpeb piduliku usutunnistusega: Credo Mina usun. Peamissa jaguneb Peamissa jaguneb kaheks: 1)Muutumatute tekstidega laulud e. ordinaarium. Muutuda võib vaid meloodia. Peamissa 5 osa 1) Kyrie Issand halasta 2)Gloria - Au 3)Credo Mina usun 4)Sanctus Benedictus Püha Benedictus, kiidetud olgu 5)Agnus dei jumala tall 2) Muutuvate tekstidega laulud, muutuvad vastavalt kiriku kalendrile ja päevale millal jumalateenistust korraldatakse. #proprium Graduale, astmelaul peale esimest lektsiooni. Juubeldav laul, võib ulatuda väga suurtesse kõrgustesse. Alleluia lauludest arenesid välja rahvalikud laulud. Gregoriuse koraali esitusviisid
Nende poolt vallutatud aladele tekkisid barbarite riigid, tugevaim neist feodaalkorraga Frangi riik, kus õitses valitsejate järgi nime saanud merovingide ja karolingide kunst (5. -10.saj.), millel on edasisele kultuurile suur mõju rajati koole ning tõusis vaimulikkonna ja aadli haritus. Arenesid kunstkäsitöö, raamatumaal e. miniatuur ja reljeefid. 2. Lääne kirikumuusika iseloomustus (lk. 31 I lõik) Lääne kirikumuusikat võib näha kristliku muusika omaette haruna 4.sajandist alates. Pärast impeeriumi lagunemist kestis Ida-Rooma riik Bütsantsi näol veel umbes tuhat aastat, mille türklased alles 1453. aastaks lõplikult purustasid. Idas säilitas kiriklik traditsioon riigi toel tugeva ühtsuse. Samas, kui Lääne-Euroopas kujunes pilt palju kirevamaks ja sisult ühtse kiriku liturgia erines piirkonniti väga tugevalt. Mitme sajandi jooksul eksisteeris Läänes suur hulk erinevaid liturgia tüüpe oma erinevate tekstide ja lauludega.
lauluviiside korjaja Lääne kiriku keskuseks sai Rooma 590.a. valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur (Gregorius I) -jätkas Ambrosiuse poolt alustatut- kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele -ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia (jumalateenistuse ülesehitus) -tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks Gregooriuse laulu aluseks. -vaimulik muusika Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku->andis võimaluse ilmaliku laulu tekkeks -Gregarius I ,,Üle Euroopa peab katoliku kirikus olema ühtne liturgia, kõlama ühtne kiriku laul'' Liturgia e jumalateenistuse korrastus kujujunenud ühistest valdustest, lauludest. Katoliku kiriku liturgia hakkas ühtlustuma Gregorius Suure (I) ajal->kirikureform-> jõudis lõpuni 11.saj Ühtseks liturgiaks sai missia e. Igapäevane peamine jumalateenistust; tsükliline
Kasutusele tulid vesi- ja tuuleveskid Eeposed Rolandi laul, Lugu Igori sõjaretkest Kunst Arhitektuur · Romaani stiil tasapinnalised reljeefid, Romaani stiil massiivsed basiilikad, ruumides tinaraamides klaasvitraazid ümarkaar · Gooti stiil suured aknaavad, mis Gooti stiil teravkaar, kirikutornid soodustasid vitraazmaali sirutusid taevasse, kivihoonete ehitamine · Tahvelmaal Keskaja inimese mõttemaailm Pahed. Pattu tehakse, kui antakse end kuradi meelevalda. Nähtav ja nähtamatu. Nähtav oli tema jaoks nähtamatu pelk jälg. Teda ümbritsesid pidevalt ,,ilmutused". Ilmutus ehmatas, kuid ei üllatanud Teispoolsus. Usuti, et põrgu või paradiis võisid saabuda juba homme. Põrgus olid kindlalt
Maapealset elu võeti kui ettevalmistust taevaseks paradiisiks. Ideaaliks sai paastumine ja palvetamine, maistest rõõmudest loobumine – ka kunstis kujunes askeetlik iluideaal. Kultuur koondus kirikute ja kloostrite juurde, kogu professionaalne kunst pühendati Jumalale. Keskaeg on väga pikk ja kunstis stiililiselt väga kirju aeg, mida võib kunsti seisukohalt jaotada järgmiselt: Varajane keskaeg – kuni 10.saj. Romaani periood - 10.-12. saj. Gooti periood - 12.-14.saj. Romaani ja gooti perioodil ehitatakse suurejoonelisi, võimsaid jumalakodasid – kirikuid. Arhitektuur oli tol ajal enamarenenud kunstiliik . Euroopa professionaalse muusika areng sai alguse Lääne- Rooma katoliku kiriku liturgiast (jumala-teenistuse kord) Rooma riigi lõhenemine 395.a tõi kaasa ka kiriku sisulise lõhenemise ning L-R ja I-R kirikutraditsioonid kujunesid erinevalt. Paavst Gregorius Suur (6-7 saj vahetusel) ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu alusek
ÕHTUMAADE MUUSIKALUGU I KONSPEKT VANA-KREEKA MUUSIKA Lääne muusika (kunstmuusika) ajalugu Kreeka mõiste musike(muusade kunst)-lauldes ette kantud luule. Vanakreeka muusikat iseloomustab poeesia ja muusika täielik ühtsus. Alles hellenismiajastul võib juba rääkida muusikast ja luulest eraldi. Kreeklaste jaoks muusika põhialus oli rütm, muusikat nähti osana reaalainete kogumist. Samuti oli muusika jumaliku päritoluga. Pillid ja jumalad: Apollon-lüüra apollonlik-harmooniline, mõistuslik Dianysos-aulos ekstaatiline, meeleline. 4-keeleline formiks, millest arenes kitara. Barbiton, harf, paanivile, tamburiin. Vanakreeka kultuuris eristatakse alates 8saj. e Kr. nelja ajajärku: 1. Arhailine-8-6 saj ekr. Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine eeposteks. Sellest ajast on pärit ka Homerose „Odüsseia“
annaabi.ee 
