Bali meri, loodes Karimata väina kaudu seoses Lõuna-Hiina merega. Mere pindala on 320 tuhat km². Jaava mere vesi on magedam kui ookeanis,sest sademed ületavad aurumist. Mere soolsus on umbes 32. Keskmine sügavus 111m, suurim sügavus 1272m. Vee temperatuur 27-29° C. Mandrilava on valdavalt lai. Leidub arvukalt korallrahusid. Kala peamiselt tuun ja toimub ka pärlipüük. Jaava mere rannikud on üldiselt asustatud. Jaava saar on asustatud väga tihedalt ja Jaava mere kaldal on seal neli miljonilinna: Banteni provintsis Tangerang, Jakarta provintsis Jakarta, Kesk-Jaaval Semarang ja Ida- Jaaval Surabaya. Lõuna-Sulawesi pealinn Makassar on samuti miljonilinn. Lõuna- Kalimantani pealinn Banjarmasin pole palju väiksem. Enamik Jaava läheduses olevaid väikesaari on samuti asustatud. Kuid teisalt leidub mere Sumatra ja Kalimantani rannikul pikki asustamata rannaribasid.
4. Mere pindala on 320 tuhat km², aga põhiosas on ta madal, sest paikneb mandrilaval. Mere soolsus on umbes 32 promilli. 5. * 6. * 7. Püütakse tuunikalu ja Pärle. Kohati leidub korallrahusid, Rannik valdavalt madal, kattunud mangroovtihnikuga 8. See meri ei ole nii soolane kui teised ookeanid, sellel merel on mangroovtihnikud 9. Mere rannikul paikneb Indoneesia riik. 10. Jaava mere rannikud on üldiselt asustatud. Jaava saar on asustatud väga tihedalt ja Jaava mere kaldal on seal neli miljonilinna: Banteni provintsis Tangerang, Jakarta provintsis Jakarta, Kesk- Jaaval Semarang ja Ida-Jaaval Surabaya 11. Keskkonnaprobleemideks on rannikuäärsete riikide majandustegevus, tihe laeva liiklus, suubuvad jõed, vähene veevahetus avaookeaniga
aastal Venemaal 113 miljonit inimest. Rahvastik on vananev (keskmine vanus 2008. aastal oli 37,7 aastat). Üle 65- aastaste osakaal on 14,4%. Alla 15-aastaste osakaal on 14,2%. Linnarahvastiku osakaal on 73% (2007). Sündimus on 10,4, suremus 15,2 (2006). Loomulik iive on -4,8. Naise kohta on 1,39 sündi. Keskmine eluiga on naistel 72,4 ja meestel 58,8 aastat. 1000 mehe kohta on 1158 naist (46,3% mehed, 53,7% naised). Laste suremus on 1,53%. Venemaal on 11 miljonilinna. Viimane rahvaloendus toimus Venemaal 2002. aastal. Järgmine on plaanis korraldada 2010. aastal. Rahvad Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased, ukrainlased, baskiirid, tsuvasid, tsetseenid ja armeenlased. Religioon Venemaa võttis ristiusu vastu 988. aastal. Valdav osa venelastest on õigeusklikud. Mitmed suuremad vähemusrahvused (tatarlased, tsetseenid, baskiirid) on valdavalt muslimid.
50 0 50-55 56-60 61-65 66-70 71-75 76-80 81-85 86-90 91-95 Aastad 19- Linnastumine Demograafiliste protsesside üheks osaks on ka linnastumine. Maailma linnastumisaste on kasvanud 1950. a 29% 1990. a 43% protsendile. Aastaks 2000 arvatakse Maal olevat 391 miljonilinna, neist 26-s elab enam kui 10 miljoni inimest. Linnastumisega kaasnevad kindlasti elukohtade puudus ja õhu ja vee saastatus. Praegusel ajal on ainult 40% arenguriikide linnakodudest ühendatud kanalisatsiooniga. Linnad on ka suured energia tarbijad. Eestist Eestis ei ole rahvaarvu ülemäärane kasv probleemiks. Eestis on negatiivne (-5%) iive. Eestile on iseloomulik, et suur osa rahvastikust on koondunud Põhja- ja Kirde-Eestisse.
alad. Mussoonkliima. Lõuna-Aasias elab iga 5 maailma elanik. Kõige tihedamini on asustatud heade põllumuldadega Induse- Gangese madalik. Ganges on hindude pühajõgi Euroopas elab tänapäeval iga 8 maailma elanik. Aafrika kõige tihedamini asustatud ala on läänerannikul Nigeerias, kus on mitmeid maavarade leiukohti ja areneb tööstus. Austraalia on peaaegu inimtühi. Tihedamini on asustatud kagurannik kahe miljonilinna, olümpiamängudest tuntud Sydney ja Melbourne'i ümbrus.
