Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Minu arvamus vägivallast - Koduvägivald (0)

1 Hindamata
Punktid

Minu arvamus vägivallast
Minu arvamus
Tänapäevases ühiskonnas on palju kuritegevust ja vägivalda. Iga päev võime kuulda röövimistest ja tapmistest. Sellepärast on inimesed väga ettevaatlikuks ja kartlikuks muutunud, eriti linnas. Inimene tunneb kergendust, kui siseneb oma koduuksest, sest nüüd ta on oma territooriumil, kus võib end kindlalt tunda. Kodu peaks olema turvaline koht igale pereliikmele, kus ta võib rahus olla, ilma midagi või kedagi kartmata. Pahatihti on kodusid, kus see on teisti, näiteks kui mõni vanematest joob või/ja kohtleb oma abikaasat ning lapsi ülekohtuselt. Selline olukord kodus teeb kodu lapse jaoks vastumeelseks kohaks, parema meelega veedetakse aega sõpradega tänaval luuside. See aga võib viia kuritegevuse, joomise ja narkootikumideni. Igal lapsel on õigus kohale, kus ta saab rahulikult olla, õppida ja oma vaba aega veeta. Iga lapsevanem peaks selle oma lapsele tagama. Iga lapsevanem peab oma last austama ja temaga arvestama. Lapsi ei tohi unustada, neile peab pöörama tähelepanu ja nendega koos aega veetma . On perekondi, kus vanematevahelistesse tülidesse kaasatakse ilma põhjuseta ka laps, mis on viimasele vaimselt väga traumeeriv. Veel hullem on, kui tüli põhjuseks tuuakse laps ja süü tema peale pannakse, kuigi laps ei ole milleski süüdi.
Ka kõige paremates perekondades esineb tülisid, kuid õige teguviis on tülide lahendamine rahulikult vesteldes ja vajadusel kompromisse tehes. Karjumine ja vihasena ära jalutamine probleemi ei lahenda, vaid tekitab mõra inimeste vahele. Vanemate ja lapse vahel tuleb ette tülisid eriti tihti siis, kui laps on murdeeas või vanem, sest viimane hakkab oma õigusi nõudma ja tal on selleks ka õigus. Kuid vanemate ja noore maailmavaated ja eesmärgid on erinevad ja seega on kokkuleppele jõudmine väga raske. Minu arvates peaksid vanemad rohkem noore vajadustega arvestama ja teda usaldama , sest murdeeast välja jõudnud noor oskab ka ise enda eest vastutada ja seista. Tihtipeale aga ei osata ja suudeta probleeme ja lahkhelisid lahendada ja kumbki pool ei taha alla anda. Siis jääbki vanemate ja lapse vahele auk, mis ajaga kasvab. Selle vältimiseks peavad nii vanemad kui laps palju vaeva nägema ja püüdma üksteisest aru saada ja üksteise vajadustega arvestada.
Ma arvan, et kõik inimesed kardavad midagi ja tunnevad ennast mõnede olukordade ja sündmuste ees kaitsetuna. Mina kardan kõige rohkem mõne lähedase inimese surma. Midagi sellist minuga õnneks juhtunud ei ole, kuid me keegi ei ole selle eest kaitstud, seega see hirm jääb alati. Vaimselt väga valus on kaotada mõnd tähtsat inimsuhet, näiteks sõprust. Erinevalt surmast saab seda enamikel juhtudel ära hoida.
Lahutus on väga traumeeriv sündmus, eelkõige just lapsele. Seepärast peaksid vanemad enne tõsiselt järele mõtlema, kas lahutust kuidagi vältida ei saaks ja kuidas seda lapsele võimalikult kergeks teha.
Loodan, et tulevikus väheneb vägivald perekondades, et õpitakse hoidma oma probleeme lapsest eemal, kui see viimast ei puuduta. Ameerikas on väga levinud psühholoogi abi kasutamine, võibolla peaks sinna poole liikuma ka eestlased.
Minu arvamus vägivallast - Koduvägivald #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor numpzk18 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Laps lahutus- ja leinaprotsessis
13
doc

