Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"mikros" - 16 õppematerjali

Maandustakistuse mõõtmine
4
docx

Maandustakistuse mõõtmine

1-1 on ampermeetri mähis ja 2-2 voltmeetri mähis 5.) Ergonoomilised tulemused: E (voltides) M (amprites) Lambid 3 402 Mobiiltelefon 2 20 Mob.tel. sisse ja välja .hel. 2 50 Kõne vastuvõtt 60 660 Tass veega mikros: päris lähedalt error +5-cm kaugemal 16 17 +15 cm kaugemal 22 1900 +15 cm kaugemal 6 580 +15 cm kaugemal 5 160 Alajaam 2 420 Trammiliini all 5 70

Meditsiin → Riski- ja ohuõpetus
79 allalaadimist
Nimetu
12
pdf

Nimetu

Mikroskoop Koostaja Vladislav Venediktov Juhendaja: Reelika Kaljumäe Iisaku 2009 Sisukord 1.Mis on Mikroskoop ? 2.Natukene Mikroskoobi ajaloost 3.Mikroskoopide ehitus 4.Kujutise tekkimine 5.Infoallikad Mis on Mikroskoop ? Mikroskoop tuleb Kreeka keelest ,,mikros"-väike ja ,,skopeo"- vaatan. Lihtmikroskoop on luup Liitmikroskoop koosneb kahest läätsest(või läätsede süsteemist) Rohkem kasutatav ValgusMikroskoop Ajalugu ­ Liitmikroskoop Esimese Mikroskoobi tegid Hollandi prillimeistrid Hanz ja Zacharias Janssen 1595 .a. See oli toruke mis oli kahelt poolt varustatud läätsetega. See annab 10x lähendatud kujutist Zacharias Janssen

Füüsika → Bioloogiline füüsika
32 allalaadimist
Pikksilm ja mikroskoobi suurendus - protokoll nr 4
16
doc

Pikksilm ja mikroskoobi suurendus - protokoll nr.4

1. Tutvuge mikroskoobi ehitusega ja tema reguleerimis võimalustega. 2. Määrake objektskaala vähima jaotise väärtus. Asetage objektskaala mikroskoobi alusele ning seadke nõguspeegel nii, et mikroskoopi tungiks võimalikult suur valgusvoog. Teravustage mikroskoop objektskaala vaatamiseks. 3. Seadke joonlaud mikroskoobi kõrvale silmast parima nägemise kaugusele ( ca 25 cm) nii, et ta oleks risti mikroskoobi teljega. Järgnevalt vaadates ühe silmaga läbi mikros- koobi objektskaalale, teisega aga vahetult mikroskoobi kõrvale asetatud mõõt- joonlauale, nihutage joonlaud sellisesse asendisse, et objektskaala suurendatud kujutis näiks asuvat mõõtjoonlaua taustal. Mõõtke objektskaala suurendatud jaotiste pikkused. Korrake mõõtmisi 5-6 korda, valides iga kord erineva arvu jaotisi. Tulemused kandke tabelisse. 4. Määrake mikroskoobi suurendus valemi (5) abil. Saadud tulemustest võtke

Füüsika → Füüsika
6 allalaadimist
Mikroskoop
7
doc

Mikroskoop

ehitust. Inglise teadlane kirjeldaski oma esimeses vaatluses rakku, vaadeldes seda mikroskoobi abil. Kasutas selleks enda konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ning hilejm 1665. aastal andis korgirakkude esemekirjelduse raamatus "Micrographia". Samuti andsid oma suure panuse mikroskoobi leiutamisele sellised nimekad nimed nagu mezius, Galilei,Lipersheim. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625. aastal (mikros- väike; skopea- vaatama). Algselt oli see siiski läätsedest kombineeritud suurendusvahend. Esimesed primitiivsed mikroskoobid võisid valmida juba 15. Saj keskel. 1590. Aastal meisterdasid hollandi prillimeistrid Hans ja Zacharias Janssenid esimsed liitmikroskoobi. See koosnes torukestest, mille mõlemad otsad olid varustatud läätsedega. Mikroskoobi suurendus oli 3x-9x. Mõnevõrra täiuslikumuma konstruktsiooniga oli inglase Robert Hooki poolt leiutatud mikroskoop

Bioloogia → Bioloogia
39 allalaadimist
Metallide ja sulamite mikrostruktuur
7
docx

Metallide ja sulamite mikrostruktuur

A. Fe3C B. Keemilises ühendis on kristallivõresse paigutunud erinevad aatomid, kusjuures säilub ühe komponend kristallivõre C. keemiline ühend moodustub kahe komponendi vahel ja tekib komponentide kristallivõredest erinev kristallivõre, kus elementide aatomid on paigutunud korrapäraselt D. Cu(Zn) Score: 5/5 8. Milline on ferriidi tera, mis on vaadeldav ka terase mikros Student Response A. Ferriidi tera on kolme mõõtmeline, millest struktuuris on näha lõige teatud tasapinnas. B. Ferriidi tera koosneb peamiselt molekulidest ja kristallvõre plokkidest. C. Ferriidi tera koosneb kristallvõrest, milles esinevad defektid ehk dislokatsioonid. D. ferriidi kristallvõre on ruumtsentreeritud kuupvõre K8. Score: 3,3333/5 9.

Materjaliteadus → Materjaliõpetus
91 allalaadimist
Sõnavara päritolu-Põlis--laen- ja tehissõnad
4
docx

Sõnavara päritolu. Põlis-, laen- ja tehissõnad

makro (makros `pikk, suur') makro/kosmos, makro/majandus, makro/organism meeter (metron `mõõt') baro/meeter, takso/meeter, senti/meeter meetria (metre `mõõdan') geo/meetria, tele/meetria mega (megas `suur') mega/herts, mega/tonn, mega/fon melo (melos `laul, viis') melo/draama, melo/maan meta, täishääliku ees met (meta `järel, vahel, koos, ümber') meta/keel, meta/morfoos, meta/tees, meta/foor, met/onüümia metro (metron `mõõt') metro/loogia, metro/noom mikro (mikros `väike') mikro/floora, mikro/skoop, mikro/protsessor mnemo (mnemos `mälu') mnemo/tehnika, mnemo/turniir mono (monos `ainus') mono/graafia, mon/okkel, mono/heli narko (nark `kangestus') narko/maan, narko/maffia, narko/äri nekro (nekros `surnud') nekro/loog, nekro/foobia neo (neos `uus') neo/realism, neo/liitikum, neo/nats noom (väljendab isikut, vt järgm) agro/noom, astro/noom noomia (nomos `tava, seadus') ergo/noomia, gastro/noomia

Eesti keel → Eesti keel
31 allalaadimist
Instrumentaalanalüüsi eksam
22
docx

Instrumentaalanalüüsi eksam

asuva proovi orgaaniline komponent oksüdeeritakse, anorgaaniline jääk lahustatakse ja analüüsitakse; proovi sulatamine leelismetalli soolaga- kasutatakse „raskete“ proovide töötlemiseks 6)segajate mõju elimineerimine 7)füüsikalise või keemilise suuruse mõõtmine, mis on seotud proovi kontsentratsiooniga 8)tulemuste arvutamine ja selle usaldusväärsuse hindamine. Proovi ettevalmistus mikros- tavalisel soojendamisel liigub soojus proovile läbi anuma, mikrolaineahjus soojeneb proovi korraga kogu oma ruumalas, anum ei soojene; anuma materjal on teflon (mikrolained ei neeldu). Maskeeriv agent- reagent, mis seob segava ühendi takistades vea tekkimist analüüsis. Ühekordne ekstraktsioon- protsess, kus aine jaguneb kahe mitteseguneva lahusti vahel. Ammendav ekstraktsioon- väikese jaotussuhtega ühendite eraldamine nendest, milledel D=0.

Keemia → Keemia
60 allalaadimist
Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused
15
doc

Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused

Tuleb arvestada, et paratamatult on tehtud lihtsustusi, et saada mingi majandusmudel. Lihtsustatud mudeli analüüsi tulemused ei ole enamasti tegelikkuses kontrollitavad, tegelikkuses ei pruugi tehtud eeldused kehtida. 6. Miks on mikroökonoomilise majandusteooria empiiriline kontroll keerulisem? Andmete kättesaadavus on keeruline, kuna keskendutakse üksikutele majandussubjektidele. (Makroökonoomikas pakuvad seda statistikaasutused, mikros on aga vaja teha uuringuid ja küsida otse inimestelt. Inimesed aga kipuvad valetama) 7. Milliseid väljendusviise kasutatakse majandusteoorias? Verbaalne - lause, graafiline - graafik, matemaatiline - valem. 8. Millised on optimaalsusprintsiibi rakendamise võimalused? Kas maksimaalne rahuldatus suure ressursikuluga, või minimaalse ressursikuluga saadud e-v rahuldatus. 9. Millised on tasakaaluanalüüsi põhitehnikad? Staatiline, võrdlev-staatiline ja dünaamiline analüüs

