happelised kerge lõimisega ja vähese toitainetesisaldusega mullad. Eestis oleksid need mitmesugused liivased alad ja ammendatud freesturbaväljad. Pohl on valguslembene ja ei vilju hästi varjus. ▪ Sordid Koduaeda kaks sorti `Koralle`ja `Erntekrone`. ` Hästi edenevad Rootsi päritolu sordid `Sussi`, `Sanna`, `Ida`ja `Linnea`. Kahjuks puudub Eestil luba neid paljundada. 5. Kultuuristamise tehnoloogiad nii freesturbaväljal (kui taime seal kultiveeritakse) või mineraalmaal. Mustikas Parimaks mustikakasvatuse kohaks on osutunud ammendatud freesturbaväljad. Sobivaks peetakse mulla pH vahemikku 4-5 vahel. Freesturbaväljal kasvatatakse vähesel määral poolkõrgeid mustikasorte. Turbaväljadel ei pea kasutama happelist väetist. Noortele taimedele on oluline lämmastiku andmine, et kasvuhoog sisse saaks. Tuleb vaid jälgida, et väetisekogus ei oleks liiga suur- see teeb kasu asemel kahju. Väetis peab olema ka väga kergesti lahustuv.
probleeme sügisese kasvu lõppemisega. 'Reka' Eestis perspektiivsort. Eelmise sõsarsort. Evitati 1985. aastal. Nimi tähendab maori keeles ,,sinine". Soovitati Rõhu katsetulemuste põhjal alates 2010. aastast. Augusti algusest valmivad marjad on laiad. Karikaalune õõs madal. Viljaliha rohekas. Põõsas on kiire kasvuga ja eelmisest kõrgem. Vajab tugevamat väetamist ja kastmist. Sobib kasvatamiseks turbaväljal (Marjasoo talu andmetel) kui ka mineraalmaal (Rõhul) (Aedmustikas koduleht http://aedmustikas.weebly.com/liigid-ja-sordid.html (22.05.2013)). 4 Mustika iseloomustus Taimeperekond mustikas hõlmab endast 400 liiki väga erineva kasvuvormiga taimi mõne sentimeetri kõrgustest roomavatest igihaljastest puhmastest kuni kümmekonna meetri kõrguste puudeni
Nõuded:metsastatavate jääksoode turbakihi keskmine tüsedus peab olema vähemalt 30 cm.põhjavee tase vegetatsiooniperioodil peab olema keskmiselt 40...50 cm sügavusel, kevadel 20...30 cm sügavusel.Kui põhjavesi on kõrgemal ja kevaditi ning sügiseti esineb üleujutusi, tuleb enne metsastamist kuivendusvõrk korda seada.puuliikideks Sobivamateks jääksoodel on mänd ja arukask. Mändi tuleks istutada mõni cm (3 cm) sügavamale kui tehakse seda mineraalmaal. See nõrgendab külmakohrutuse tagajärgi ja suveperioodil pindmise turbakihi läbikuivamisest tingitud niiskusepuudust. Mändi kultiveeritakse, kask levib tavaliselt looduslikult. Kui jääksoo ümbruses arukaske ei kasva, on soovitatav teda külvata kuni 20 cm laiuste ribadena iga 50 meetri järel.Hästi kuivendatud õhukese turbakihiga soodes (1. rühm) ja nendes üle 50 cm paksuse turbakihiga soodes, kus maapinnale jääb suhteliselt viljakam madalsooturvas (osa 3.
