Miks on vaja Eestit kaitsta? Eesti on meie sünnimaa. Eesti on meie kodu. Eesti on paik kus tunneme end hoituna ning kus on meie pere ja sõbrad. Meie kogu elu on sellel väikesel maalapil mille nimeks on imekaunis Eesti. Need ilusad põllud ja metsad mis meid ümbritsevad on kui kaitse selle kurja maailma eest. Keegi ei tahaks kaotada oma lähedasi ja oma kodu, seega jah, Eestit on vaja kaitsta. Ajaloost teame, et meie üks suurimaid vaenlasi läbi aegade on olnud Venemaa. Eesti on olnud okupeeritud ja inimesi on hoitud kui vangis. See kõik lõppes 2. veebruaril 1920 kui Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Usun, et Venemaal on siiski soov oma riigi piire laiendada ja Venemaa sõjaväega oleks suurepärane võimalus vallutada väike Eesti kus sõjavägi on kordades väiksem kui Venemaa oma. Eestis treenitakse iga aasta
Kaasasolevad eestlased käskisid emal võtta kaasa villaseid riideid. Venelased karjusid ja kisasid midagi, millest mina aru ei saanud. Mäletan, et mina nutsin ja tahtsin oma nukku kaasa võtta, kuid sõdur torkas nuku täägiga läbi. Nutsin veelgi kõvemini. Ka ema nuttis. Mina olin pere noorim ja kuna oli külm, siis suure kiirustamisega pudenes mul üks kinnas käest. Ema tahtis seda ülesse võtta, kuid soldat astus sellele jalaga peale. Ema hakks siis naerma. Siis küsiti, et miks ta naerab ja ema ütles, et see, kui kinnas siia maha jääb, on märk sellest, et me tuleme veel kord siia tagasi. Seda ei uskunud mitte keegi. Pereisa oli kinni viidud "omakaitses" olemise eest. Tema istus oma aastaid Vorkuta vangilaagris. Niisiis küüditati koos minuga mu õde Pilvi Raud (sündinud 1938.a.), vend Rein Raud (sündinud 1940.a.) ja ema Endla Raud (sündinud 1912.a.). Meid viidi enne koolimajja. Lõuna ajal viidi meid Tartust rongi peale. Ähvardati palju
on sageli eelmise puhul pahaks pandud, või kommunistliku riigipöörde katset, mis oleks toona võinud isegi õnnestuda. Ainukeseks suuremaks vahejuhtumiks lähiajaloos võib nimetada 2007. aasta pronksiöid, mis sisendasid paljudele eestlastele rahutust, ent siiski kindlalt maha suruti. Peale Esimest maailmasõda oli õhkkond ärev ning riikidevahelised tülid ei olnud saanud püsivat lahendust. Praegu aga suurriikide vahel meid ohustavaid lahkhelisid ei ole ja Eestit puudutavat sõda lähitulevikus ei ole vaja karta, suuresti tänu aina tihenevatele kaubandussidemetele ja globaliseerumisele. Eesti on Euroopas nii mõnigi kord tähelepanu äratanud. On kiidetud meie kiiret väljatulekut majanduslangusest ning peaaegu olematut riigivõlga. Kuigi me võime teenida Euroopa silmis plusspunkte, peame seda võtma kui julgustust veelgi rohkem pingutama, mitte jääma loorberitele puhkama
tähendust omavate seikadega, nagu luba kasutada sinimustvalget lippu, mille nõukogude võim oli ära keelanud, omasid suhtumise kujunemisel olulist tähtsust. Sakslastele tuli kasuks muidugi ka asjaolu, et nõukogude võim oli nende eest ,,musta töö ära teinud" - likvideerinud iseseisva Eesti riigi struktuurid ja tapnud või küüditanud neid juhtinud isikud. Esialgne positiivne hoiak sakslaste suhtes hakkas kaduma, kui sai selgeks, et sakslased käsitlevad Eestit mitte endise iseseisva riigina, vaid pelgalt Nõukogude Liidu territooriumi okupeeritud osana. (Pajur et al. 2005: 196) Nii Saksamaa kui ka Nõukogude Liit olid 1939. aasta koostöölepingu sõlminud kavatsusega see sobival hetkel hüljata ja lepingupartnerile kallale tungida. Saksamaa jõudis ette: 22. juunil 1941 ületas Saksa armee ilma sõda kuulutamata Nõukogude Liidu tollase riigipiiri. Sakslased saavutasid sõja alguses silmapaistvat edu. Juba 7
