suvepäevadel meeldivalt jahe ja külmal talveööl hubaselt soe. See tuleneb sellest, et poorbetoon aeglustab suurte temperatuuri kõikumiste mõju. Alljärgnevalt graafikult on näha, et seina välispinna suure temperatuuri kõikumise juures kõigub seina sisepinna temperatuur ainult ~2ºC võrra. 2.4 Poorsus ja pooride maht AEROC toodetes on tahket ainet umbes 20 %, 0,5 ... 2 mm makropoore umbes 50 % ja makropooride vahelises osas mikropoore umbes 30 %. 3. Heliisolatsioon Ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jälgida, et oleks tagatud rahuldavad müratingimused ruumis vastavalt nende otstarbele. Heliisolatsiooni küsimused on väga olulised siis, kui küsimus puudutab paarismajade, ridamajade või korruselamute erinevate korterite vahelist isolatsiooni 3.1 Õhumüraisolatsioon Seina õhumüraisolatsioon sõltub peamiselt seina kaalust ehk selle paksusest ja materjali tihedusest.
mark ei tohi olla madal.soovitud bet.külmakind.Bet.vee.kontrolli.keemilise analüüsi teel v.proovisegud.Tund.vee tuleb teost.üks segu tehak.uuritava veega,teine puht.joogivee.Mõl.segul.tehak.proovikuubid&28p.pärast määrat. survetug.Vesi kõlblik,ki veekuub,ei ole nõrge.üle10%kontrollkuupi.30.Bet.plast.&tug:Plastsus- (mida kontr.tüvikoonuseg-keskmise veesisal.&kõige enam kasutatav).Jäik bet.on väikese vee sisal.&raskelt paigaldatav,väljaauravat vaba vett aga vähem&mikropoore tekib bet.vähem.Bet.segu. plasts.oleneb:*vee sisal.(mida rohkem,seda plastsem)*tse.hulgast*tse.liigist.Värske bet.segu veesisal.iseloomus.vesitsementteguriga(V/T),mis näitab vee&tse.hulkade vahet.Tugevus:on raske- bet.olulisim omadus&seda kontrolli.kuubi-või silindrikuj.proovik.`ga peale 28p.kivis.normaal- ting.Proovik.katsetus seisneb nende purust.pressi all&saadud survetug.korrigeeritak.veel koefitsendiga,mis ühtlustab provikeh.suurusest tingitud tug.erinevust.Tug.oleneb kõige enam tse
majades kuumadel suvepäevadel meeldivalt jahe ja külmal talveööl hubaselt soe. See tuleneb sellest, et poorbetoon eglustab suurte temperatuuri kõikumiste mõju. Alljärgnevalt graafikult on näha, et seina välispinna suure temperatuuri kõikumise juures kõigub seina sisepinna temperatuur ainult ~2ºC võrra. AEROC välisseina soojusinerts Poorsus ja pooride maht AEROC toodetes on tahket ainet umbes 20 %, 0,5 ... 2 mm makropoore umbes 50 % ja makropooride vahelises osas mikropoore umbes 30 %. Heliisolatsioon Ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel tuleb jälgida, et oleks tagatud rahuldavad müratingimused ruumis vastavalt nende otstarbele. Heliisolatsiooni küsimused on väga olulised siis, kui küsimus puudutab paarismajade, ridamajade või väikeste korruselamute erinevate korterite vahelist isolatsiooni. Õhumüraisolatsioon Seina õhumüraisolatsioon sõltub peamiselt seina kaalust ehk selle paksusest ja materjali tihedusest.
Värsket betoonisegu iseloomustavad peamiselt tema plastsus ja paigaldatavus. Plastsust iseloomustatakse koonilise betoonisamba madalamaks vajumisega omakaalu mõjul. Selleks täidetakse standardne tüvikoonus betooniseguga ja seejärel tõstetakse koonus üles, ning mõõdetakse betoobisamba vajumine. Plastsuse mõõtühikuks on koonuse vajumine cm-tes või mm-tes. Jäik betoon on väga väikese vee sisaldusega ja raskelt paigaldatav, kuid välja-auravat vaba vett on vähem ja mikropoore tekib betooni vähem. Plastne betoon on keskmise veesisaldusega ja kõige enam kasutatav. Omakaalu mõjul ta nimetamisväärselt laiali ei vaju. Vibratsiooni mõjul muutub ta aeglaselt voolavaks massiks. Valubetoon on suure veesisaldusega ja niivõrd vedel, et voolab omakaalu mõjul. Betoonisegu plastsus oleneb järgmistest teguritest: *vee sisaldusest (mida rohkem vett, seda plastsem), *tsemendi hulgast, *tsemendi liigist, *täitematerjalide terade kujust, *plastifikaatorite sisaldusest.
