- Kui teistes tsivilisatsioonides olid valitsejad tavaliselt ka väepealikud, siis Kreeta saart võisid valitsejad olla naispreestrid. - Arheoloogid pole pronksiaja antud perioodist leidnud relvi. - Losside seinu katavad seinamaalid, millel pole kujutatud jahistseene vaid rahulikke ja elurõõmsaid pilte loodusest, loomadest ja lindudest ja spordist. - Arvatavasti domineerisid minoilises kultuuris naised (naisvalitsejad ja -preestrid). Naise positsioon sealses ühiskonnas oli väärikas. 2.6. Kreeta kultuuri religioon: Kreeta religioonist on tehtud järeldusi arheoloogilise ainese ja kujutava kunsti põhjal. Kreetalased austasid peamiselt jumalannasid (viljakusjumalannad). Kui jumalanna kõrval on kujutatud ka mõnda meest (meessoost jumalat), siis seinamaalide kompositsioonist lähtuvalt jäävad domineerima jumalannad
linnades esile kerkinud lossid.Kreetal olid loss ja linnakvartal sageli tihedalt kokku kasvanud, nii, et linna ja loss moodustasid peaaegu lahutamatu terviku. Mükeene kultuuris ei olnud linnad kujunenud losside ümber. Kuna lossid ja linnad olid Kreetas kindlustamata Suur vahe on ka kunstis, piltide sisu on mõlemas erisugune. Kreetas valitsevad mütoloogilised, ornamentaalsed motiivid ja rahuliku elu kujutused. Kreeta kunst osutab naiste suurele tähtsusele minoilises religioonis ja ühiskonnas. Kreeta kunsti iseloomustab rahumeelne ja elurõõmus temaatika. Losside ja jõukate majade seintele maalitud eredavärvilised freskod kujutavad loodust, religioosseid pidustusi ja sportlikke võistlusi. Minoilise tsivilisatsiooni elurõõmsale rahumeelsusele ei leia vastet ei Egiptuse ega Mesopotaamia kultuurist. Suur vahe on ka kunstis, piltide sisu on mõlemas erisugune. Kreetas valitsevad mütoloogilised, ornamentaalsed motiivid ja rahuliku elu kujutused
keskpaiku Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur jaguneb omavahel tihedalt seotud, kuid teatud mõttes siiski ka erinevateks osadeks. Kreeklaste bürokraatlikus lossimajanduses võib näha sarnaseid jooni Sumeri linnriikide templimajapidamise kui ka Egiptuses talupoegade igapäevase töö üle kehtestatud range riigipoolse kontrolliga. Kindlasti leidub egiptuse mõjusid ka minoilises kunstis. Kuid tervikuna oli kreetalaste kultuur kahtlemata algupärane. Nende kiri polnud üle võetud ei Egiptusest ega Mesopotaamiast, vaid leiutatud kohapeal, ja nende elulaadi rõõmsale rahumeelsusele ei leia vastet kummastki nimetatud tsivilisatsioonist. Kreeklased omakorda võtsid suurel määral üle nii keetalaste materiaalse kultuuri kui ka nende lossimajanduse ja kohandasid selle kõik oma sõjakale ühiskonnale ning meelelaadile. Kreeta-
3. Tähtsamad ehitused olid lossid. Sest lossid ja linnad olid tihedalt kokku kasvanud, nad moodustasid lahutamatu terviku. Tuntuim Knossose loss. Lossid olid usu, majanduse keskused. 4. Kreetal puudus sõjategevus. Kuna lossid ja linnad olid kindlustamata, siis sõjategevus ei mänginud suurt rolli. 5. Naist peeti tähtsamaks kui meest. Piltide ja kujukeste põhjal võib arvata, et kreeklased austasid eelkõige jumalannasid, see haakub hästi naise üldise tähtsusega minoilises ühiskonnas. Jumalanna madudega. 6. Religioonis olid olulisel kohal pühad loomad. Jumalannadele ja jumalatele ohverdati loomi. Härg oli kõige olulisem kultusloom- kombetalitused. Eeposed- Homeros "Ilias"- Trooja sõda. "Odüsseia" - Odüssuse seiklused. Arhailine periood u 800-500 a. eKr. Hellas-Kreeka hellenid- kreeklased barbar- võõrmaalased, kes maksid makse ja kellel puudusid kodanikuõigused. polis- linnriik, riigikassa + sõjavägi
· Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. · Kreeklased nimetasid end hellenidideks. Kreeta- Mükeene tsivilisatsioon.(2000-1100 ekr) · Kreeka ajaloo varaseim ajajärk. · Kreeka tsivilisatsioon sai alguse kreeta saarelt. · Kreeta tsivilisatsiooni näo kujundasid linnad. Linnades paiknesid keerulised lossid, mis olid kindlustamata, sellest võib järeldada, et sõjategevus ei mänginud Kreetal olulist rolli. · Tuntuim linn oli Knossos. · Templeid minoilises Kreetas polnud, usutalitused toimusid losside keskhoovides. · Kreetalased arendasid välja lineaarkirja. · Lossides valitsesid arvatavasti preester-kuningad. · Ei ole teada, kas lossid olid iseseisvad või moodustasid tervet saart hõlmava riigi. · Religiooni kohta võib oletada leitud esemete põhjal. Kreetas oli naine tähtsal kohal, eelkõige austati erinevaid jumalannasid. Olulisel kohal oli ka härg, kes oli selle aja tähtsaim kultusloom.
ka neid ümbritsenud linnad, mille elanikkond ulatus tuhandetesse. Lineaarkirjatahvlid osutavad rangelt bürokraatlikule kontrollile andami varumisprotsessi üle. Kuna eraldiseisvaid templeid polnud, siis tuleb losse pidada kultuskeskuseks ja arvata, et andamikogumist aitasid sanktsioneerida rituaalid. Losside arhitektuuris ja sisustuses leiab rituaalidele ka viiteid ning mitmed Knossose freskod kujutavad vaieldamatult rituaalseid stseene. Teisalt ilmneb minoilises kunstis ja arhitektuuris ülikkonna luksuslik elulaad. Minoiline ikonograafia viitab naiste kõrgele positsioonile. Selle täpsustamine pole võimalik, kuid näib kindel, et kreetalaste panteonis olid jumalannad kesksel kohal ja riituste läbiviimisel täitsid keskset rolli preestrinnad. Kindlasti mängis usus olulist osa härja kultus ja rituaalne härjavõitlus. /.../ Kreetal monumentaalseid hauakambreid polnud. /.../ Kreeka soost valitsejad võtsid koos lineaarkirjaga üle ka
siis tuleb arvata, et sõjategevus ei mänginud toonasel Kreetal olulist rolli. Sõjakate joonte puudumine on üks minoilise tsivilisatsiooni iseloomulikumaid omadusi. Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon : Religioon Me ei tea toonasest Kreetast ühtegi müüti ega ühegi jumaluse nime. Kuid piltide ja kujukeste põhjal võib arvata, et kreetalased austasid eelkõige jumalannasid. See asjaolu haakub hästi naise üldise tähtsusega minoilises ühiskonnas. Tihti kujutati jumalanna kõrval meest, arvatavasti mõnd jumalat, kes kompositsiooni järgi otsustades jäi tähtsuselt jumalannale siiski alla. Jumalannadele ja jumalatele ohverdati loomi, nende auks korraldati pidulikke rongkäike ja esitati hoogsaid tantse. Olulisel kohal Kreeta religioonis oli härg, kes oli tõenäoliselt üks tähtsamaid kultusloomi. Härjaga seondusid ohtlikud akrobaatilist laadi rituaalid, millel oli
kreeklased tugeva Kreeta mõju alla ja võtsid sealt nii mõndagi otse üle. Seetõttu vaadeldakse Kreeta-Mükeene religiooni tavaliselt ühtse tervikuna, kus minoilised traditsioonid ilmselt otsustavalt tooni andsid. Me ei tea toonasest Kreetast ühtegi müüti ega ühegi jumala või jumalanna nime. Kuid meie käsutuses olevad pildid ja kujukesed lubavad arvata, et kreetalased austasid eelkõige jumalannasid. See asjaolu haakub hästi naise üldise tähtsusega minoilises ühiskonnas. Mitmel kujutisel seisab jumalanna kõrval meessoost tegelane. Arvatavasti on tegemist mõne jumalaga, kes pildi kompositsiooni järgi otsustades oma tähtsuselt jumalannale siiski alla jäi. Jumalannadele ja jumalatele ohverdati loomi, nende auks korraldati pidulikke rongkäike ja esitati hoogsaid tantse. Olulisel kohal Kreeta religioonis oli härg, kes oli tõenäoliselt üks olulisema kultusloomi.
Kas see härg oli jumalus või oli lihtsalt ohvriloom teadmised puuduvad. elanikkond,rändas sisse võisid olla suguluses Catal Hüyüki elanikkonnaga paks jumalanna, kultusruumidest on samamoodi leitud härjad ja paks jumalannad, ja kassid olid kõrval ja istus kuhitise peal, sarnasus kreeta mäeotsas seisva jumalannaga kellel on ka kassitaolised loomad kõrval.Võime oletada et Catal hüyüki kiviaegne härjakultus on nüüd nähtav kreeta minoilises kultuuris. Kreeta saar domineeris merel, neil oli kindlasti tugev laevastik. Kreeta pärast leiumaterjali on leitud kreeta rannikualadelt ja egiptusest, haude jne härja akrobaatiga steeni . Kultuurikolle ja levitas seda. Üks sellistest eraldi seisvatest asulastes kujunes Thera saarel kus oli minoiline asula, lossi pole leitud, asulast üige mitmeid hooneid ja freskosid, parim näide kreeta laevalaste kunstist kujutab laevarongkäiku
kogutud andami hoidmiseks. Lineaarkirjatahvlid (enamus neist pärineb uute losside ajast) osutavad rangele bürokraatlikule kontrollile selle varumisprotsessi üle. Kuna eraldiseisvaid templeid polnud, siis tuleb losse pidada ka kultuskeskusteks ja arvata, et andamikogumist aitasid sanktsioneerida rituaalid. Losside arhitektuuris ja sisustuses leiab rituaalidele ka viiteid ning mitmed Knossose freskod kujutavad vaieldamatult rituaalseid stseene. Teisalt ilmneb minoilises kunstis ja arhitektuuris ülikkonna luksuslik elulaad. Minoiline ikonograafia viitab naiste kõrgele sotsiaalsele positsioonile. Selle täpsustamine pole võimalik, kuid näib kindel, et kreetalaste panteonis olid jumalannad kesksel kohal ja riituste läbiviimisel täitsid tähtsat rolli preestrinnad. Kindlasti mängis usus olulist osa härja kultus ja rituaalne härjavõitlus. Poliitilise võimu korraldusest ei tea me midagi kindlat. Arvatavasti jagunes Kreeta
annaabi.ee 
