lennata, kuid oli hoopis katuselt alla kukkudes lõhkunud ema kasvuhoone, kus viimane hapniku keskkonnas väärt marsikurke kasvatas. Äkki märkas ta taevas kummalist lendavat objekti, mis hirmuäratava kiirusega talle lähenes. Ufonaut jõudis viimasel hetkel kraatri serva taha varju hüpata, kui lennumasin hirmsa kärgatusega kraatrisse kukkus. Kui paks punane tolmupilv hajus, piilus Ufonaut kraatrisse. Talle vaatas vastu kahesilmne kahvanägu, kelle pea ümber oli suur ümmargune kuppel ning kes komberdas vaevaliselt tundmatust lennumasinast välja. Kui kahvanäo ja ufonaudi pilgud kohtusid, hakkasid mõlemad kiljuma ja tormasid kahes suunas minema. Kahvanägu kukkus kraatrisse ja ufonaut jooksis koju. Vahepeal koju jõudnud ema ja isa ei tahtnud Ufonauti kuidagi uskuda, et too oli näinud tundmatut lennumasinat ja seninägematut kahvanägu. Koos mindi imeelukat otsima
Tal olid kõige pikemad patsid. ! 4. Nimisõna ja kaassõna vahele täiendlauset panna ei saa: Nahkpauna kõrvale, mis oli punnis kui pall, sättis ta veelähkri. (Väär: Nahkpauna, mis oli punnis kui pall, kõrvale sättis ta veelähkri.) Põimlause kirjavahemärgid Kõrvallaused eraldatakse pealausest alati koma(de)ga: Mudilane mõistis, et jook on otsas, ja tõstis lärmi. Punanahk kahvatas, sest kahvanägu oli tõestanud, et temagi pole tallanahk. Sama astme kõrvallauseid komaga ei eraldata: Teadsime küll, et tasuta lõunaid ei ole ja (et) lõpuks tuleb kõige eest maksta. Sööke, mis nõudsid palju vaeva ja jätsid kõhu tühjaks, preili Sokk ei armastanud. Mitmesõnalistes sidendites (nii et, sellepärast et, enne kui jt) sõltub koma paigutus lause rõhust. o Naersin nii, et silmad märjad. (rõhutatakse kõrvallauset)
annaabi.ee 