täitematerjaliga betoon); - tiheduse (mahumassi) järgi - tavabetoon (normaalbetoon) , tihedus 2000÷ 2600 kg/m3; - kergbetoon, tihedus < 2000 kg/m3; - raskebetoon, tihedus > 2600 kg/m3; Betooni struktuur. Betooni struktuur on heterogeenne. See moodustub tsementkivist koosnevast ruumilisest karkassist, mille vahelist ruumi täidavad erineva suuruse ja kujuga täitematerjali (liiv, killustik, kruus) osad. Tsementkivis paikneb hulgaliselt kaootiliselt orienteeritud mikropoore ja kapillaare, mis sisaldavad vaba vett, veeauru ja õhku. Tsementkivi ise on samuti ebaühtlase struktuuriga, koosnedes elastsest kristallvõrest ja seda täitvast viskoossest geelist. Tsementkivis toimuvad pikaajalised protsessid, mille lõplik kustumine võib nõuda aastaid. Väheneb vaba vee hulk, geel tiheneb ja väheneb oma mahult, kristallvõre kasvab ja tugevneb. Need struktuurimuutused põhjustavad betooni mahu muutumist (mahukahanemist) ja tugevuse kasvu.
LOODUSKIVIMATERJALID *Mineraal on ühtlane anorgaaniline mass. Igal mineraalil on kindel keemiline koostis, värvus, kõvadus, tugevus jne. Mineraale tuntakse ca 2000 ümber. *Kivimid –mineraalide kogumid; jagatakse survetugevusklassidesse *Kivimite klassifikatsioon. Geoloogilise päritolu järgi liigitatakse kivimid: 1) tardkivimid 2)settekivimid 3) moondekivimiteks. Igaüks neist jaguneb veel alaliikidesse. 1.TARDKIVIMID Tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. a)süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu jusees; aeglasel ja ühtlasel magma b)purskekivimid - on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel c)Sõmerad tardkivimid - on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Näiteks pimsskivi d)Tsementeerunud tardkivimid - on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. *Graniit on kris...
Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. Betooni tugevus oleneb paljudest teguritest, kõige rohkem aga tsemendi tugevusklassist ja vesitsementtegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsementtegur, seda nõrgem. Vajaliku plastsusega betooni saamiseks tuleb kasutada mitu korda rohkem vett. Kivistumisel mitteseotud vesi aurab hiljem betoonist välja, tekitades tsementkivisse mikropoore ja nõrgestades sellega betooni. 25. Betooni tugevus- selle määramine ja mõjurid Tugevus on normaalbetooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Survetugevus on valitud põhinäitajaks, kuna: • Eeldatakse, et betoon peaks olema tugev; • Lihtne määrata; • Oluliselt kõrgem, kui muud tugevused; • Iseloomustab kaudselt ka muid omadusi (veepidavus, külmakindlus).
Konstruktsioonibetoonina on mõeldav kõigi eespool loetletud betooniliikide kasutamine. Käesolevas kursuses käsitletakse peamiselt tiheda struktuuriga tavabetooni (normaal- betooni). 1.2 Betooni struktuurist Betooni struktuur on heterogeenne. See moodustub tsementkivist koosnevast ruumilisest kar- kassist, mille vahelist ruumi täidavad erineva suuruse ja kujuga täitematerjali (liiv, killustik, kruus) osad. Tsementkivis paikneb hulgaliselt kaootiliselt orienteeritud mikropoore ja kapil- laare, mis sisaldavad vaba vett, veeauru ja õhku. Tsementkivi ise on samuti ebaühtlase struk- tuuriga, koosnedes elastsest kristallvõrest ja seda täitvast viskoossest geelist. Tsementkivis toimuvad pikaajalised protsessid, mille lõplik kustumine võib nõuda aastaid. Väheneb vaba vee hulk, geel tiheneb ja väheneb oma mahult, kristallvõre kasvab ja tugevneb. Need struktuu- rimuutused põhjustavad betooni mahu muutumist (mahukahanemist) ja tugevuse kasvu. Seo-
Kitsamad poorid 50-10 m Aeglasemalt filtreeruvad Keskmised poorid 10-0.2 m Taimedele kättesaadav Peenpoorid <0.2 m Mittekättesaadav - Kummal on suurem poorsus liival või savil? Liival, sest liivmullad on makropoorid suured; savi makropoorid aga sisaldavad omakorda mikropoore. Mullaharimisel: - suuremate pooride osatähtsus väheneb kõige enam - nn kitsamate suurpooride osatähtsus veidi väheneb - keskmiste pooride osatähtsus oluliselt tõuseb - peente pooride osatähtsus võib veidi tõusta Mulla tihenemisega üldpoorsus väheneb alla 40%-ni, ekstreemsematel juhtudel võib kuni 30%-ni langeda. Tugeva mullatihenemisega väheneb oluliselt suuremate pooride osatähtsus, samuti keskmiste pooride osatähtsus. Suureneb aga väga peente pooride osatähtsus