• Äärmiselt külalislahked, temperamentsed • Toitudest armastavad enim kala • Religioossed, austavad vanu kombeid, tavasid Rahvastiku paiknemine ja tihedus • Rahvastiku tihedus 8,5 in/km² (2007) • Rahvastik ebaühtlaselt jaotunud • Valdav osa elab Euroopas (2004. aastal 78%) • Siberis ja Kaug-Idas on suured alad peaaegu inimtühjad Linnastumine, suuremad linnad • Linnarahvastiku osakaal on 73% (2007) • Venemaal on 11 miljonilinna Linn 2002 2010 Moskva 10,382,754 11,514,330 Saint Peterburg 4,661,219 4,848,742 Novosibirsk 1,425,508 1,473,737 Rahvaarvu muutused riigis • Sündimus 10,4% (2006) • Suremus 15,2% (2006) • Rahvastik vähenes 2010. aastani negatiivse iibe tõttu • Loomulik iive hetkel on −4,8‰ • ÜRO keskmise prognoosi järgi elab 2050. aastal Venemaal 113 miljonit inimest (hetkel ~143,5)
ÜRO keskmise prognoosi järgi elab 2050. aastal Venemaal 113 miljonit inimest. Rahvastik on vananev (keskmine vanus 37,1 aastat). Üle 65-aastaste osakaal on 14,4%. Alla 15-aastaste osakaal on 14,2%. Linnarahvastiku osakaal on 73% (2007). Sündimus on 10,4, suremus 15,2 (2006). Loomulik iive on -4,8. Naise kohta on 1,39 sündi. Keskmine eluiga on naistel 72,4 ja meestel 58,8 aastat. 1000 mehe kohta on 1158 naist (46,3% mehed, 53,7% naised). Laste suremus on 1,53%. Venemaal on 11 miljonilinna. Viimane rahvaloendus toimus Venemaal 2002. aastal. Järgmine on plaanis korraldada 2010. aastal. Rahvad Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased, ukrainlased, baskiirid, tsuvasid, tsetseenid ja armeenlased. Religioon Venemaa võttis ristiusu vastu 988. aastal. Valdav osa venelastest on õigeusklikud. Mitmed suuremad vähemusrahvused (tatarlased, tsetseenid, baskiirid) on valdavalt muslimid. Ajalugu
tolmupilve, sama tuumaseent imetles äralennul ka pommi alla visanud ja hüüdnime Enola Gay kandva pommitaja B-29 meeskond. Alles pärast president Harry Trumani raadioesinemist sai Tokyo teada, mis linnas tegelikult juhtus. See, mis tegi just Hiroshimast esimese tuumaplahvatuse siht-märgi, oli linna asend. Ümbritsevad mäed ja linna suurus võimaldasid tekitada maksimaalse hävingu ja kuigi veel kolm kuud varem eelistasid USA kindralid ja tuumapommiteadlased miljonilinna Kyotot, tabas hirmus saatus just Hiroshimat. 9. augustil 1945 oleks aga pidanud hävima linn nimega Kokura, kuid selle päästis hiiglaslik vihmapilv – Fat Man visati alla järjekorras järgmisele sihtmärgile Nagasakile, mida oli võimalik ka ülevalt jälgida. Poliitiline tagajärg Kuid poliitilised tagajärjed on midagi muud. Plahvatus vallandas USA ja NSV Liidu võidurelvastumise, igale tuumapommile püüti vastata teise ja veelgi tugevamaga. Kuid enam ei ole tuumarelvi kasutatud
saagida oksa, millel ise istud. Ameerika on teadupärast konkurentsitult suurim süsinikdioksiidi tootja terves maailmas, kuid kui nad oma majandust ja jõukust selles küsimuses ohvriks ei too, siis pole neil varsti enam isegi kodu, kus elada. Maakera annab sellest juba praegu märku üha sagenevate looduskatastroofide näol, mis on kõik tingitud maakera häiritud soojusjaotusest. Näitena võin tuua 2005. aasta Kagu-Aasia hiid- ja 2006. aasta Euroopa rekordilised kuumalained, 2006. aasta miljonilinna New Orleans'i purustanud orkaan Katrina, üha süveneva kõrbestumise ja järvede kuivamise lähistroopilises vöötmes (nt Araali meri). Samuti ka liustike sulamise mõlematel poolustel ja kõrgmäestike tippudes, mis toovad kaasa maailmamere veetaseme tõusu, millest andsid märku 2005-2006. a. suured üleujutused Euroopas, Aasias ja Ameerikas. Sellisel kursil liikudes oleks aastal 2100 terve Manhattani saar vee all rääkimata Veneetsiast. Samuti oleks maailmakaardilt pühitud Holland ja 70