Laps lahutus- ja leinaprotsessis

kuidas täiskasvanu last sellistes olukordades toetama peaks. Need protsessid on oma olemuselt üsna sarnased, sest mõlemas tunneb laps kaotusevalu, võib tunda kurbust, hirmu, viha, süütunnet, segadust ning vajab täiskasvanu ausust, toetust ja seltskonda, et juhtunu ei põhjustaks ohtu lapse vaimsele tervisele. Antud teema valisingi selle aktuaalsuse tõttu tänases maailmas. Ise ma sellega lapseeas kokku küll ei puutunud, ent tööd tehes oli äratundmist küll, kuigi minu vanemad lahutasid alles siis, kui olin juba nn ,,oma elu" alustanud. 1. LAHUTUS Lahutus on mitmete sündmuste kogum, mis toob kaasa palju muutusi nii lapse kui ka tema vanemate elus. Lahkuminek pole kellelegi kerge kanda. Peale selle, et nüüdsest muutub pere koosseis ja ühe inimese koht jääb tühjaks, toob lahutus kaasa ka ümberkorraldusi pere ja laste igapäevaelus. Vanemate lahutuse järel muutuvad pereliikmete omavahelised suhted, muutub

Ühiskond
Uurimustöö Laps-Vägivallaohver
33
rtf

Uurimustöö Laps-Vägivallaohver

oma eesmärki- heaolu. Viimastel aastatel on laste väärkohtlemisele kui sotsiaalsele probleemile hakatud enam tähelepanu pöörama, seda on teinud nii erialaspetsialistid kui ajakirjandus. Laste väärkohtlemine on meie ühiskonnas suhteliselt karistamatu nähtus. Kriminaalasi algatatakse alles siis, kui lapsele on tekitatud raske või üliraske kehavigastus, või juhtum on lõppenud lapse surmaga. Emotsionaalne ja psühholoogiline vägivald lapse suhtes on meie seadustes sanktsioneerimata. Antud töö annab ülevaate laste väärkohtlemise liikidest ning nende esinemisest perekonnas ja koolides. Samuti räägin nii vaimse- kui ka füüsilise vägivalla tagajärgedest. Oma töös pakun võimalusi, mis parandaksid kodust atmosfääri või koolide olukorda ning mida peab tegema inimene vägivalla ohvriga tegelemisel- millist abi ja kuidas tuleks osutada. Materjali antud teema kohta on suhteliselt palju, kuid kahjuks juba tänase

Ühiskond
LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS
46
doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

Ainus, mida ta tunneb, on soojuse ja toidu positiivne turgutav mõju, ning ta ei erista veel soojust toitu selle allikast - emast. Ema on soojus, ema on toit, ema, rahuldatuse ja kaitstuse eufooriline seisund. Selline seisund on Freudi terminoloogia järgi nartsislik (Fromm 2006). Välisel tegelikkusel, inimestel ja asjadel on tähendus ainult sedavõrd, kuivõrd nad kehaliselt rahuldavad või häirivad. Tõeline on ainult see, mis on sisemine; kõik väline on tõeline vaid sõltuvalt minu vajadustest - mitte kunagi sõltuvalt välise enese olemusest ja vajadustest. Kui laps kasvab ja areneb, muutub ta ka võimeliseks asju sellistena tajuma, nagu need on; rahuldus, mille ta saab toitmisest, eristub rinnanibust, rind emast. Lõpuks kogeb laps janu, piimast saadud rahuldust, rinda ja ema eraldi. Ta õpib tajuma paljusid erinevaid asju, millel kõigil on oma olemine. Sel ajal õpib ta neid nimetama. Samal ajal õpib ta nendega ürnber käima: ta saab teada,

Perepsühholoogia
Uurimustöö-Laste ja vanemate suhted
20
doc

Uurimustöö: Laste ja vanemate suhted

Kuna esimestel eluaastatel veedab laps reeglina valdava osa ajast oma vanematega, on nende roll lapse mina-pildi kujundamisel eriti kaalukas.Positiivne eneseteadus kujuneb välja neil lastel kellesse suhtutakse armastuse ja austusega. See tähendab, et laps peab end tubliks ja on enamasti veendunud oma edukas toimetulekus. See omakorda innustab teda uutes olukordades uusi käitumismudeleid katsetama ja oma võimeid näitama. Kindel kaitstusetunne (mind ei jäeta hätta, minust hoolitakse, minu signaalidele reageeritakse) on aluseks oma väärtuse tajumisele, mis on tähtsaks eelduseks lapse tunnetuslikule arengule. Kaitstusetunde puudumisel võib halveneda lapse võime moodustada vastastikuseid kiindumussuhteid. ( J.Maddison. 2009 ) Kui lapse vajadustele ei vastata või kui vastamine on ebajärjekindel, ei kujune lapsel kogemust positiivsest vastasmõjust. Need lapsed, kelle varane lapsepõlv rajaneb turvalisel

Informaatika
Piiride seadmine
20
doc

Piiride seadmine

teatud olukordades. Referaadi jaoks materjali sain ma peamiselt kirjandusest, mis teemat puudutab.. Referaadi koostamisel seadsin omale eesmärgi, saada võimalikult palju abistavat infot millest oleks kasu nii mulle kui ka lapsevanemale. 3 1. Piiride seadmise mõttest ja mõttetustest Ikka ja jälle on küsitud: ,,Kas tohin lastele piire määrata?" või ,, Kuidas teha lastele selgeks, kus on minu piirid?". Silma hakkab, et mõistet ,,piir" seostatakse ikka negatiivse sisuga- kehalise vm karistuse, hoiatuse, keelu, moraalijutluse, millestki ilmajätmise ja pideva ,,ei"-ga. Selle taga peitub ebakindlus kasvatustegevuses, puudulik eneseväärikus, vähene usk oma võimetesse- aga ka vajadus igikehtivate normide ja väärtuste ning alati toimivate retseptide järele. Kahtlemata saab kõikjal ette tulevaid raskusi kasvatustöös põhjendada väärtuste ja normide

Eripedagoogika
Gordon - Tark lapsevanem
6
rtf

Gordon - Tark lapsevanem

oma vanemas inimest, kes on aus ja inimlik ­ kedagi, kellega on tore suhelda. Probleemilahendus Kui lapse käitumine on vanema jaoks vastuvõetamatu, on vanemal tarvis võtta hoiak, mis edastaks lapsele sõnumi: ,,Mul on probleem ja ma vajan su abi" (sekkumise oskused). See on üsna erinev hoiakust, mis on vajalik siis, kui probleem on lapsel ja vanem tahab edastada sõnumit: ,,Paistab, et sul on probleem, vajad sa minu abi?" (kuulamise oskused). On väga oluline, et vanem iga konkreetset olukorda analüüsiks, et kasutada seejärel kas aktiivset kuulamist (probleem on lapsel) või sekkumist (probleem on vanemal). Vanem võiks alati endalt küsida: ,,Kellel on probleem?", nii et lõpuks muutub see harjumuseks. Heakskiidu väljendamine Paljud vanemad ei mõista, et sageli saadavad nad lapsele laitva sõnumi juba pelgalt sellega, et

Pedagoogika
KOOLIKIUSAMINE
31
docx

KOOLIKIUSAMINE

..... 29 Lisad.................................................................................................................. 30 2 Sissejuhatus Ma valisin uurimisteemaks koolikiusamise, kuna see on väga suur ja lai teema millest rääkida ja kirjutada. Olen näinud kiusamist igal pool ja samuti on see koolides, huviringides, linnas, tänaval väga levinud. Enda huvi ja kogemus mängib teema valimisel väga suurt rolli. Minu teema valiku põhjendus on lihtne ­ ma valisin sellise teema sellepärast, et ma olen ise koolikiusamist pealt näinud ja ise olnud ka kiusamise ohver. See teema on mulle väga tähtis ja ka teistele tähtis sellepärast, et koolikiusamine võib olla valus kogemus nii füüsiliselt kui ka vaimselt ja mõjutada ka õpilase edasist elu. Ees ootamas on järgmised teemad, mis räägivad Misso Koolis läbi viidud

Ühiskond
Rüdiger Penthin-AGRESSIIVNE LAPS-2003
65
doc

Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25 Kaasmõjurid 26 SOTSIAALPSÜHHOLOOGILISED RISKITEGURID 28 Riskitegur: vanematepoolne vägivald 28 Riskitegur: tääne-Virumao. emotsionaalse läheduse puudumine 31 Riskitegur: vanemate psüühilised probleemid, alkoholi ja uimastite kuritarvitamine 35 Riskitegur: töötus, vaesus, kehvad elamistingimused 37

Avalikud suhted




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun