kasvama taimed ning mikroorganismid, kes eritavad ainevahetuse jääkaineid, kobestavad ning murendavad kivimit. Mullatekketegurid Lähtekivim-õhustatus, vee- ja toitained Kliima-murenemine, vee liikumine mullas, mikroorganismide liigiline koosseis. Reljeef-vee ja soojusreziim, ainete ümberpaigutumine. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. Tahke komponent Mineraalaine (45%) lähtekivimist pärit Lõimis-mineraalosakeste suurus Orgaaniline (5%) Huumus-taime ja loomajäänustest koosnev lagundainete segu. Mullavesi (25%) Vaba vesi- sademetevesi, kapillaarvesi poorides Seotud vesi-mineraalainete, huumuse koostsises. Mullaõhk (25%) Tekkinud atmosfääriõhu ja orgaanilise aine lagundproduktide gaaside segunemisel. Mullaprofiil Püstiläbilõige maapinnalt kuni mullatekkest muutmata aluskivimini. Mullahorisont-erinevad üksteisest lõimise, struktuuri, orgaanilise aine
b) Taimede kinnituspinnas c) Taimede kasvupinnas d) looduslik filter e) elupaik mullaorganismidele f) tootmisvahend( põllumajandus) g) taastuv loodusvara & arheoloogiline mälu Mulla koostis : Elus osa: a) pisiloomad b) mikroorganismid Eluta osa : a) gaasiline ja vedel b) tahked osad on mineraalneosa(kivid,liiv,savi) ja orgaanilineosa(huumus) Mullatekke tegurid: Passiivsed: reljeef, aeg, lähtekivim. Aktiivsed: biosfäär,kliima,inimene. Lähtekivimi mõju: a)Lõimis-mulla mineraalne koostis mineraalosakeste suuruse järgi(liiv,savi,kivid) b) vee liikumine ja sisaldus c) soojenemiskiirus d) reaktsioon(aluseline,happeline) e) värvus f)toitainesisaldus protsessid ( peaksid olema :D ) : sademed > aurumine ( humiidne ) sademed=aurumine (tasakaalus) sademed < aurumine ( ariidne) Biosfääri mõju: a)Taimkate- orgaanilise kõduaine hulk, aineringe kiirus. *Taimkate kaitseb mulda erosiooni eest(kinnistab pinnast). b) Elustik- lagundajad,kõdustajad ja kobestajad. Muldade kaitse: a) ribapõllundus
Rõhk kihis ületab ülemise pinna rõhu, vesi tõuseb puuraugu kaevamisel. Surve võib olla nii kõrge, et vesi tõuseb puuraugust välja. Seda vett nimetatakse arteesiaveeks. Vabapinnalist ja survelist põhjaveekihti saab eristada rõhkude alusel. Survelise põhjaveekiht on reostuse eest hästi kaitstud. Kuigi reostus on võimalik toitealadel. Surveline põhjaveekiht on Eestis joogiveeks ning seega tuleb kaitsta toitealasid. 11. Lõimis Mulla mineraalne koostis mineraalosakeste suuruse järgi, iseloomustab kobetate setete koostist erineva suurusega osakeste kaudu, selle järgi saab pinnas nimetuse, määratakse sõelanalüüsiga. 12. 7 iooni põhjavees Cl ioon- Võib põhjavette sattuda NaCl lahustumisel või merevee tungimisel põhjavette. Väga levinud ja liikuv ioon. Eesti põhjavees tavaliselt kuni 100mg/l SO4 ioon- Tekib soolade lahutsumisel. Eesti põhjavees kuni 100 mg/l HCO3 ioon- Tekib karbonaatsete kivimite lahustumisel
G- või CG-horisont on üldiselt kollakashall ja sisaldab rohkesti gleilaike ja roostetäppe. Koresesisaldus 30-60 cm mullakihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. Metsade all esineb tavaliselt lausaldane keskmiselt kuni hästi lagunenud 2-4 cm tüsedune metsakõdu horisont. [3] AT või A ehk toorhuumuslik horisont või huumushorisont- AT on liigniiskete muldade ülemine, orgaanilise aine akumulatsiooni kiht, kus orgaaniline aine asub poollagunenud ja vähe humifitseerunud olekus mineraalosakeste vahel. Värvuselt on horisont tumehall kuni must. A horisont on mulla mineraalse osa pealmine kiht kuivades, parasniisketes või ajutiselt liigniisketes muldades. Huumusainete akumaltsiooni tõttu on kiht muutunud tumedaks (hall kuni must, sageli pruunikas). [5] Bmtg ehk metamorfoosne-tekstuurne sisseuhtehorisont- kakao- või šokolaadipruuni põhivärvusega. On moodustunud mulla mineraalse osa murenemissaaduste ja taimsest materjalist pärit tuhaelementide kuhjumisel kohapeal ning nendest
paguveerannale. 22) Põhjavete tegevus: vee olekuvormid kivimites, vee kujunemine pinnases, kivimite veeläbilaskvus, vee liikumine kivimeis, mineraalveed ja nende liigitus.Osa sademetest imbub pinnasesse ja sealt sügavamale maakoorde, kus vesi võib esineda: Aurutaoliselt - tühemikes dünaamilises tasakaalus õhus oleva auruga Hügroskoopselt - absorbeerituna mineraalosakeste pinnale Kileveena - kivimi- ja mineraalosakeste paljumolekulaarse kihina Kapillaarveena - täites osaliselt või täielikult peeneid lõhesid või kapillaare vaba veena e gravitatsioonilise veena - mis vabalt liigub raskusjõu toimel tahkes olekus - jääna ja kirsjääna (esineb kuni 400-500 m sügavusel) kristallisatsiooniveena - mineraalide koostises
• Kliima • Lähtekivim • Reljeef • Aeg, maakoha vanus Mullatekkeprotsessi raames saab rääkida kahest aspektist: 1) toimub elusorganismide poolt maakoore pindmiste kihtide kasutamine 2) maakoore pindmiseid kihtide ümberkujutamine 50. !Leetumine! on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset karbonaadi vaesel lähtekivimil. Läbiuhtumistüüpi veerežiimi tingimustes, kus agressiivselt (fulvo hapete mõjul) leiab aset mulla peenemate mineraalosakeste hüdrolüüs e. lagundamine. Kusjuures laguproduktid kantakse mullast minema. Leetumine toimub happelise reaktsiooni tingimustes ja põhjustab edasist hapestumist. Muld vaesub biokeemsetest ühenditest. (Lõuna-Eesti, Vahe-Eesti, Peipsi ümbrus) 51. !Lessiveerumine ! on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset karbonaatsel lähtekivimil, läbiuhtumistüüpi veerežiimi tingimustes, kus huumus hapete toimel ei lagundata
moodustumine, metsapõlengud, kopratammid, inimtegevus (teetammide ehitus, järvede veetaseme alandamine, vee reostamine). Järveline teke: madalaveeliste ja aeglaselt sügavnevate järvede kinnikasvamine toimub enamasti kogu kaldavööndi ulatuses (algab vees hõljuvate ja lahustunud ainete settimisega veekogu põhjas, kus kujuneb järvemuda. Veekogu kalda ligidal hakkavad mudal kasvama mitmesugused veetaimed, mille jäänused settivad koos mineraalosakeste ja planktonijäännustega. Lisanduvad maismaataimed ja järveke aheneb, kasvades kinni nii põhjast kui ka kallastelt, lõpuks ala rabastub ja kattub hõreda puistuga); sügavate või järsult sügavnevate järvede kinnikasvamine algab õõtskamara tekkega. Järv-metsata madalsoo/ õõtsik- siirdesoomets- rabamets- puisraba- lageraba. Vooluveeline: jõgi- lodu/soot- madalsoo- rabamäre- raba. Arumaaline: mets/niit- soostuv mets/niit- rabastuv, lodustuv mets- rabamets (siirdesoomets)-
Mullatekke protsessi raames saab rääkida kahest aspektist: 1) toimub elusorganismide poolt maakoore pindmiste kihtide kasutamine 2) maakoore pindmiseid kihtide ümberkujutamine NB! Saame eristada mullatekke elementaarprotsesse: 1) leetumine on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset karbonaadi vaesel lähtekivimil. Läbiuhtumistüüpi veereziimi tingimustes, kus agressiivselt (fulvo hapete mõjul) leiab aset mulla peenemate mineraalosakeste hüdrolüüs e. lagundamine. Kusjuures laguproduktid kantakse mullast minema. Leetumine toimub happelise reaktsiooni tingimustes ja põhjustab edasist hapestumist. Muld vaesub biokeemsetest ühenditest. (Lõuna-Eesti, Vahe- Eesti, Peipsi ümbrus) 2) Lessiveerumine on mullatekke elementaarprotsess, mis leiab aset karbonaatsel lähtekivimil, läbiuhtumistüüpi veereziimi tingimustes, kus huumus hapete toimel ei lagundata
Kõrb, kõrgmäestik, tundra, parasvööde vihmametsad MULD - maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud organismide ja kivimite vastastikusel toimel. Mullale on iseloomulik tema viljakus võime varustada taimi mineraalainete ja veega MURENEMISKOORIK maakoore pindmine osa, kus murenemine toimub LÄHTEKIVIM - kivim, millele tekib muld MULLA LÕIMIS - mulla mineraalne koostis mineraalosakeste suuruse järgi. (liiv-, liivsavi-, saviliiv-, savimuld) MULLAHORISONT mulla läbilõikes eristatavad erinevad kihid. Erinev värvus ja paksus. Horisondid erinevad üksteisest lõimise, struktuuri, orgaanilise aine sisalduse, keemilise koostise poolest MULLAPROFIIL - kujuneb välja erinevate mullaprotsesside tulemusena 15. teab mullatekketegureid: lähtekivim, kliima, reljeef, veereziim, taimestik, loomastik, mulla vanus, inimtegevus ja selgitab mulla kujunemist nende mõjul;