Kolumbia aeg on Eesti ajast 7 tundi taga. Kolme võimsa mäeaheliku ja kahe ookeani vahel asuv Kolumbia on üks maailma mitmekesisema looduse ja rassilise koosseisuga riike. Kliima, mis on ideaalne maailma parima kohvi ja muude taimede kasvatamiseks, sobib suurepäraselt ka MadExpressiga reisijale. Lähisekvatoriaalne päike muudab tuliseks nii inimesed kui riigi, kus miski ei toimi päris korrapäraselt, tehes puhkuse eriti vaheldusrohkeks.Lisaks kolme miljonilinna: pealinna Bogotá, ajaloolise koloniaalarhitektuuriime Cartagena ja muusikaga kuritegevuse vastu võitleva Medellíni külastamisele, kus samaaegselt saab aimu nii Kolumbia säravast rikkusest kui äärmisest vaesusest, sukeldume ka lopsakasse loodusesse ja põlisasukate valdustesse. MadExpressiga Kolumbiasse MadExpress teab teed Tayrona rahvuspargis asuvasse iidsesse indiaanikülla, milleni jõudmiseks tuleb teha pikem rännak mägedes
Igavene linn. Arhitektuuri parimad näidised Panteon ja Colosseum. (50 000 pealtvaatajat, 4 korrust, 80 sissepääsu, valmis 80 a. e.Kr.) Alles 500-600 aasta pärast jõuti Euroopas sellele tasemele. Akveduktid, amfiteatrid, hipodroomid, äri- ja kohtuhooned. Termid e. saunad. Varustatud põrandaaluse soojaõhuküttega. Seal riietusruumid, jahe, soe ja kuum vesi. Veini- ja söögipood, raamatukogu, muusikatoad. Spordisaalid, basseinid. Talvisel ajal veedeti seal terveid päevi. Miljonilinna varustamiseks vaja teid. Via Appia. Laualdaseltr tähistati usupühi., mida oli 180 päeva aastas. ,,Leiba ja tsirkust". Rooma teater ei saavutanud kunagi sellist taset nagu Kreekas. Kreeka näidendid tõlgiti ladina keelde ja kohandati Rooma oludele. Rooma teatris ei kasutatud koori, orkestra jäi vabaks ja sellest kujunes parter ülikutele. Eriti populaarsed tsirkusemängud. Kaarikute võiduajamised.. Gladiaatorite võitlused. Riietus: särgitaoline tuunika
Kõige tihedamalt on asustatud Holland ja Belgia ning läbi Euroopa keskosa läänest itta kulgev vööde Suurbritanniast Venemaale. 5 Keskmiselt suurem rahvastiku tihedus on ka nendes piirkondades, kus on soodne kliima, viljakamad põllumaad ja palju maavarasid. Hõredam asustus on mäestikes ja põhja osas, kus on elutingimused raskemad. Linnaelanike osatähtsus on Euroopas suurem kui teistes maailmajagudes ning seal on üle 50 miljonilinna, näiteks London, Pariis, Moskva, Hamburg, Rooma jt. Enamik Euroopa linnu on väga vanad, need on suurlinnadeks kasvanud tänu soodsatele tingimustele, milleks on head liiklemistingimused, erinevate teede ristumiskoht, suured maavarade leiukohad. Tänapäeval kasvavad eelkõige need linnad, kus on kujunenud hea infrastruktuur. Linnastumise aste on Euroopas väga kõrge. 6 Maavarad
keskmise prognoosi järgi elab 2050. aastal Venemaal 113 miljonit inimest. Rahvastik on vananev (keskmine vanus 2008. aastal oli 37,7 aastat). Üle 65-aastaste osakaal on 14,4%. Alla 15-aastaste osakaal on 14,2%. Linnarahvastiku osakaal on 73% (2007). Sündimus on 10,4, suremus 15,2 (2006). Loomulik iive on -4,8. Naise kohta on 1,39 sündi. Keskmine eluiga on naistel 72,4 ja meestel 58,8 aastat. 1000 mehe kohta on 1158 naist (46,3% mehed, 53,7% naised). Laste suremus on 1,53%. Venemaal on 11 miljonilinna. Viimane rahvaloendus toimus Venemaal 2002. aastal. Järgmine on plaanis korraldada 2013. aastal. VENEMAA RAHVAD Venemaal elab üle 160 rahvuse. Venelased moodustavad ligi 80% rahvastikust. Suuremad vähemusrahvused on tatarlased, ukrainlased, baskiirid, tsuvasid, tsetseenid ja armeenlased. VENEMAA RELIGIOON Venemaa võttis ristiusu vastu 988. aastal. Valdav osa venelastest on õigeusklikud. Mitmed
elulaadis. Linnastumis- ehk urbanisatsiooniastmeks nimetatakse linnalistes asulates elavate inimeste arvu osatähtsust kogu riigi rahvaarvu suhtes. Linnastumise esimene etapp oli XIX sajandil. Kiire linnastumine Euroopas ja Põhja- Ameerikas. Sajandi alguses linnades 29 mln inimest, lõpus 220 mln. Linnastumisaste tõusis maailmas 3%lt 14%le. Miljonilinnad London 1810, Pariis 1846, New York 1860. Sajandi lõpus paarkümmend miljonilinna (Berliin, Chicago, Philadelphia, Peterburi; Tokyo, Viin) ja esimesed linnastud, eelkõige Inglismaal. Linnastumise teine etapp XX sajandi esimesel poolel. Linnade arvu kasv maailmas aeglustus. Linnade võrk välja kujunenud. Olemasolevad kasvavad kiiresti sisserände ja loomuliku iibe tõttu. Linnastumisaste sajandi keskel 30%. Põhja-Ameerikas ja enamikus Euroopa riikides on linlik eluviis domineeriv. Miljonilinnu sajandi keskel umbes 200. Hoogne eeslinnastumine.
