ning arvutiga sai ühendada lisaseadmeid. Järgmisele mudelile, Lisale,lisandus ennetundmatu hiir. Lisale järgnes 1984. aastal arvuti, mis hakkas kandma Macintoshi nime ning baseerus Motorola poolt toodetud 68000 mikroprotsessoril. Tõeline revolutsioon saabus Jobsi käe all 1998. aastal,mil Apple tõi turule arvuti nimega iMac.Praeguse aja kuulsaim Appel´i toode on mp3-mängja iPod. Vannevar Bush Vannevar Bush sündis 11. märtsil 1890. aastal Everettis, Massachusettsis.Ta õppis Tuftsi
1. Triin Koitla . 9a klass 2. Mis on arvuti tema töö põhimõte? Arvuti on elektrooniline masin, mis töötleb informatsiooni vastavalt etteantud programmidele . 3. Räägitakse arvutite neljast põlvkonnast. Mille poolest eristuvad üksteisest arvutite neli põlvkonda? Ehituse poolest. 1 lamparvutid; 2 transistorarvutid; 3 integraalarvutid (mikroskeemil komponente tuhandetes); 4 tsentraalsel mikroprotsessoril põhinevad (integral-)arvutid (kiipides kompnente miljonites) 4. Mis on arvutitarkvara? Too näiteid! Arvutiprogramm(ide kogum), mis arvutis töötab ja täidab mingit ülesanneti. Näiteks: Mängud, Paint , Word jne Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni. 5. Mis on arvutiprogramm?
koodi murdmiseks.1950-ndatel võeti kasutusele transistorid ning arvutid muutusid kõikides näitajates paremaks. 1970-ndatel koos integraallülituste tulekuga muutus võimalikuks personaalarvutite teke (vikipeedia (f)2009). 4 2.Arvuti 2.1 Personaalarvuti Personaalarvuti on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks(Arvuti ja selle põhikomponendid 2009). Personaalarvuti põhineb digitaalsel ühel või mõnel mikroprotsessoril, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks (vikipeedia(b) 2008). Personaalarvuteid on palju erinevaid. 2.1.1 Pihuarvuti Pihuarvuti on väga väike(enamasti peopesa suurune) mobiilne arvuti, millega on võimalik sooritada samu rakendusi, nagu tavalise arvutigagi (vikipeedia(a) 2009). 2.1.2 lauaarvuti Lauaarvuti on ettenähtud töötamiseks kontoris või kodus (vikipeedia(b) 2009). Lauaarvutit ei saa kaasas kanda nii nagu pihuarvutit või sülearvutit.
Järgmine valikuvariant oli Jobs ja Wozniak just nemad olid need, kes 1976. aastal loodud Apple I nimelist arvutit turustama asusid ning 1977. aastal otsustasid mehed asutada müügi ametlikuks reguleerimiseks firma, mis sai nimeks Apple Computer Inc. Seejärel tulevad Macintosh ja Sculley. Need nimed on samuti segadusse ajamiseks nagu ka järgmised Spindler ja Amelio. Macintoshi nime kandis tegelikult 1984. aastal valmistautd arvuti, mis baseerus Motorola poolt toodetud 68000 mikroprotsessoril. John Sculley oli mees, kes sai pärast Jobsi lahkumis firmast selle presidendiks. Spindler aga astus erinevate põhjuste tõttu Sculley asemele. Aga firma loojad ei olnud nad kumbki. 4. Küsimus Ka sellele küsimusele ei osatud kohe peast vastust öelda. Vastati tihtipeale umbes, aga sellegipoolest vastasid pooled küsitletutest õigesti. Tooks ka siinkohal välja, miks just sellised 9 hüüdlaused
(transistoride arv ulatub juba kümnetesse miljonitesse). Siiski sõltub arvutuste tegelik kiirus ja arvutisüsteemi jõudlus ka paljudest teistest faktoritest: protsessori- ja siiniarhitektuurist, mälutöö korraldusest, arvutusülesande iseloomust jne. Protsessorite tegeliku jõudluse hindamisel on väga levinud (kuigi lihtsustatud) parameetriks MIPS (operatsioone miljonites sekundi kohta). Kui esimesel tuntud mikroprotsessoril 8086 oli see alla 1 MIPS-i, siis praegu kasutusel oleval Pentiumi puhul tuuakse selle väärtuseks vähemalt 100 MIPS. Personaalarvutustehnikas ongi aegade jooksul kõige enam kasutatud firma Intel mikroprotsessoreid, milliseid alates 8086-st iseloomustab täielik tagasiühilduvus, s.t. et vanad programmid on töövõimelised ka uuemate protsessoritega (nn. x86-perekond). Ülevaate Intel'i mikroprotsessoritest annab järgnev tabel.
Näiteks mikroprotsessori 8086 maksimaalne aadressiruum ulatub 1 megabaidini - täpsemalt 1048576 baidini. Selleks vajatakse 20 aadressiliini (220=1 048 576). Seega võib 8086-arvutil otse adresseerida 6 kuni 1024 KB põhimälu. Osa sellest aadressruumist (384 KB) on eraldatud süsteemi vajadustele (peamiselt ekraanimälule) ja nii jääb järele "maagiline" 640 KB piir, mis oli kunagi tuntud paljudele arvutikasutajatele. Mikroprotsessoril 80486DX on nii sisemine kui ka välimine aadressisiin 32-bitine ja nii võib otse adresseerida kuni 4 GB mälu. Alates 80286-st võeti kasutusele mitmeid uuendusi, näiteks võimalus häirimatult korraga töötada mitme programmiga samas aadressiruumis. Seda tööviisi nimetatakse kaitstud tööviisiks (protected mode). Siiski on viimasel ajal välja töötatud palju sellist tarkvara (näiteks 32- või koguni 64-bitiseks andmetöötluseks), mis varasematel 16-bitistel arvutimudelitel ei tööta
? USA Compaq lasi välja IBM PC-iga ühilduva Compaq Portable-i. ? USA Lasti välja MIDI-liides (muusikariista digitaalliides), mis võimaldas ühendust muusikariistadega. ? Holland, Red booki tutvustati Sony ja Philipsi poolt, millega pandi alus CD Jaapan tekkele. Märts USA Lasti välja MS-DOS 1.25, PC-DOS 1.1 April UK Lasti välja ZX Spectrum, mis põhines Z80 mikroprotsessoril ja mis võimaldas 3.5MHz 8 värvilist graafilist kuva. Mai USA IMB lasi välja kahepoolse 320KB floppy ketta. 1983 Aeg Koht Sündmus ? USA Apple tutvustas nende arvutit Lisa, esimene personaalarvuti, mis kasutas graafika kasutaja liidest. Lisa kasutas: Motorola 6800 mikroprotsessorit, 1MB RAM, 12 tollist mustvalget monitori, dual
näitajates paremaks. 1970-ndatel koos integraallülituste tulekuga muutus võimalikuks personaalarvutite teke (vikipeedia (f)2009). 1.2 Personaalarvuti . Personaalarvuti on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks(Arvuti 5 ja selle põhikomponendid 2009). Personaalarvuti põhineb digitaalsel ühel või mõnel mikroprotsessoril, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks (vikipeedia(b) 2008). Personaalarvuteid on palju erinevaid. 1.2.1 Pihuarvuti Pihuarvuti on väga väike(enamasti peopesa suurune) mobiilne arvuti, millega on võimalik sooritada samu rakendusi, nagu tavalise arvutigagi (vikipeedia(a) 2009). 1.2.2 lauaarvuti Lauaarvuti on ettenähtud töötamiseks kontoris või kodus (vikipeedia(b) 2009). Lauaarvutit
10. Context switch time - konteksti lülitamise (vahetamise) kiirus ja moodused; 11. Cost - hind, paremad kipuvad kallimad olema; 12. Available alternatives - sobivus teiste opsüsteemidega; 13. Supported network protocols - võrguprotokollide tugi.] Ei tea kas on õige??? RAS Tarkvarasüsteemi disain 46. Millistest faasidest koosneb manussüsteemide arendustsükkel? 1. esimene faas iseseisev arvutisüsteem mikroprotsessoril (tavaliselt ilma operatsioonisüsteemita), mis põhimõtteliselt realiseerib tulevase toote funktsioonid; see faas realiseeritakse rakendust tundvate spetsialistide poolt, kes ei pruugi olla hiilgavad arvutispetsialistid; vaadeldav tulevase toote prototüübina; 2. teine faas lisab süsteemile kasutamise mugavuse tõstmiseks vajalikud funktsioonid; tulemuseks on esialgne (s.t. mitte spetsiaalselt disainitud) tarkvara arhitektuur, mis on üsna
märgi emailides CP/M – 1973. a Gary Kildall kirjutab primitiivsele Intel 8008 protsessorile lihtsakoelise op süsteemi CP/M, mis muutus vähemalt 10 aastaks mikroarvutite kõige levinumaks op süsteemiks, 1974. a töötab välja CP/M op süsteemi Intel 8080-l põhinevatele süsteemidele WINCHESTER – 1973. a IBM-i välja töötatud odav kõvakettaüksus , maht 70 MB ALTAIR – et päästa enda firmat MITS, hakkab firma omanik Ed Roberts ehitama väikearvutit, mis baseerub Inteli uuel mikroprotsessoril 8080 ja 1974. a saab MITS valmis enda esimese Altair 8800 mikroarvuti, Popular Electronics ajakiri avaldab artikli sellest arvutist(hind ligikaudu ~500$), 1975. a MITS toob turule enda esimese üldsusele kättesaadava Altair arvuti hinnaga 375$, Altair oli esimene edukalt müünud arvutikomplekt, 1978. a lõpetatakse Altair tootmine, koduarvutid olid palju edukamad ALTO – 1972. a Xerox tahab hakata tegema väikest kontoriarvutit, mis oleks väiksem kui PDP ja IBM(Project ALTO algus), 1973
Võrguarvuti idee on selles, et enamik rakendusi töötab võrguserveril ning kasutajad ei vaja tegelikult kogu seda arvutusvõimsust, mida pakub tavaline personaalarvuti. Peamine argument võrguarvutite kasuks on asjaolu, et nende kasutamine võimaldab vähendada kogukulusid infotehnoloogiale. 4. Personaalarvuti (ingl. personal computer ehk lüh. PC), mille sünonüüm on mikroarvuti, põhineb digitaalsel ühel või mõnel mikroprotsessoril, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks. Personaalarvuti võib koosneda erinevatest sisend- ja väljundseadmetest (riistvara): hiir, klaviatuur, mänguseadmed (joystick, rool), skänner, printer, monitor. Samuti on arvuti sees erinevaid muid riistvara komponente, mis on arvuti tööks suuremal või vähemal määral vajalikud: emaplaat, protsessor, mälu, videokaart, kõvaketas, CD ja/või DVD
Takt (T) on lühim ajavahemik, mille jooksul arvuti suudab sooritada elementaartehte. Kestuselt järgmiseks ajavahemikuks on arvutis masinatsükkel (M). Masinatsükli jooksul võib arvuti valida mälust käsusõna, lugeda mälust või kirjutada infosõna mällu, lugeda andmesõna sisendist või salvestada tulemisõna väljundisse, katkestada põhiprogrammi täitmine või teha mingi muu operatsioon. Eri liiki masinatsüklite arv on määratud protsessori juhtalgoritmiga. Mikroprotsessoril Intel 8080 on 10 erinevat masinatsüklit. Masinatsükliteks on näiteks käsu valik, mälu lugemine, mällu kirjutamine, pinumälu lugemine, pinumällu kirjutamine, sisendi lugemine, väljundisse kirjutamine, katkestuse lubamine, otsemällupöördumise lubamine jms. Ühe masinatsükli kestus on sõltuvalt sisust 3...5 takti. Käsu täitmiseks kulub 1...3 masinatsüklit. Käsutsükli ajadiagrammi näide on joonisel 2.8. Vastavalt käsule kirjutatakse operand ühest mälu piirkonnast teise
annaabi.ee 