Eestlased oleksid võinud võita muistse vabadusvõitluse kui maakonnad oleksid üksteisega koostööd teinud ja omanud ühtset strateegiat pikemaajaliste vallutuste kaitseks. 2. Millistel põhjustel lagunes Vana-Liivimaa ja millised riigid konkureerisid selle allutamisele? Vana-Liivimaa hakkas lagunema 1558. aastal, mil algas Liivimaa sõja I etapp Vene- Liivimaa sõda ja konföderatsiooni idaosa (Virumaa ja Tartu piiskopkonna okupeerisid Vene tsaaririigi väed. Põhjused, miks Vana- Liivimaa hakkas lagunema olid järgmised. Vana-Liivimaa oli feodaalselt killustunud. Maad laastasid pidevad kodusõjad ordu ja piiskoppide vahel, viimane toimus aastail 1556 – 1557 (sellesse sekkus ka Poola-Leedu). Vaenlasi peibutas Vana-Liivimaa soodne asupaik (kaubateed), eriti huvitatud oli siinsetesadamate ja kaubalinnade hõivamisest Venemaa. Vana-Liivimaa oli ühinenud Venemaa-vastase relvade ja strateegilise toorme embargoga ning pidas kinni salakaubapartiisid. Vana-Liivimaa oli
Sõjad eesti territooriumil 3 Eestlaste muistne vabadusvõitlus (1208-1227.a) Eesti alad muinasajal. Muinasajal jagunesid eesti alad maakonniti. Suuremad maakonnad olid Ugandi, Sakala, Revala, Virumaa ja Läänemaa. Muinasajal ei olnud veel ühtset riiki eestlased välja arendanud ja tänu sellele ei olnud eestlastel ka ühtset sõjalist jõudu, et oma maad kaitsta. Eestlased sõdisid veel ka omavahel. Vallutussõja ettevalmistamine. Aastal 1200 alustasid sakslased suure vallutussõja ettevalmistamisega. Järjest rohkem hakkasid sakslased huvi tundma läänemere äärsete alade vastu. Kristliku usku riigid tahksid tuua oma usku ka teistesse riikidesse. Ristiusu mõjust oli XIII sajandi algul välja jäänud veel eestlased, liivlased, soomlased, lätlased ja leedulased. Eriti tahtsid saksa kaupmehed head kaubateed
siiski liiga emotsionaalseks muutunud valitsusvastase meeleavaldusega, mitte sammuga etnilise kodusõja poole. See ei tähenda, et oleksin ennast Tallinna kesklinnas hästi tundnud: kui ma paar tundi enne seda, kui Dmitri Ganin surma sai, pidin samalt tänavalt ära jooksma, sest natsisümboolikat riietel kandnud inimeste rühmast visati minu poole ilmselgelt midagi Molotovi kokteili laadset (ja oli selge, et politseid sellele tänavale niipea ei jõua), siis leidsin, et info nimel surma saada vaja ei ole. Koju jõudes nägin veel Kanal 2 erisaate lõppu, kus saatejuht avaldas arvamust, et järgmine päev võib ehk kaasa tuua isegi valitsuse tagasiastumise. Mida oleks saanud teha? Ei toonud ehkki valitsus oli kogu "pronkssõduri saaga" juures teinud ilmseid vigu. Hakatuseks: kõigile pidi olema ilmselge, et Eestis leidub inimesi, kes tahavad pronkssõdurit näha Tõnismäel. Demokraatlik mõtteviis ja ka lihtsalt terve mõistus ütleb, et kui mingil ideel on
Varsti esitatigi Lätile, Leedule Eestile ultimaatumid, et lubataks ehitada baase juurde ning muuta valitsus Nõukogde võimule alluvaks. Kõik riigid alistusid. Eestis tehti okupatsioon 17. Juunil 1940, mis kestis pool sajandit. Okupantide survel kirjutas paljudele lepingutele alla president Konstatin Päts ning ka vägede ülemjuhataja Johan Laidoner. Mõlemad nad hiljem küüditati Siberisse. Tallinnas tehti meeleavaldusi ning mässe, millega üritati Eestit demokratiseerida. Sellejärgselt alustati Eestis arreteerimisi, tehti riigipööre. Lõpuks läksid võimud kaasa ning neid nimetatakse juunikommunistideks. Rahvas vaatas kogu lugu passiivselt pealt. Viidi läbi rahareform ning maad jagati ümber-see tõi kaasa ilmselgelt suuri defitsiite ning vaesust. Saadeti laiali Riigikogu, ning kommunisitid koondasti valimisblokki Eesti Töötava Rahva Liit. 21. Juulil kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsailistlik Vabariik. 6. Augustil annekteeriti
Kõik kommentaarid