50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-04-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MissisMannu
Õppematerjali autor
Vabatahtlik tegevus rikastab nii minu kui ka ühiskonna elu. Me elame maailmas, kus kõigil on kiire ja teiste inimeste tähelepanemiseks ei jätku meil tihti aega. On väga tore, et meie ümber leidub siiski inimesi, kes soovivad organiseerida vabatahtlikku tegevust ning aidata abivajavaid inimesi ning ühiskonda meie ümber. Vabatahtlik tegevus on oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtest ja tasu saamata. Vabatahtlikud aitavad teisi või tegutsevad peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks. Oma pereliikmete abistamist ei loeta vabatahtlikuks tegevuseks. Vabatahtlik tegevus on kodanikualgatuse ja vabatahtlikkuse põhimõttel kasumit mittetaotlevate ühenduste ja huvigruppide vormis toimiv üks ühiskonna kesksematest osadest, ühskonna kolmas sektor. See on omakorda
Kuidas väärtustada vabatahtlikku tööd? Esimene ideevälgatus, mis meie mõttekodadesse siseneb kuuldes sõna ,,vabatahtlik" on ikka keegi valge inimene aafriklastele toitu jagamas või mõni hüva hing varjupaigas kassi paitamas. See on selline halenaljakas stereotüüp, millest ei saa üle ega ümber. Ometi, hakates sügavamalt ja põhjalikumalt mõtlema vabatahtlikkusele ja selle olemusele, tuleb tõdeda: vabatahtlikkus on mõtteviis. Tegelikult on igasugune töö vabatahtlik. Me ei ole sunnitud tööd tegema, alati on valik. On valik nii selles osas, millist tööd soovime teha kui ka selles osas, kas me üldse soovime tööd teha. Võib ju Tallinna keskturu ja Balti Jaama ümber küllalt kohata isikuid, kes on valinud näiteks üldse tööst loobuda. Seega ei saa rääkida töötegemise juures sundusest, isegi kui kaelas on kolm pangalaenu, autoliising ja kodus viis näljast last ka kõik need elu ilusad
elu turvalisemaks. Mitmed noored otsustavad tihti võtta kõrgkooli õpingutest või töölt puhkuse, et minna maailma uudistama. Hea võimalus selleks on minna välismaale vabatahtliku tööd tegema. Erinevaid sihtkohti on palju, eriti on vabatahtlikud oodatud aafrika riikidesse, et seal arengumaades inimesi aidata, jagada neile toetuspakke ning aidata lapsi. Selline tegevus laiendab kindlasti silmaringi ning annab palju kogemusi inimestega suhtlemises juurde. Hea on ka see, et kuigi selle töö eest tasu ei saa on kõik sõidud ning vajalik toit ning majutus tasuta. Kui inimesi ei köida teiste aitamine on võimalik minna vabatahtlikuks tööle näiteks ka suurvõistlustele, mis erinevates maailmapaikades toimuvad. Sinna oodatakse samuti noori, kes ei karda suhtlemist ning oskavad võõrkeeli. Londoni Olümpiamängude ajal läks Eestist palju noori inimesi Londonisse vabatahtlikeks, nad pidid seal sportlasi ning pealtvaatajaid
.......................................................................................5 1.2Vabatahtlikus politseinikus kandideerimine.......................................................................6 1.3Kandidaatide ettevalmistamine ja koolitused...................................................................11 1.4Vabatahtlike politseinike kaasamine ja pädevused...........................................................11 1.5Vabatahtlike töö tasustamine ja motiveerimine...............................................................12 2Abipolitseiniku kaasamine politsei tegevusse ja pädevused Eestis........................................14 2.1Abipolitseinik...................................................................................................................14 2.2Ajalugu.............................................................................................................................15 2
" 1 Teisiti öeldes on väärtused midagi sellist, milleta eksistents ühiskonnas on tühine kui mitte võimatu. Väärtused vastavalt orientatsioonile jagunevad instrumentaalseteks, eneseväljenduslikeks, altruistlikeks ja sotsiaalseteks 2 , need nö ,,kategooriad" on ühtlasi Eesti kontekstis ka uuritumateks ning kujutavad endast nn tööväärtusi, mis näitavad inimeste erinevat suhtumist töösse (töö kui karjääri tegemise võimalus, töö kui eneseväljendusvõimalus, töö kui püüe tunda ennast ühiskonna mõistes kasuliku lülina jne). Rämmer juhib oma loengus ja loengu lisamaterjalides tähelepanu Jüri Saarniidu poolt teostatud hulgale empiirilistele uuringutele (1995, 1998, 2000) eri põlvkondade väärtushinnangutest , mis näitavad, et eesti noorte väärtused on aja jooksul muutunud aina materiaalsemaks ehk
............... 9 Kasutatud allikad............................................................................................... 11 Sissejuhatus 2 Kodaniku üks tähtsamatest ülesannetest on tasuda makse ning riik kasutab saadud tulu meie heaolu saavutamiseks. Tänu maksumaksjatele oleme siiani iseseisev riik ning on säilinud mitmekülgne kultuur, puhas loodus ja suurepärased võimalused õppimiseks. Üks peamine põhjus, miks inimesed ei taha tasuda makse on arvamus, et maksutulu ei kasutata ühiskonna huvides, vaid sellega rahastatkse poliitikute palkasid. Sageli ei mõisteta, miks on maksumäärad nii kõrged ja millist hüve saab selle eest kodanik individuaalselt. Elatakse kui kinniste silmadega, oskamata hinnata, et meil on vaba riik, kus on kõrge elatustase. Valitsus on suutnud meile tagada palju hüvesid. Tuleb mõista, et pole olemas
annetajatele suur šokolaad. Pärast protseduuri norisin natukene nende kallal, küsides, kuidas heategijad ennast tunnevad. Vastuseks oli enamasti, et pole nad midagi erilist teinud ja et verd andsid ikka šokolaadi pärast. Loomulikult oli ka nende nägudele kerge puna tõusnud. Eestlane on mõnes olukorras selgelt tagasihoidlik ning see on ka minu arvates üks peamisi põhjuseid, miks doonorite arv ei ole meil nii suur, kui ta võiks olla. Inimesed ei taha endale kuidagi teadvustada, kui kasulik iga tema annetatud veretilk võib olla. Kahjuks on Eestis ainult 2,6% elanikkonnast doonorid. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovitusel peaks stabiilsete verevarude tagamiseks doonorite arv riigis olema vähemalt 4% elanikkonnast. Päris lootusetu olukord õnneks ei ole. Võrreldes 2006. aastaga tõusis 2007. aastal Regionaalhaigla verekeskust külastanud doonorite üldarv 8% ja esmaste doonorite arv 37%,
Tartu 2011 RESÜMEE Kas lennukad ideed kujundavad liidri? Richard Branson valisin selle teema, kuna tahtsin teada, kas head ideed on alati liidripositsiooni tagajaks. See teema on kindlasti aktuaalne mitmete juhtide hulgas, kes mõtlevad, kuidas jõuda liidri tasemele. Seda sellepärast, et juhi positsioonil olemine ei ole veel sama, mis on liidriks olemine. Juhil on kohustatud alluvad, kuid liidril on vabatahtlikud järgijad. Töö eesmärgiks oli endale selgeks teha, kas juht on sama mis liider ning kuidas oleks võimalik tõhusalt liidriks saada. Referaadi materjaliga töötades sain teada, et headest ideedest ainuüksi ei piisa selleks, et saada liidriks. Samuti selgub Richard Bransoni näitena see, et ka ilma kõrge hariduseta on võimalik tulusat ja head äri teha. SISUKORD RESÜMEE SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 1
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid