õhuniiskuse sidumisega, olgugi et sisepinnad ei ole nii palju tihendatud. Soojustusmaterjalid Soojustusmaterjalidest on saepuru mineraalvilla vastandiks. Tema isolatsioonivõime on mineraalvillast ligi kaks korda halvem. Saepuru hea omadus on niiskuda kondensaati andmata ning kevadel, ilmade soojenedes kuivab saepurusse kogunenud niiskus sealt välja. Saepuru võib endasse õhust vett koguda kuni 14 liitrit kuupmeetri kohta, ilma, et tekiks kondensaati. Mineraalvillade puhul piisab kondensaadi tekkeks vaid mõnesajast grammist veest. Seepärast peab mineraalvillaga soojustatud hoone sees olema kindlasti korralikult paigaldatud aurutõke. Enne remonditöödega alustamist teostatakse soojustehnilisi uuringuid Termografeerimine võimaldab avastada soojalekke ja külmasildade kohad kontaktivabal meetodil ilma piirdeid lõhkumata. Küllaltki tavaline on, et termopildil on näha külmad alad ruumi seina, lae
mittepõlevus koos kõrge soojus- ja heliisolatsiooni omadustega. Kusjuures mineraalvilla soojusisolatsiooni materjalid omavad head püsivust temperatuures deformatsioonist, keemilist ja bioloogilist püsivust, head hügroskoopsed näitajad, ökoloogiline ja kergesti paigaldatav. Tuleohutuse nõuete järgi kuluvad mineraalvillad mittepõlevate materjalide hulka. Samuti nad efektiivselt takistavad tule levimist ja kasutatakse tulekaitse isolatsiooniga. Mineraalvillade soojusjuhtivus koosneb kolmest komponentidest: kiudude soojusjuhtivusest, õhkkonna soojusjuhtivusest ja kiirguse soojuse kandmisest. Tahke aluse soojusjuhtivus, nagu üldsoojusjuhtivuse põhikomponent, sõltub kiudude geomeetriast ja nende orientatsioonist ruumis. Antud tiheduse juures on kõige efektiivsem soojusisolaatoriks mineraalvill kaootilise asukohaga ja korrapäratu orientatsiooni kiududega. Kiudude orientatsioon mõjutab ka mineraalvilla toodete tugevus omadusi. Nende survetugevus
hügroskoopsusomaduste kaudu, sest soojusjuhtivus on mineraal-, tsellu- ning looduskiust villadel (lina- ja kanepivillad) samas suurusjärgus. Materjali niiskusjuhtivus sõltub oluliselt ümbritsevast keskkonnast, olles väiksem kuivas ja suurenedes niiskussisalduse kasvades. Kivi- ja klaasvilla niiskusjuhtivus on võrdväärsed, tselluvilla niiskusjuhtivus on mineraalvilladest u 1520% väiksem. Suurim erinevus mineraalvillade (klaas- ja kivivillad) ja puidupõhiste (tselluvill, saepuru) soojustusmaterjalide vahel on nende hügroskoopsuses ehk niiskusmahtuvuses. Puidupõhised materjalid on suurema niiskusmahtuvusega kui mineraalvillad. Lisaks sellele on ka nende tasakaaluniiskuse saavutamise aeg pikem materjal märgub aeglasemalt, mis aitab sel üle elada lühiajalisi kõrgemaid niiskuskoormusi. Kuid analoogselt märgumisega toimub ka kuivamine aeglasemalt.
auru- ja õhutõkkeid ning muid ökoloogilisi üldehitusmaterjale. "Tootevalik on lai, mõnda on eriti lihtne kasutada. Näiteks Steico toodetega saab põhimõtteliselt maja valmis seest vaja katta sisevooderdisega ja väljast katta näiteks profiillauaga. Lisaks ei ole see kahjulik nagu mineraalvill, mille kiud lähevad kopsudesse ega lagunegi seal. See on samamoodi vähkitekitav nagu asbest, mis on küll keelatud, aga Eestis ei pea ju pakile kirjutama, et tegu on asbestiga." Mineraalvillade miinus on veel see, et need ei seo niiskust: lasevad küll auru läbi ega niisku see tähendab, et ei ima niiskust, kuid märguvad. "Samamoodi on niisketes tingimustes hallitusoht kipskartongiga. Hallitusseened on väga kahjulikud." Puitlaastplokk nagu lego Puitlaastplokki Durisol müüva Koduinfo OÜ ehitusmaterjal koosneb firma juhatuse liikme Oleg Jegelski sõnul 90% ulatuses puidulaastudest ja 8% mineraalidest ehk sidusainetest vaigust ja savist; vaid 2% on selles tsementi
Ka asbestkiud tekitavad vähkkasvajat, kui nad satuvad hingamisteedesse, sest nad püsivad seal kaua, ei lagune keemiliselt ega tule sealt välja nagu paljud muud kübemed. Suitsetamine suurendab asbestiga kokkupuutuvatel inimestel vähiohtu veelgi. Asbesti ohtlikkuse tõttu on selle kasutamisest täielikult loobutud. Ohud peituvad peamiselt ehitiste lammutustöödel, kus on respiraatorite ja muude kaitseabinõude kasutamine vältimatu. On tekkinud kahtlus, et ka nn mineraalvillade kiud pole täiesti ohutud. Anorgaaniliste kiudude mõju avaldubki asbesti tolmust tugevamini. Seda tingib asjaolu, et kiud ärritavad nahka ja ülemisi hingamisteid, tekitades nohu, köha ja silmade ärritust. Põhilisi sisekliimale esitatud nõudeid tsiviilhoonetele Eesti Vabariigis sisaldab EPN 12.2 ,,Sisekliima", millest väljavõte on esitatud järgnevalt. Loomulik ventilatsioon Hoone loomuliku ventilatsiooni puhul põhineb õhuvahetus temperatuuri erinevustest tuleneval
.....................................................10 3.2. Kivivillad.....................................................................................................................11 3.3. Räbuvill.......................................................................................................................12 3.4. Puistevill......................................................................................................................12 3.5. Üldist mineraalvillade kasutusest............................................................................... 13 4. Rullkatusekatte materjalid..................................................................................................15 4.1. PVC.............................................................................................................................15 4.2. Paigaldus.................................................................................................................