või kõrgepingeliini postidele. Näiteks Saksamaal, Brandenburgis, on enam kui pooled pesad rajatud kõrgepingeliini postidele või muudele kunstlikele ehitistele (Cramp & Simmons 1980; Poole 1989). Liik pesitseb reeglina üksikute paaridena, kuid on täheldatud ka erandeid, kus pesade vaheliseks kauguseks võib-olla kõigest 50-100 meetrit. Eesti teadaolevast 46 asustatud pesapaigast 36 asuvad männikutes (24 rabas ja 12 mineraalmaal), 8 raielangil ja 2 soostunud segametsas. Pesapuuks on nimetatud pesadest 42 juhul mänd, 3 juhul kuusk ja ühel juhul kask. Neli pesapuud on kuivanud, kuid kalakotkas kasutab neid meelsasti edasi. Darwini Rahvuspargis asusid 59% pesadest (43) kuivanud mändidel ( et al. 2002). Pesa ehitab kalakotkas ise, ehkki kotkale on mitmetes riikides appi tulnud ka inimene. Eestis on 14 inimese poolt ehitatud tehispesa, mida kotkad on asustanud ja mis on rajatud lagunenud kotkapesa asemele
siis, kui mineraalseid toitaineid on küllalt. Uurimused on näidanud, et seisva veega soodes sisaldab vesi isegi soopinna pealmises kihis, mis on õhuga paremas kokkupuutumises, hapnikku vaevalt 0,4 cm3 liitri kohta, kuna 20 cm sügavusel soopinnast allapoole ei sisalda vesi peaaegu üldse enam hapnikku. Seevastu on aga lodumetsas mulla vee hapnikusisaldus rahuldav, kõikudes 0,9...3,3 cm3 1 liitri kohta. Mineraalmaal, mis liigvee all ei kannata, sisaldab põhjavesi 1 liitri kohta 4...8 cm3 hapnikku. Hapniku puudumise tõttu ei tungi taimejuured soos põhjavee piirkonda, vaid jäävad mulla pindmisse horisonti, kuhu õhu juurdepääs on parem. Seetõttu on liigniiskuse all kannatavatel kasvukohtadel taimede juurestik teistsugune kui samadel taimedel neile optimaalsetes kasvukohatingimustes. Juurte positiivne geotropism läheb soodel kasvavatel puudel üle negatiivseks
Nõuded: metsastatavate jääksoode turbakihi keskmine tüsedus peab olema vähemalt 30 cm. põhjavee tase vegetatsiooniperioodil peab olema keskmiselt 40...50 cm sügavusel, kevadel 20...30 cm sügavusel. Kui põhjavesi on kõrgemal ja kevaditi ning sügiseti esineb üleujutusi, tuleb enne metsastamist kuivendusvõrk korda seada. puuliikideks Sobivamateks jääksoodel on mänd ja arukask. Mändi tuleks istutada mõni cm (3 cm) sügavamale kui tehakse seda mineraalmaal. See nõrgendab külmakohrutuse tagajärgi ja suveperioodil pindmise turbakihi läbikuivamisest tingitud niiskusepuudust. Mändi kultiveeritakse, kask levib tavaliselt looduslikult. Kui jääksoo ümbruses arukaske ei kasva, on soovitatav teda külvata kuni 20 cm laiuste ribadena iga 50 meetri järel. Hästi kuivendatud õhukese turbakihiga soodes (1. rühm) ja nendes üle 50 cm paksuse turbakihiga soodes, kus maapinnale jääb suhteliselt viljakam madalsooturvas (osa 3. rühmast),
Taimestikus valitsevad tarnalised ja kõrred, kelle juured ulatuvad mineraalmulda. Rabastuvates soometsades, siirdesoodes, hakkab tarnade kõrval võimu võtma turbasammal, puudest kasvavad siin kidurad sookased, mõningal määral ka lepad, kuused ja männid. Alusmetsas on märjemates kohtades iseloomulikud lodutaimed, turbasammalde kasvualal saavad kasvada juba rabametsadele iseloomulikud liigid. Rabametsad on samuti männikud, kuid erinevalt paludest ja nõmmedest ei kasva puud mineraalmaal vaid turbal, mis sageli puude kasvu lämmatab. Alustaimestikus valitsevad tüüpilised rabataimed: turbasamblad, villpead, rabamurakad. Puhmastest on enam levinud sookail ja sinikas, kohati ka kanarbik. Märgalade taimestik koosneb taimedest, mille juured suudavad pidevat vees olemist. Mõned maailma suurimatest soodest asuvad Lõuna-Aasia piirkonnas. Seal kasvavad mangroovipuud, mille juurestik moodustab ka vee kohale ulatuva
Orgaaniliste väetiste kasutamine rohumaadel Lühiajalistele rohumaadee rajamise alguses, pikaajalisele 4 aasta järel pealtväetisena. Ei tõsta vaid toitaineid ja ka aktiviseerub mikrobioloogiline tegevus. Kõrge väärtus erodeeritud muldel ja huumusvaestel muldadel. Rajamisel võib anda 40-100 tonni hektarile. Pealtväetisena antakse 30 tonni ha. Aastas 10 tonni ha. Sõnniku vajadus sõltub huumuse hulgast. Turvast võib anda 50tonni hektarile mineraalmaal. Virtsas ja lägas vähe fosforit. Hein loomasöödana Et heinsäiluks peab kuivaine sisaldus olema vähelt 85%. Veised söövad päevas heina 2kg päevas. Hobustele 6-10 kg päevas. Talveks varutud 1000 kg/talvel. Heina niitmise ajast oleneb kvaliteet. Võime kaotada 1/3 saagist kui valel ajal tehtud. Parim tulemus õitsemise ajal. Niidetakse kui domineeriv liik õitseb. Kui heintaimik lamandub tuleb kohe niita, kuna läheb hallitama. Niita tuleks niita peal
kus esineb hulgaliselt haruldusi. ). Läbipaistva vee tõttu on alkalitroofsetes järvedes head tingimused suurtaimestiku arenguks. Düstroofsete ja atsidotroofsete järvede iseloomulikeks joonteks on nende kõrge allohtoonse orgaanilise aine (peamiselt humiinained) hulk, tumeda värvusega vesi ja madal pH. Vaatamata mõningale sarnasusele on siiski tegemist funktsionaalselt väga erinevate järverühmadega. Atsidotroofsete järvede madalt pH tase (<4) hoolimata nende paiknemisest mineraalmaal. Kõrge humiinainete sisalduse tõttu on nende järvede näol arvatavasti tegemist kõige tumedaveelisemate veekogudega Euroopas. Humiinainete rohkus on tingitud intensiivsest veevahetusest metsa- ja soorikaste aladega. Vee värvus varieerub tumepruunist punakaspruunini. . Nad on teravalt kihistunud ning hüpolimnionis puudub enamasti hapnik. Praeguseks on need veekogud siiski üha enam omandamas segatoiteliste järvede jooni. Atsidotroofsed järved
ootama. Päevi või isegi nädalaid kestvat vee pumpamist või vedamist ammu lokaliseeritud tulekahju südamesse võib mõnel juhul klassifitseerida isegi raha raiskamiseks. 31 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 164-165. Teine asi on maatulega, mis ohustab ümbruskonda. Kustutamata ei saa jätta turbamaale tehtud ja põlema jäetud lõkkeid. Ohtlikud on tulekahjud rabades, mujal turbapinnasega maadel, samuti paksu kõdukihiga mineraalmaal, kus pinna- või ladvatuli suudeti peatada enne selle väljajõudmist mineraalmaani. Lahtine leek sai seal küll summutatud, kuid turvas või kõdu hõõgub edasi ja seda ka otse tulekahju servas. Sellest võib hõlpsalt taas pinnatuli lahti minna."32Metsatulekahjude ennetamine Alates 2006. aastast on hakatud tuntavalt rohkem panustama metsatulekahjude vältimisele ja ennetamisele
muutmine vedelaks massiks niiskusega 93..97,5%. Hüdromass valgus edasi süvendisse turbapumba juurde. Viimane pumpas pulbi kogumisbasseini. 2. etapp: Hüdromassi transport ja laotamine kuivatusväljakutele. Kogumisbasseinist pumbati pulp edasi transiitjuhtme abil transiitbasseini, sealt edasi pumpadega tööbasseini, kust magistraal- ja jaotustorude abil kuivatusväljakutele 25..33 cm paksuse kihina. Kuivatusväljakud asusid õhukese turbaga soodes või ka mineraalmaal. 3. etapp: Kuivamise käigus osa vett auras, osa imbus pinnasesse, mass tihenes ja muutus plastiliseks (w = 89...92%), kihi paksus kahanes 10...12.5 cm. Seejärel turvas tükeldati roomikmasinatega kindlate mõõtudega tükkideks ning need kuivasid niiskuseni 40..45%. Hiljem tükid koguti auna. Veeallikast (jõgi, järv) juhiti vesi karjääri isevoolselt või pumpamisega. Ala millelt ühe agregaadiga hooajal tootmine käis valiti ristkülikukujuline. Transpordiks kasutati terastorusid.
kõrgperioodil. b. Eutroofne (rohketoiteline) - heleda, kareda veega, rohke biogeenide sisaldusega Miksotroofne (düseutroofne = segatoiteline) - tumeda, kas kareda või pehme veega, mõõduka kuni rohke lahustunud orgaanilise ainega Halotroofne (soolatoiteline) - rannajärv Hüpertroofne (rangelt võttes pole tüüp, vaid seisund) - ülirohketoiteline Atsidotroofne - paikneb mineraalmaal, kuid vee saab rabast ja seetõttu väga tumeda veega pehmeveeline Düstroofne - rabajärv, tumeda pehme veega Semidüstroofne (poolhuumustoiteline) - pehme veega, orgaanilist ainet mõõdukalt Alkalitroofne (lubjatoiteline) - väga suure lubiainete sisaldusega heledaveeline Oligotroofne (vähetoiteline) - pehme ja heleda veega 18. Eesti siseveekogude seisundi dünaamika ja seda mõjutavad tegurid. 19
annaabi.ee 