vesitsement-tegurist. Mida tugevam on tsement, seda tugevam tuleb ka betoon ja mida suurem vesitsement-tegur, seda nõrgem. Tsemendi kivistumiseks vajalik vesitsement-tegur on 0,1...0,2, st tsement kivistumisel seob endaga 10...20% vett. Sellise vee hulgaga tehtud betoon on peaaegu kuiv ja ei ole normaalselt valatav. Vajaliku plastsusega betooni saamiseks tuleb käsutada mitu korda rohkem vett. Kivistumisel mitteseotud vesi aurab hiljem betoonist välja, tekitades tsementkivisse mikropoore ja nõrgestades sellega betooni. Betooni tugevust võib ligikaudu arvutada järgmise katselisel teel leitud valemiga: R28 = A x Rt (T/V - 0,5) (N/mm2), kus R28 - eeldatav betooni survetugevus 28 päeva vanuselt, R t - käsutatava tsemendi tugevusklass, T/V - vesitsement-teguri pöördväärtus, A - tegur, mis võtab arvesse betooni koostismaterjalide kvaliteeti ja valitakse järgmiselt: Q kõrgekvaliteedilised materjalid A = 0,65, Q keskmised materjalid A = 0,60,
3. Mis on raskebetooni koostise põhikomponendid? 4. Missugused kahjulikud lisandid võivad esineda betooniliivas? 8.3. Betoonisegu omadused Värsket betoonisegu iseloomustavad segu kaks tunnust: plastilisus, paigaldatavus. Plastsuse ja paigaldatavuse järgi jagunevad betoonisegud: Jäik betoon. See on väikese vee sisaldusega ja raskelt paigaldatav betoonisegu. Samas tekib betoonisse vähem väga väikseid poore (mikropoore). Väheplastne betoon. Plastne betoon. See on kõige enam kasutatav. See on aeglaselt voolav mass. Oma raskuse mõjul segu oluliselt laiali ei vaju. Valubetoon. See on suure veesisaldusega betoon. Seetõttu on see vedel ja voolab oma raskuse mõjul laiali. Betoonisegu plastilisust mõjutavad mitmed tegurid. 1. Veesisaldus. Mida rohkem on segus vett, seda plastilisem on betoonisegu. 2. Tsemendi hulk betoonisegus. Mida rohkem on koguseliselt segus
2.10 Poorbetooni valmistamine, omadused. Põhitooraineteks on- tsement, lubi ja peeneks jahvatatud kvartsliiv. Tinglikult koosneb poorbetoon veel suures osas õhust, mis paikneb materjali suletud poorides, mille läbimõõdud on 0,5-2,0 mm. Poorides paiknev õhk annab toodetele suured soojusisolatsiooni omadused ja suure tulekindluse. Poorbetoontoodetes on tahket materjali umbes 20 %, 0,5...2,0 mm makropoore umbes 50 % ja makropooride vahelises osas mikropoore umbes 30 %. Tootmisprotsess. Põhimaterjalide ja vee segusse lisatakse reaktsioonitekitajana alumiiniumpulbrit, mille tulemusel segu kerkimise ja tardumisega samaaegselt moodustub vesinikugaaside eraldumise käigus materjali suletud pooridega struktuur. Vormid valatakse täis ca 60% ulatuses. Seejärel lähevad tooted eelaurutusele. Segu paisub ja tardub. Pärast tardumist lõigatakse umbes plastiliini tugevuse saavutanud segumassiiv lõikemasinal traatidega õigete mõõtudega toodeteks
Konstruktsioonibetoonina on mõeldav kõigi eespool loetletud betooniliikide kasutamine. Käesolevas kursuses käsitletakse peamiselt tiheda struktuuriga tavabetooni (normaal- betooni). 1.2 Betooni struktuurist Betooni struktuur on heterogeenne. See moodustub tsementkivist koosnevast ruumilisest kar- kassist, mille vahelist ruumi täidavad erineva suuruse ja kujuga täitematerjali (liiv, killustik, kruus) osad. Tsementkivis paikneb hulgaliselt kaootiliselt orienteeritud mikropoore ja kapil- laare, mis sisaldavad vaba vett, veeauru ja õhku. Tsementkivi ise on samuti ebaühtlase struk- tuuriga, koosnedes elastsest kristallvõrest ja seda täitvast viskoossest geelist. Tsementkivis toimuvad pikaajalised protsessid, mille lõplik kustumine võib nõuda aastaid. Väheneb vaba vee hulk, geel tiheneb ja väheneb oma mahult, kristallvõre kasvab ja tugevneb. Need struktuu- rimuutused põhjustavad betooni mahu muutumist (mahukahanemist) ja tugevuse kasvu. Seo-
annaabi.ee 