2 Aurutõkkematerjalid: keraamilised plaadid betoon tellised maakivid spetsiaalne aurutõkkekile polüetüleenkile foolium vahtpolüsterool Tuuletõkkematerjalid: puitkiudplaat, puitlaastplaat tuuletõkkeplaat ehituspaber-, papp kipsplaat 5. Mineraalvillade liigitus ja nende kasutamine Mineraalvilladeks nimetatakse kiudjaid mineraalseid soojustusmaterjale. Mineraalvillad sobivad nii uusehitustel kui ka renoveerimistöödel välis- ja siseseinte, vaheseinte, viilkatuste, katuslagede, vahelagede, katusealuste pööningute ja põrandate soojus- ja heliisolatsiooniks. Kivivill (Paroc, Rockwool) ja klaasvill (Isover, Thermolan) hoone soojustamisega alustada peale seda, kui hoone on “katuse all”
· keraamilised plaadid · betoon · tellised · maakivid · spetsiaalne aurutõkkekile · polüetüleenkile · foolium · vahtpolüsterool Tuuletõkkematerjalid: · puitkiudplaat, puitlaastplaat · tuuletõkkeplaat · ehituspaber-, papp · kipsplaat 5. Mineraalvillade liigitus ja nende kasutamine Mineraalvilladeks nimetatakse kiudjaid mineraalseid soojustusmaterjale. Mineraalvillad sobivad nii uusehitustel kui ka renoveerimistöödel välis- ja siseseinte, vaheseinte, viilkatuste, katuslagede, vahelagede, katusealuste pööningute ja põrandate soojus- ja heliisolatsiooniks. Kivivill (Paroc, Rockwool) ja klaasvill (Isover, Thermolan)
veeaurujuhtivuse ja hügroskoopsusomaduste kaudu, sest soojusjuhtivus on mineraal-, tsellu- ning looduskiust villadel (lina- ja kanepivillad) samas suurusjärgus. Materjali niiskusjuhtivus sõltub oluliselt ümbritsevast keskkonnast, olles väiksem kuivas ja suurenedes niiskussisalduse kasvades. Kivi- ja klaasvilla niiskusjuhtivus on võrdväärsed, tselluvilla niiskusjuhtivus on mineraalvilladest u 1520% väiksem. Suurim erinevus mineraalvillade (klaas- ja kivivillad) ja puidupõhiste (tselluvill, saepuru) soojustusmaterjalide vahel on nende hügroskoopsuses ehk niiskusmahtuvuses. Puidupõhised materjalid on suurema niiskusmahtuvusega kui mineraalvillad. Lisaks sellele on ka nende tasakaaluniiskuse saavutamise aeg pikem materjal märgub aeglasemalt, mis aitab sel üle elada lühiajalisi kõrgemaid niiskuskoormusi. Kuid analoogselt märgumisega toimub ka kuivamine aeglasemalt.
Kuna mikroorganismid on erinevad, siis on ka erinevad viisid, mürgid ja vahendid, mis neile hävitavalt mõjuvad. 7 Mineraalvillad toorained, tootmine, omadused ja kasutamine. Sissejuhatus Mineraalvill erineb teistest sooja- ja heliisolatsioonimaterjalidest just tooraine järgi. Mineraalvill saadakse mineraalaine sulatamisest. Sellele järgneb sulami või sulamassi kiududeks pihustamine. Põhiliseks tooraineks või komponendiks mineraalvillade tootmise juures on mineraalaine. Selleks võivad olla looduslikud kivimid, räbud, klaas jms. Mineraalvillad on tänapäeva ehituses üks asendamatuid materjale. Mineraalvilla ülesandeks on takistada sooja ülekannet erinevates tarinditest. Kaasaegsel materjalil on väga palju häid omadusi. Näiteks mineraalvill ei kõdune, ei põle, on väga väikse hügroskoopsusega ning hea soojapidavusega ehitusmaterjal. Mineraalvillasid võib jagada tooraine ja kasutusotstarbe alusel
võib olla kuni 70mm ning saledus (pikkuse ja läbimõõdu suhe) 20 kuni 100. Mida saledam kiud, seda parem tulemus. Sünteetilised kiud. Sünteetilise kiuga betoon on ühtlaselt jagunenud tavalisemalt polüpropüleenkiud, mille pikkus on 10...25mm sõltuvalt kiutüübist. Vähendab eelkõige plastilist mahukahanemist ja pragunemisriski. Kuna sünteetiline kiud ei anna tugevust, siis kasutatakse sünteetilist kiudu koos teraskiuga puhaspõrandate tasanduskihtide valmistamisel. 2.8 Mineraalvillade liigid, omadused ja kasutamine Mineraalvill (vatt) saadakse mingi mineraalaine (looduslikud kivimid,räbud, klaas) sulatamisel 1400-1800 °C juures. Sulamass pihustatakse kiududeks lisades kleepuvat sideainet. Tekkinud kiud langevad korrapäratult üksteise peale, moodustades villa (vatti) meenutava massi. Sõltuvalt pressimise survest, võib mineraalvillast saada rullikeeratavaid matte, pehmeid plaate või kõvu koormust taluvaid plaate. Sageli kaetakse plaadid või matid mingi
annaabi.ee 