ja sagedus on suur. Kõrb, kõrgmäestik, tundra, parasvööde MULD - maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud organismide ja kivimite vastastikusel toimel. Mullale on iseloomulik tema viljakus võime varustada taimi mineraalainete ja veega MURENEMISKOORIK maakoore pindmine osa, kus murenemine toimub LÄHTEKIVIM - kivim, millele tekib muld MULLA LÕIMIS - mulla mineraalne koostis mineraalosakeste suuruse järgi. (liiv-, liivsavi-, saviliiv-, savimuld) MULLAHORISONT mulla läbilõikes eristatavad erinevad kihid. Erinev värvus ja paksus. Horisondid erinevad üksteisest lõimise, struktuuri, orgaanilise aine sisalduse, keemilise koostise poolest MULLAPROFIIL - kujuneb välja erinevate mullaprotsesside tulemusena MULLATEKKETEGURID: Lähtekivim. Lähtekivimi murenemisel tekib mulla mineraalne osa. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja
kuiva mulla kohta, % kuivmassist). Väliveemahutavus sõltub oluliselt pooride hulgast ja suurusest mullast. NÄRBUMISPUNKT – märgib mulla veesisaldust (veepotentsiaali) millest alates taim pole võimeline vett kätte saama (sageli -1,5MPa) Taime jaoks kättesaadava vee hulk jääb mulla väliveemahutavuse ja närbumispunkti vahele (sõltudes suurel määral mulla lõimisest). Lõimis on mulla mineraalne koostis mineraalosakeste suuruse järgi. Jämedama tekstuuri ja kehvema struktuuriga mullad hoiavad kinni vähem vett Vee liikumine mullas sõltub veepotentsiaali ja mulla hüdraulilisest juhtivusest. • Mida suuremad poorid, seda suurem hüdrauliline juhtivus • Mulla veesisalduse vähenedes võib juhtivus väheneda (pooride vaheliste õhuruumide tõttu) • Tagamaks vee kättesaadavust mulla kuivamise käigus, peab taim vähendama
muutuvad külmudes tunduvalt. 50. Analüüsige plaadi ja kompressioonikatseid savidel. Kompressioonikatse korral puudub pinnasel nn. külglainemise võimalus, pinnase maht kahaneb pooride mahu vähenemise arvelt. Plaadikatse korral on aga horisontaalnse liikumise võimalus olemas. Savipinnaste kokkusurutavus oleneb nende konsistentsist, veesisaldusest, mineraloogilisest koostisest ja disperssuse astmest. Savipinnaste kokkusurumisel etendavad olulist osa mineraalosakeste ümber olevad hüdraatkelmed, mis võtavad vastu osa survest, sealjuures ise deformeerudes. Savipinnased on rohkem kokkussurutavad kui liivad. Nende konsolideerumine toimub aeglaselt, kusjuures võib täheldada kahte konsolidatsiooni faasi. Esimese faasi, nn. Primaarse konsolidatsiooni ajal surutakse välja poorivesi. Teise faasi vältel deformeeruvad mineraalosakesi ümbritsevad hüdraatkelmed, seda nimetatakse sekundaarseks konsolidatsiooniks. Purustamata struktuuriga
Näiteks jää mõju ja CO2 mõju aluselistele kivimitele. Suure osa taimede levikust määravad aluspõhja kivimid. Muld Kõik mullad koosnevad põhimotteliselt kahte liiki tahketest komponentidest: mulla mineraalosa ja erinevas lagunemise astmes olev orgaaniline osa. Nende komponentide keemiline koostis ja osakaal võib erinevates muldades olla väga erinev. Mulla mineraalosa moodustavad erinevad kivimid (liiv, savi, paerahk jne.). Mineraalosakeste suurused võivad olla väga erinevad suurtest kividest kuni väga väikeste saviosakesteni. Mulla mineraalosa päritolu võib olla erinev, osa sellest on pärit sama piirkonna aluskivimist, osa võib olla saabunud mandrijääga (moreen), osa tuulega (tolm, paljudes piirkondades vulkaaniline tuhk). Mulla orgaaniline osa koosneb peamiselt erinevas lagunemisastmes olevast taimsest materjalist. Lagunemist viivad läbi bakterid, seened ja mõningad loomad. Osa mulla
annaabi.ee 
