Miks on vaja inimeseõpetust? (0)

Sarnased õppematerjalid

38

docx

Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimapp

15. Mis nõue on põhikooli eesti keele eksami suhtes õpilastele, kelle õppekeel ei ole eesti keel või kes õpivad keelekümblusklassis? Õpilane, kelle õppekeel ei ole eesti keel, kes õpib keelekümblusklassis või kes asus, võib lõikes 1 nimetatud eesti keele eksami asemel sooritada eesti keele teise keelena eksami Kahe järjestikuse tunnikava Õpetaja tunnikava Tunnitüüp: uue materjali omandamise tund Teema: Tervislik toitumine Aine: Inimeseõpetus Klass: 5 a klass Tase: tavaklass Õpetaja: Eesmärk: · Tunneb tervislikuks toitumiseks, toidupüramiidiga. · Omandab seda teemat haaravad mõisted Õpioskused: Kirjeldab tervisliku toitumise põhimõtteid ning väärtustab neid. Mõisted: Toiduained, toitained, toiduenergia, toidupüramiid. Õpilaste eelteadmised ja ­oskused: · Väärtustab oma tervist · Teab tervisliku eluviisi komponendeid. · Oskab eristada tervislikke ja mittetervislikke otsuseid igapäevaelus.

Alushariduse pedagoog

1

odt

Kas Eesti kool on huvitav?

olla raske. Siinkohal tahaksin välja öelda ka mõtte, et näiteks inimeseõpetuse tundides võiks õpetada ka õppimist. See võib tunduda iseenesestmõistetavana, ometi see pole seda. Õppimine on õpitav. Tunnid on enamasti sisutihedad. Kõige rohkem meeldivad mulle tunnid, kus õppimine toimub läbi mängu. Tavaliselt võtab mängimine aega terve tunni, sellepärast ei saa seda kahjuks teha iga päev ja igas tunnis. Mäng on ainuke õppimise viis, mis ei vaja õpetamist ­ mängus jäävad asjad iseenesest paremini meelde. Minu jaoks huvitavad õppeaineid on keemia, geograafia ja inimeseõpetus. Õpilaste huvid on erinevad, mõnele meeldib inimeseõpetus, mõnele matemaatika. Kindlasti sõltub huvitavus ka õpetajast. Hea õpetaja teeb igava aine huvitavaks ja mõne õpetajaga võib muutuda igavaks muidu väga huvitav aine. Huvitavaid aineid on meeldiv ja kergem õppida. Seetõttu on oluline, et õpetaja teeks tunni huvitavaks

Ühiskond

8

doc

Eesti keele metoodika kordamiskusimused 2015

Eesti keele metoodika I eksami küsimused 2015 1. Mis on hariduse eesmärk? Hariduse eesmärk on: luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma majanduse ja kultuuri kontekstis; kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi; luua igaühele eeldused pidevõppeks. 2. Millistest arenguteooriatest lähtutakse õppekavade koostamisel? Millisest arenguteooriast lähtub praegu kasutusel olev RÕK? Nimetage olulisemad põhimõtted. (tabel) Kognitiivse konstruktivismi (Jean Piaget, John Dewey): Stadiaalne areng; Õppija aktiivne. Õpetaja on partner, suunaja ja toetaja; Õppija vajaduste ja kogemuse, õpistiili arvestamine; Uut infot tõlgendatakse ja struktureeritakse oma maailmapildi ja varasemate teadmiste terviku valguses. Sisemine motivatsioon ­ õpilased motiveerivad end i

Pedagoogika

28

docx

Eesti koolisüsteem

Keel ja kirjandus: eesti keel, kirjandus (eesti õppekeelega koolis), vene keel, kirjandus (vene õppekeelega koolis)15. Võõrkeeled: A-võõrkeel, B-võõrkeel ja eesti keel teise keelena16. Matemaatika: matemaatika17. Loodusained: loodusõpetus, bioloogia, geograafia, füüsika, keemia18. 11 Ibid. 12 Ibid. 13 Ibid. 14 15 Haridus ja teadusministeeriumi kodulehekülg. https://www.hm.ee (16.12.2016) 16 Ibid 17 Ibid 18 Ibid Sotsiaalained: inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus19. Kunstiained: muusika, kunst20. Tehnoloogia: tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus21. Kehaline kasvatus: kehaline kasvatus22. Valikõppeainud riiklikus õppekavas on: Usundiõpetus23. Informaatika24. Karjääriõpetus25. Ettevõtlusõpetus26. 1.2.2.Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava Lihtsustatud õpet rakendatakse kerge intellektipuudega õpilastele, toimetulekuõpet mõõduka

Ühiskond

3

doc

Kui mina oleksin kehalise kasvatuse õpetaja…

vanuses tüdrukute puhul vähem taga ajada norme ning seda, et kõik õpilased peavad suutma ühesuguse koormusega kehalist kasvatust kaasa teha. Kõigile tuleb anda võrdsed võimalused ning neid, kes pole parimas vormis tuleks abistada ning mõista. Tõsi küll tihtipeale tuleneb suutmatus laiskusest, millega tuleks samuti tegeleda. Minu arvates saaks laiskusest jagu huvitekitamisega. Kui õpilane leiab enda jaoks midagi, mis teda köidab, paneb see teda rohkem pingutama, kuid selleks on vaja ka õpetaja poolset tuge. Väga sobilik oleks selles vanuses tüdrukutele näiteks midagi aeroobikalaadset või siis ka tennis, võrkpall ning miks mitte ka tantsimine. Selles osas tuleb ka õpetajal teha otsuseid, mida ta on valmis õpetama. Sageli on raskusi üksteisest arusaamisega, teismeliste soovide mõistmine on väga keeruline. Põhimõtteliselt võiks öelda, et õpetaja peab õpilase soove oskama näost lugeda.

Kehaline kasvatus

13

doc

Kehaline aktiivsus koolis

liikumise tagamine. Toitumine ja füüsiline aktiivsus on inimese tervise kaks alustala. Toit peab sisaldama kõiki vajalikke toitaineid õigetes kogustes ja tasakaalustatult. Toit võib tervist kaitsta, kuid ka kahjustada (kiirtoit, liigne suhkru/soola tarbimine jne). Tervislik toitumine on otseselt seotud meie enesetundega ­ aitab meie organismi korras hoida, suurendab töövõimet ja parandab üldist heaolu. Käesoleva töö eesmärk on leida vastused järgnevatele küsimustele: · Miks on vajalik kehaline aktiivsus ja millised tegurid seda mõjutavad? · Miks on tähtis õige toitumine? 3  · Miks on vaja kehalise kasvatuse tundi? Töö ülesanne on: · selgitada lapse kehalise aktiivsuse vajalikkust ja selle mõju lapsele; · anda ülevaade tervislikust toitumisest ja selle vajalikkusest; · anda ülevaade kehalise kasvatuse tunni tähtsusest koolis. 1. LASTE KEHALINE AKTIIVSUS JA TERVIS 1.1. Laste kehaline aktiivsus

Kehalise kasvatuse didaktika

14

doc

Sue Cowley “Õpetaja õpiabi”

siis järgmine tund on lobisejaid juba rohkem. Oluline on ka rahulikuks jäämine ja õpilaste peale mitte ärritumine ning karjumine, sest selline käitumine võib õpilasi veelgi innustada ulakustele ja neile isegi nalja teha. Lisaks on võimalik rakendada erinevaid nippe, mis aitaksid klassiruumis vaikust hoida. Mina eraldaksin teineteisest omavahel jutustavaid pinginaabreid või saadaksin ühe nendest klassist välja rahunema. Seega usun, et lobisemishimulise klassiga hakkama saamisega oleks vaja praktiseerida Cowley poolt välja töötatud esimest taktikat ehk olema kange nagu raudnael. Kindlasti ei ole see lihtne, aga kui klass on huvitatud vaid lobisemisest ning ei pööra õpetaja püüdlustele absoluutselt tähelepanu, siis on vaja näidata end karmimalt poolelt. 2. OLUKORD – TÄHELEPANU HAJUMINE ÜLESANDELT Õpilaste tähelepanu hajumine on väga suur probleem. Põhjus on selles, et kui tähelepanu hajub, siis

Kirjandus

6

docx

Didaktika printsiipide kajastumine tööõpetuse tundides

Didaktika printsiipide kajastumine tööõpetuse tundides 1. Jõukohasus- näiteks tekstiilitööde puhul ei sea õpetaja I klassi lapsele eesmärgiks täismõõdulise disainkleidi valmistamist (või mõnda muud väga suurt eesmärki, disainkleit on selgelt utreeritud näide), sest (ka põhikooli III astme) lastele ei ole see jõukohane. I kooliastmes laps alles õpib kangaga töötama ja selleks tuleb alustada lihtsamate tekstiilitööde tegemisega. Alustama peab lihtsamate (geomeetriliste) kujundite väljalõikamisest ja nendest näiteks pajalapi, tüdrukute puhul nukuteki vms tegemist. Samuti ei kasuta õpetaja liiga keerulist sõnastust tööjuhiste andmiseks (kuid samas peab kasutama õigeid termineid, mitte „ninnu-nännutada“). Õpetaja lähtub töö teemade ja eesmärkide püstitamisel sellest, millisel tasemel on õpetatavad. 2. Eakohasus- I klassi lastele räägitakse teooriat võimalikult lihtsalt (ja üldjuhul õpetajad kipuvad kasutama sellist „ni

Pedagoogika

Kommentaarid (0)