.(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Mõnel juhul võivad naaberlaamade servad üksteise suhtes nihkuda, ilma et see juures tekiks eriti suurt vastastikust survet. Selliseks nihkeservaks on näiteks Põhja-Ameerika läänerannikus Los Angelese ja San Francisco piirkonnas olev San Andrease süvamurrang, mil lõuna pool jätkub California lahena. Selle murranguga on seotud mitmed meie sajandi laastavaimad maavärinad, sest kulgeb otse läbi San Francisco miljonilinna. (Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) 5 1.2.Avanevad ja sulguvad ookeanid Üleöeldust nähtub, et ookeane võib jagada noorteks ehk avanevateks (Atlandi tüüp) ja vanadeks ehk sulguvateks (Vaikse ookeani tüüp). Kui mingi ookean sulgub ka tema vastasrandadeks olnud mandrid ühinevad, siis peab senine konvektioonivoogude süsteem vahevöönd ümber korralduma
Jaapan on üherahvuseline riik, jaapanlased moodustavad 99,4%. Jaapani keel moodustab omaette keelkonna ja seal on kasutusel silpkiri. Keskmine asustustihedus on 340 in/km2, kuid elanikkond paikneb väga ebaühtlaselt. Suurim on rahvastikutihedus rannikumadalikel ja suurlinnade ümbruses, väiksem aga mäestikes. Keihini, Hansini ja Nagoya linnastud moodustavad riigi territooriumist 12%, seal elab aga ligi pool riigi rahvastikust. 2006.a. oli Jaapanis 12 miljonilinna. Jaapanlastel on põhiusundiks sintoism, kuid suur osa jaapanlasi on samaaegselt ka budistid. Jaapani saarestik koosneb 4 suurest saarest ja paljudest väikestest saartest (kokku u. 3900 saart). u. 70% riigi territooriumist võtavad enda alla mäed, mis on valdavalt madalad või keskmise kõrgusega. Jaapanis esineb ka vulkaane, näiteks riigi kõrgeim tipp Fuji (3776 m). Madalikke on vaid rannikul ja suuremate jõgede alamjooksudel. Jaapanis on 188 vulkaani,
mitte ainult iseoma vahetusse elujärge ja töötasusse vaid ka küsimus-tesse, mis on seotud riiklike, ühiskondlike ja üldkultuuriliste väärtuste hävimisega. Temale ei maksa enam midagi võtta osa streikidest, kuid mitte midagi ei maksa talle ka suhtumine streikidesse täieliku ükskõiksusega. Seda protsessi oli mul võimalik oma silmadega näha tuhandete näidete varal. Mida enam ma seda mängu jälgisin, seda enam kasvas minus vastumeelsus miljonilinna vastu, mis algul nii ahnelt tõmbab inimesi oma ligi, et hiljem neid väga julmalt ära tõugata ja hävitada. Kui need inimesed tulevad linna, arvatakse neid justnagu rõõmuga pealinna elanikkonna hulka, kuid tarvitseb neil vaid kauemaks sellesse linna jääda ja ta lakkab nende vastu huvi tundmast. Ka mind väntsutas tublisti elu selles maailmalinnas ja ma pidin oma nahal saatuselt saama küllaldase hulga materiaal-seid ja moraalseid lööke
annaabi.ee 