Majandus → Majandus
964 allalaadimist
Mikro- ja makroökonoomika kordamisküsimused
30
doc

Mikro- ja makroökonoomika kordamisküsimused

Tuleb arvestada, et paratamatult on tehtud lihtsustusi, et saada mingi majandusmudel. Lihtsustatud mudeli analüüsi tulemused ei ole enamasti tegelikkuses kontrollitavad, tegelikkuses ei pruugi tehtud eeldused kehtida. 6. Miks on mikroökonoomilise majandusteooria empiiriline kontroll keerulisem? Andmete kättesaadavus on keeruline, kuna keskendutakse üksikutele majandussubjektidele. (Makroökonoomikas pakuvad seda statistikaasutused, mikros on aga vaja teha uuringuid ja küsida otse inimestelt. Inimesed aga kipuvad valetama) 7. Milliseid väljendusviise kasutatakse majandusteoorias? Verbaalne - lause, graafiline - graafik, matemaatiline - valem. 8. Millised on optimaalsusprintsiibi rakendamise võimalused? Kas maksimaalne rahuldatus suure ressursikuluga, või minimaalse ressursikuluga saadud e-v rahuldatus. 9. Millised on tasakaaluanalüüsi põhitehnikad? Staatiline, võrdlev-staatiline ja dünaamiline analüüs

Majandus → Mikro ja makroökonoomika
173 allalaadimist
Toiduvalmistamise alused
31
docx

Toiduvalmistamise alused

· Külmiku kõige külmem osa · Sügavkülmalt o Jääga ümbritsetud Keedetud kalatoidud · Keedetakse kõik kalu(väheses vees või omas mahlas) o Parim puljongikala on ahven o Väikesed kalad kuuma vette o Keskmised kalad sooja vette o Suured kalad külma vette · Suured kalad maitsestatakse 1-2 tundi varem · Keeduvesi maitsetatakse(maitseköögiviljad ja ained) · Keedetakse pliidil,ahjus,aurukapis,mikros · Serveeritakse pearoana,suppides,külmroogades(salat,tarrendid) Praetud kalaroad · Tervetena,portsjontükidena,fileedena o Väheses rasvas o Fritüüris(paneeritult või taignas) o Röstitakse o Ahjus(täidetult) o Grillitakse(väikesed resti vahel) Fileel enne sisemene pool Lapi lõhe · Paneeritult(maotsesta enne) või naturaalselt (maitsesta peale praadimist)

Toit → Toitlustus
99 allalaadimist
Rahvusvaheline poliitökonoomia
29
docx

Rahvusvaheline poliitökonoomia

Ärisektori struktuur ja firmade parimad praktikad USA eesmärgid Individuaalse tarbija suurim kasu Vaba konkurets o Sherman Antitrust Act o Clayton Antitrust Act Managerial capitalism o Juhtimine lahutati omandist o New Deal 1930ndatel Riigi roll USAs Neoklassikaline arusaam majandusest Poliitiline struktuur o Palju lahusust o Pinged avaliku ja erasektori vahel o Erinevused mikros- ja makrotasandil o Tööstuspoliitika Äritavad USAs Killustatus nagu poliitikas Hajutatud kontroll o Väiksed osalused - nagu coop Töösutse ja finantsi lahutatus Tööstuskodade nõrkus Shareholder vs stakeholder Jaapani eesmärgid Alates Meihi restauratsioonist 1868: o Läänele järele jõuda o Olla iseseisev Kuni II MS ­ militarism Sotsiaalne võrdsus ja sisemine harmoonia

Politoloogia → Politoloogia
11 allalaadimist
Rakubioloogia
19
doc

Rakubioloogia

Rakubioloogia RAKUBIOLOOGIA 1. RAKUÕPETUSE KUJUNEMINE I periood - algab mikroskoobi leiutamisega · Jannsenid, Mezius, Lippersheim, Galilei. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625 a. (mikros ­ väike; skopea ­ vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. · Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". · II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek. Ta oli täielik iseõppija. Oma läätsed lihvis ta kõik ise (tal oli piisavalt raha) ja ta oli piisavalt uudishimulik

