Minu kilpkonn Kipsi (0)

Sarnased õppematerjalid

120

pdf

Õpetajaraamat

11. Salmid ja laulud kolmeaastastele lastele 23 11.1. Laulud tunni alustamiseks 23 11.2. Teretamistantsud 23 11.3. Laulud tunni lõpetamiseks 24 11.4. Lohutussalmid 24 11.5. Mina 25 11.6. Minu sõbrad 27 11.7. Minu pere ja kodu 28 11.8. Laulud sünnipäevaks 30 11.9. Aastaajad, ilm 30 11.10. Mänguasjad, loomad, linnud 32 11.11. Laulud jõuludeks 35 12

Eesti keel

18

doc

Austraalia loomastiku uurimistöö

.....14 Kokkuvõte.................................................................................................................................16 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................17 2 lk  Sissejuhatus Austaalia on minu jaoks eksootiline maa. Uurimistöö eesmärk on tundma õppida Austraalia loomastikku ehk faunat ja noppida huvitavaid fakte selle kohta. Materjali uurimistööks olen saanud ainult eesti- ja ingliskeelsetest raamatutest, teatmeteostest ning internetist. Huvitavat ja mahukat ainestikku on palju. Ma ei ole Austraalias käinud ega Austraalia loomi ise näinud, aga raamatuid uurides olen targemaks saanud. Uurimistöös

Bioloogia

10

docx

Kõrb ja nende tekkimine

taimedest ja vähestest saagiks püütud putukatest. Kilpkonn Tema pea ja jalad sulavad liivaga väga hästi ühte. Kui ta hädaohu korral tardub, on teda väga raske eristada ümbritsevatest kividest, sest kilpkonna kilp on täpselt nagu kivine maapind. Kilpkonn on küll aeglane, kuid siiski kaitstud vaenlaste eest. Teda kaitseb kilp, kuhu sisse võib ta igal ajal enda pea ja jalad tõmmata. Nii on ta peale vaenlaste kaitstud ka päikese eest. Mehhiko kõrbetes elav kilpkonn peidab end päevase palavuse eest urgu. Sööma tuleb ta vaid varahommikul ja hilja õhtul. Tema on taimetoiduline, kuna ei suuda võistelda teiste kiiremate loomadega, et neid nahka pista. Tema lemmiktoiduks on punased ja oranzid õied. Kui kõrbekilpkonn satub kuuma päikese kätte, tühjendab ta tõsises kuumastressis oma põie tagajalgadele, et neid jahutada. Peale ja kaelale üritab aga leevendust pakkuda kobrutava sülje abil. Kõrbemaod

Geograafia

8

odt

Referaat kõrbest

püütud putukatest. Kilpkonn Tema pea ja jalad sulavad liivaga väga hästi ühte. Kui ta hädaohu korral tardub, on teda väga raske eristada ümbritsevatest kividest, sest kilpkonna kilp on täpselt nagu kivine maapind. Kilpkonn on küll aeglane, kuid siiski kaitstud vaenlaste eest. Teda kaitseb kilp, kuhu sisse võib ta igal ajal enda pea ja jalad tõmmata. Nii on ta peale vaenlaste kaitstud ka päikese eest. Mehhiko kõrbetes elav kilpkonn peidab end päevase palavuse eest urgu. Sööma tuleb ta vaid varahommikul ja hilja õhtul. Tema on taimetoiduline, kuna ei suuda võistelda teiste kiiremate loomadega, et neid nahka pista. Tema lemmiktoiduks on punased ja oranzid õied. Kui kõrbekilpkonn satub kuuma päikese kätte, tühjendab ta tõsises kuumastressis oma põie tagajalgadele, et neid jahutada. Peale ja kaelale üritab aga leevendust pakkuda kobrutava sülje abil. Kõrbemaod

Geograafia

19

docx

Uurimustöö - Vihmametsad

viljadest, mida vihmametsades alati leidub. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses. Konkreetsed näited herbivooridest oleksid koolibri, Galapagose kilpkonn, gorilla, laiskloom jpt. Herbivoorid on siis loomad, kes toituvad taimedest ning neid kutsutakse ka ,,esmasteks tarbijateks". Tihtipeale langevad herbivoorid loomtoidulistele saagiks. Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik. Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. Metsa all elab palju putukaid, kes toituvad lehekõdust. Väga palju on igasuguseid sipelgaid, nii lehesööjaid kui loomtoidulisi. Need

Bioloogia

134

docx

Lugemispäevik

õpetas neil selgeks“R“ tähe.Üks kaksikutest kukkus vette ja Tiina päästis ta ära. Tiina läks Maimetsa kooli, kus ta oli lausa ingel, teised tema taustast Karila koolis midagi ei teadnud...kuniks ta pidi sinna koolidevahelisele võistlusele minema ja Vardo teda terroriseerima hakkas. Raamat on huvitava ülesehitusega: algab tänapäevast, siis suundub minevikku ja uuesti tagasi hetkeolukorda. Minu jaoks oli raamat väga põnev. Mingil määral oli ka minu elu kohati selline... Raamat meenutas teist minu lapserõlve lemmikraamatut Silvia Rannamaa “Kadri“it. 7  Vaesed jõulud, rikkad jõulud Illustreerinud Ülle Meister Jutuke jõuluvanast, kelle nimi oli Ernst Jõul.Ta oli jõulurahava seas tuntud selle poolest, et tal oli kuldne süda ja täiesti puine selg

Alusharidus

7

docx

Lastejutud

See on üks jube naljakas perekond, mille iga liige on omamoodi hull. Uskuge mind! Ma võin ju kass olla, aga taipamaks, et selles naljakas perekonnas kõikidel mingi viperus küljes on, ei pea just geenius olema. Kõige värskem inimhing meie kodus on Mait. Ta on ainult kaksteist aastat vana poisslaps. Mait on sportlane. Tal on keldris palju puutükke, millega talvel imelikke liigutusi teeb, nii, et pärast lausa juukseotsteni märg on. Nemad kutsuvad seda suusatamiseks, aga minu arvates on see puhas narrus. Sama hästi võiks end voodis mõnusalt kerra tõmmata ja nurru lüüa. Pealegi hakkab tal pikast suusatamisest suunurgast sülge tilkuma. No on räpakas loom, kuigi pean sel kohal häbenedes tõdema, et ka minul vahel tomati lõhna tundes suu märjaks läheb. Loodan, et ma viimase ülestunnistusega kasside puhast mainet ei rikkunud. Muidu on Mait täitsa tore. Silitab alati, kui tema silma alla hända hõõrutama satun. Kati on vanuselt järgmine

Kirjandus

57

doc

Hiir rätsepaks

Petserisse piima jooma! Linnuke Linnukene oksa pääl, piiksub, vaene, kurvalt sääl. Lumi katab maad. Kust sa süüa saad? Tuleb väike Jukuke,  kaenlas leivakakuke. Nüüd saad süüa sa, ole mureta! Vaike jänes Väike jänes -- küll on kena -- pehme, siidine ja hall, meil on vana jänkuema, neli väikest poega tal. Jänes rõõmustab ja hüppab, aias kapsalehti sööb, niidul lustiliselt lippab, koplis kukerpalli lööb. Minu hani Minu valge hani täna plehku pani. Hani sulpsas vette, ma ei saanud kätte. Minul paha tuju. Hani, tule koju! Muidu tuleb kotkas, oled tema nokas. Hani tuli koju, minul rõõmus tuju. Vana sokk (Vene lastelaulu järgi) Kapsaaias vana sokk, närib kapsaid, maiasmokk. Sokukesel habe pikk, teine sarv on kõverik, keha paks ja ümarik, saba aga väike. Vana sokk on maiasmokk! Soku kinni püüame, köie kaela köidame.  Ei siis kapsaid süüa saa.

Kirjandus

Meedia

Kommentaarid (0)