Seepärast omavad mustad augud väga suurt külgetõmbejõudu. · Mustad augud tekivad harilikult hiigeltähtede kokkuvarisemisel. · Musti auke on kosmosest teleskoobiga väga raske leida. Neid avastatakse mõju järgi mida nad teistele taevakehadele avaldavad. · Tänapäeva üks kuulsamaid füüsikuid Stephen William Hawking näitas teoreetiliselt, et mustad augud "auravad". Seega pole nad igavesed. Must auk Ussiaugud · Termini ,,ussiauk" (wormhole) lõi 1957. aastal Ameerika füüsikateoreetik John Wheeler (idee on vanem - Einsteini üldrelatiivsusteooria interpreteerimisest). · Tähendab lihtsustatuna tunnelit läbi aegruumi. · Siiani on see teooria, kuna neid pole nähtud ja nendega pole katseid tehtud. · Teoorias üks viise ajas, universumis ning unverumite vahel rändamiseks. · http://www.youtube.com/watch?v=l8yN77Spre Kasutatud materjal · Aeg ja universum (Mary ja John Gribbin)
Kuigi musti auke ei ole kunagi nähtud, on astronoomid siiski identifitseerinud palju selliseid objekte ja teinud seda jälgides nende ümber pöörleva aine liikumise eripära. Damour ja Soloduhhin väidavad aga nüüd, et sellised struktuurid võivad tegelikult sama hästi olla hoopis kosmilised ussiaugud, mis kujutavad enesest mullistusi aegruumis ning ühendavad seeläbi erinevaid universume. Kui sa kujutad universumit ette kahemõõtmelise lehena, siis oleks ussiauk justkui toru, mis ühendab kahte erinevat lehte ehk siis kahte erinevat universumit kõigi oma lugematute tähtede, planeetide ja galaktikatega. Füüsikutepaar võttis eesmärgiks selgitada välja, millised peaksid sellised kosmilised ussiaugud välja nägema ja avastasid oma üllatuseks, et nende omadused meenutaksid peaaegu üks-üheselt musti auke. Teadurite kinnitusel pöörleks aine ümber ussiaugu samal moel, kui seda jälgitakse
Sellise mõttekäiguga on välja tulnud Indiana ülikooli füüsikateoreetik Nikodem Poplawski ajakirjas Physical Letters B. Trükituna ilmub artikkel 12. aprillil. Poplawski võttis vaatluse alla nii Schwarzschildi kui ka Einsteini-Roseni mustad augud, mis mõlemad saavad üldrelatiivsusteooria kohaselt eksisteerida. Einsteini-Roseni must auk koosneb mustast august (kuhu mateeria saab ainult sisse minna) ja valgest august (kust mateeria saab ainult välja tulla), mida ühendab nn sild ehk ussiauk, mis aga pole tavalisele mateeriale läbitav. Poplawski lõikas Einsteini-Roseni silla vahelt välja ning samastas musta ja valge augu sündmuste horisondid (selleks pidi ta oletama, et horisondipinnal on olemas teatud imelik mateeriakiht). Poplawski arvates on sellisel juhul võimalik vaadata meie Universumit tekitanud Suurt Pauku kui Einsteini-Roseni musta auku langenud mateeria väljumist vastava valge augu sündmuste horisondilt.
Sellest, mis toimub musta augu sees, on oma esimesed arvamused kirja pannud Karl Schwarzschild ja Albert Einstein koos Nathan Roseniga. Schwarzschildi mustast august ei pidavat mitte miski välja tulema, Einstein-Roseni must auk pidavat aga koosnema kahest osast: mustast august, kuhu aine saab ainult sisse minna, ning teises universumis asuvast valgest august, kust aine saab ainult välja tulla. Kahes eri universumis asuvat musta ja valget auku ühendab ,,sild" ehk ,,ussiauk", kust aga läbi minna ei saa - musta augu singulaarsus jääb ette. Nii Schwarzschildi kui Einsteini-Roseni must auk on võimalikud üldrelatiivsusteooria lahendid. Häda on selles, et väljast musta augu sisse ei näe ja Schwarzschildi musta auku Einsteini- Roseni mustast august eristada ei saa. Et kindlaks teha, kas mustas augus on universum, peaks vaatleja ise musta auku kukkuma. Teistele ta avastusest teatada ei saaks. Nõnda ei pruugi me kunagi teada saada, kumb lahend on õige.
põhjendamatud. “Ära hooli hullust naisest, sest tema ise kannatab rohkem, kui sina tema uhkuse pärast.” lk 707 Lause, mis on vägagi segadusse ajav ning kui mitu korda seda lugesin tuli meelde Erich Kriegeri laul “Naised on hullud”. “Maailmas ei ole midagi täiuslikku ja iga leivapätsi koorik on põlenud ja igas puuviljas on ussiauk ja pärast veinijoomist peab inimene haiget pead kannatama.” lk 724 Ja nii ongi meie väikses maailmas igal heal on omad vead. “Aga ma õnnistan paberit ja ma õnnistan oma kirjutuspulka, sest need on lasknud mul tunda, et olen jälle väike poiss ja sõidan väikeses kõrkjalootsikus mööda jõge, tundmata veel elu muret ja teadmise tuska.” lk 742 Läbi loomingu on inimene
....................................................................34 1.2 AEGRUUMI KÕVERUS ................................................................................................................................................ 42 1.2.1 Ajas liikumise suuna määramine! .............................................................................................................. 42 1.2.2 Aegruumi tunnel ehk ussiauk ehk Einsteini-Roseni sild .............................................................................. 47 1.2.3 Liikumise suhtelisus .................................................................................................................................... 50 1.2.4 Teepikkused lühenevad kõveras ruumis...................................................................................................... 51 1.2.5 Teleportatsiooni füüsikalised alused ............
Keskinen R. ja Oja H. 1983. Musta auku otsimas. Kirjastus ,,Valgus". Koppel, Aare. 1975. Üldrelatiivsusteooria alused. Tartu:Tartu Ülikooli Kirjastus. Loide, Rein-Karl. 2007. Sissejuhatus kvantmehaanikasse. AS BIT: kirjastus ,,Avita". Lorents, Peeter. 1998. Sissejuhatus füüsikasse. Tallinn: Sisekaitseakadeemia. Mankin, Romi; Laas, Tõnu; Räim, Liis. Kosmoloogia I lühikonspekt. http://www.tlu.ee/~tony/oppetoo/kosmoloogia/ ( 01. 01. 2012 ). Matemaatiline ussiauk. http://www.youtube.com/watch?v=l3ZUW0LYUD0 ( 05.05.2012 ). Saveljev, I. 1978. Füüsika üldkursus I. Tallinn: kirjastus ,,Valgus". Silde, O. 1974. Relatiivsusteooria põhiküsimusi geomeetria valguses. Tallinn: kirjastus ,,Valgus". Uder, Ülo. 1997. Füüsika I Loengukonspekt. 2. tr. Tallinn. Ugaste, Ülo. 2001. Füüsika gümnaasiumile I. 2. tr. AS BIT: kirjastus ,,Avita". Õiglane, Harry. 1995. Füüsika X klassile. Tallinn: kirjastus ,,Koolibri". Järv, Laur. 1996
Keskinen R. ja Oja H. 1983. Musta auku otsimas. Kirjastus ,,Valgus". Koppel, Aare. 1975. Üldrelatiivsusteooria alused. Tartu:Tartu Ülikooli Kirjastus. Loide, Rein-Karl. 2007. Sissejuhatus kvantmehaanikasse. AS BIT: kirjastus ,,Avita". Lorents, Peeter. 1998. Sissejuhatus füüsikasse. Tallinn: Sisekaitseakadeemia. Mankin, Romi; Laas, Tõnu; Räim, Liis. Kosmoloogia I lühikonspekt. http://www.tlu.ee/~tony/oppetoo/kosmoloogia/ ( 01. 01. 2012 ). Matemaatiline ussiauk. http://www.youtube.com/watch?v=l3ZUW0LYUD0 ( 05.05.2012 ). Saveljev, I. 1978. Füüsika üldkursus I. Tallinn: kirjastus ,,Valgus". Silde, O. 1974. Relatiivsusteooria põhiküsimusi geomeetria valguses. Tallinn: kirjastus ,,Valgus". Uder, Ülo. 1997. Füüsika I Loengukonspekt. 2. tr. Tallinn. Ugaste, Ülo. 2001. Füüsika gümnaasiumile I. 2. tr. AS BIT: kirjastus ,,Avita". Õiglane, Harry. 1995. Füüsika X klassile. Tallinn: kirjastus ,,Koolibri".
annaabi.ee 