Bioloogia → Bioloogia
134 allalaadimist
RAKUBIOLOOGIA
19
doc

RAKUBIOLOOGIA

Rakubioloogia RAKUBIOLOOGIA 1. RAKUÕPETUSE KUJUNEMINE I periood - algab mikroskoobi leiutamisega Jannsenid, Mezius, Lippersheim, Galilei. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625 a. (mikros ­ väike; skopea ­ vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek. Ta oli täielik iseõppija. Oma läätsed lihvis ta kõik ise (tal oli piisavalt raha) ja ta oli piisavalt uudishimulik

Bioloogia → Rakubioloogia
5 allalaadimist
Bioloogia eksamiks
15
pdf

Bioloogia eksamiks

Geenivool. päriliku materjali rekombineerumine INIMESE RUDIMENDID: kolmas silmalaug, kõrvalihased, Darwini köbruke, keha osaline karvkate, tarkusehammas, silmahammas, segmenteerunud lihased, umbsoole ussripik, õndraluu. MIKRO- JA MAKROEVOLUTSIOONI SARNASUSED: toimuvad samad protsessid (loodulik valik), aluseks geneetiline muutlikkus, mõlemais on mitmekesistumine, muutuste kohastumuslik iseloom. MIKRO- JA MAKROEVOLUTSIOONI ERINEVUSED: mikroevolutsioon toimub palju kiiremini kui makro; mikros toimub uute alleelide teke tänu mutatsioonidele, makros läbi uute geenide tekke ja olemasolevate geenide aktiivsuse regulatsiooni muutumise. LIIGI TEKE: Liigi tekkimise peamine protsess on erimaine liigiteke: populatsioon või osa sellest sattub geograafilisse isolatsiooni. Isolatsioonis on teistsugused tingimused ja isendid hakkavad nendega kohanema ning populatsioon kohastuma. Toimib looduslik valik, mille tulemusena on muutused geneetilises materjalis

Bioloogia → Bioloogia
353 allalaadimist
Rakenduskeemia kordamisküsimused
70
pdf

Rakenduskeemia kordamisküsimused

ja organosoole, kus dispersioonikeskkonnaks on vastavalt vesi ja orgaaniline vedelik. OSAKESTE SUURUSE JÄRGI Süsteem d, m-1 l, m Süsteemi osakeste iseloomustus Jämedispersne <107 >10-7  sedimenteeruvad kiiresti (lihtdispersioonid,  on eraldatavad tavalise filtreerimisega suspensioonid,  on nähtavad hariliku mikros-koobiga emulsioonid, vahud,  ei ole dialüüsi-tavad, ei difundeeru aerosoolid) Kolloiddispersne 107-109 10-7 -10-9  ei sedimenteeru  läbivad tavalisi filtreid, kuid on eraldatavad ultrafiltreerimisel  ei dialüüsu ja difundeeruvad halvasti

Keemia → Rakenduskeemia
48 allalaadimist
Majandusteooria
37
doc

Majandusteooria

Majandussubjektid ­ sisemaised tootvad subjektid - ettevõtted ja sisemaised tarbivad subjektid ­ majapidamised, riik ja välismaa Majandussektorid ­ iga majandussubjekti edasist käitumist on võimatu prognoosida, kuna majanduses osaleb sadu tuhandeid majandussubjekte ja toimub lugematul arvul transaktsioone. Ülevaatlikkuse tagamiseks agregeeritakse majandusüksused sektoriteks ja ühelaadsed transaktsioonid agregaatideks. (vaid makroökonoomilise käsitluse puhul ­ mikros eeldatakse, et majsub on sõltumatud ja nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused). Toimub suur infokadu, lihtsustamine tingib selle, et makroökonoomilised mudelid on alati stohhasstilised. Majapidamissektorid ­ eelkõige tarbekaupade lõpptarbijad ja maksumaksjad (vahendeid saadakse tööjõumüügist, tulusiirdest, individuaalsest tegevusest, omandist). Ettevõttesektor ­ kõik õiguslikult iseseisvad majandusüksused, mis toodavad ja

Õigus → Õigus
579 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun