16. Bioremediatsiooni mikroobide või taimede abil on võimalik teha? a) In vivo b) In vitro c) In situ d) Ex situ 17. Millist ensüümi kasutatakse toiduainete tööstuses puuvilja mahla(de) selitamiseks ning pressimissaagise tõstmiseks? a) Aluselist proteaasi b) Isomeraasi c) Pektinaasi d) Laktaasi 18. Milline järgnevatest bioprodukti tootmise etappidest ei ole nn. downstream protsessi osa? a) Produkti (valkude) stabiliseerimine b) Mikroobirakkude ekstraheerimine söötmest c) Valkude eraldamine mikroobilüsaadist ioonvahetus kromatograafial d) Mikroobirakkude söötme steriliseerimine e) Mikroobirakkude purustamine 19. Milline järgnevatest väidetest Ti plasmiidi kohta on kõige täpsem: a) Ti plasmiid pärineb Agrobacterium tumefaciens-ilt b) Ti plasmiidi on kasutatud taimede insenergeneetikas geenide ülekandeks taime c) Ti plasmiid indutseerib kasvajate teket taimejuurtel
· Raske kultiveerida kunstlikel söötmetel seoses tema kõrge tundlikkusega hapnikule ja vähese metaboolse aktiivsusega. 38.C. tetani reservuaar. · C. tetani on teetanuse tekitaja, teda leidub mullas ja loomade (hobuste) sõnnikus. 39.C. tetani virulentsusfaktorid. · Clostridium tetani vegetatiivsed rakud moodustavad anaeroobsetes tingimustes tetanospasmiini (A-B toksiini mudel) ja vabastavad selle väliskeskkonda peale mikroobirakkude autolüüsi. · Mikroobiraku endogeensete proteolüütiliste ensüümide toimel lõhustub toksiin kaheks ahelaks: kerge (A-osa) ja raske (Bosa). · Raske ahela (B-osa) süsivesikuline komponent seostub neuronite membraanidel gangliosiididele. · Järgneb kerge ahela (A-osa) rakku sisenemine. Toksiin A "rändab" aksoneid pidi perifeersetelt närvilõpmetelt kesknärvisüsteemi, toksiin ei sisene läbi hemato-entsefaalse barjääri.
Trüptofaani süntees: represseeritav transkriptsiooni süsteem (lac operoni peegelpilt) Repressor muutub aktiivseks koos trüptofaaniga. Kui rakus kättesaadav trüptofaan saab otsa, siis trüptofaan eraldub repressori küljest ja rakk hakkab taas trüptofaani tootma. 16. Millest tuleneb mikroobide fenotüübiline muutlikkus? Modifikatsioonid tekivad keskkonnatingimuste kohastumuslike muutustena. Ei kandu järglastele. Võivad olla näiteks: * mikroobirakkude suuruse muutused *pesade pigmentatsioon * ravimtundlikkus *nõudlikkus kasvufaktoritele FENOTÜÜBILISED MUUTUSED on seotud geenide regulatsiooniga. E. Coli toodab laktaasi ainult siis, kui keskkonnas on laktoos. S. Aureus toodab penitsillinaasi ainult siis, kui kk-s on penitsilliini. 17. Nim bakterite DNA reparatsioonimehhanismid Radiatsioon, keemilised mutageenid, kuumus, ensüümivead ja spontaanne lagunemine lõhuvad DNAd pidevalt. Rakus on olemas mitmeid ensüüme, mis
Liike iseloomustab ühine päritolu, kohastumine toitumiseks kindlas keskkonnas, ühesugune ja iseloomulik liigisisene ainevahetus, üksteisele sarnane geneetiline aparaat, morfoloogilised ja füsioloogilised tunnused. 1. Numbriline taksonoomia – põhineb mikroobide füsioloogilistel ja morfoloogilistel antigeensetel struktuuridel.Võrreldakse tundmatute mikroobide tunnuseid tuntud mikroobide tunnustega arvutiprogrammi 2) Kemotaksonoomia – meetod, kus mikroobirakkude ehituslike ja metaboolsete komponentide kindlaks tegemisel kasutatakse keemilisi omadusi. Näiteks gaas, vedelik, kromotograafia. 3) Molekulaarkineetiline taksonoomia – põhineb mikroorganismide nukleiinhapete struktuuri uurimisel. 2. Pärmseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid. Pärmseened on üldjuhul suuremad kui bakterirakud. Harilikult on pärmseened ovaalse kujuga ja nende suurus jääb vahemikku 15—20 µm
Molekulid tuleb geelis nähtavaks tuua. Agaroosi kasutatakse maatriksina. 20. Miks voolutatakse geelelektroforeesil paralleelselt reeglina ka suurusmarkerit? Suurusmarker koosneb kindlaksmääratud suurusega molekulide segust, saab määrata meie proovi molekuli suurust. 21. Millise vea oled teinud, kui elektroforeesi ajal proovide liikumist tähistav marker liigub vales suunas? Klemmid valet pidi. 7. teema 1. Mida mõistetakse bakterite kasvu all? Kasv on mikroobirakkude arvukuse tõus või biomassi juurdekasv ruumalaühikus. 2. Milliseid bakterite paljunemisviise tuntakse? Pooldumine, niitide jagunemine, hüüfide tipus moodustuvate koniidide abil, pungumine. 3. Mis on perioodiline kultuur? Perioodiline kultuur – batch kultuur – suletud süsteemis. Bakterite kasvatusviis, kuhu inkubeerimise jooksul midagi ei lisata ega eemaldata. Iseloomustab seda neli kasvufaasi. 4. Iseloomusta perioodilise kultuuri kasvufaase?
Patogeensus on mikroobiliigi potentsiaalne võime esile kutsuda haigestumist. Patogeensus on liigi omadus, seda kontrollitakse paljude geenidega. Tinglikud (oportunistlikud) patogeenid on juhuseotsijad, so sellised mikroobid, kes põhjustavad haigust ainult teatud tingimustes Virulentsus on liigi esindaja patogeensuse väljendumise aste. Seega on see tüve omadus. Liigi erinevad tüved on erineva virulentsusega. Virulentsust mõõdetakse LD50 kaudu. See on doos (mikroobirakkude hulk), mis tapab 50% katseloomadest. Virulentsus sõltub tugevasti tüve virulentsusfaktoritest. Virulentsus ei ole stabiilne suurus. Ta sõltub kultuuri vanusest, kasvutingimustest, söötmest jne. Virulentsus sõltub tugevasti järgmistest teguritest: 1. mikroobi seostumisvõimest, 2. mikroobi levimisvõimest e. invasiivsusest, 3. mikroobi võimest võidelda fagotsütoosi vastu, 4. mikroobi toksigeensusest, 5. mikroobi võimest panna vastu antibiootikumidele, 6
o Ka puhkeseisundis olevad bakterid on mittekultiveeritavad. o Praeguseks on kirjeldatud ligi 5000 kultiveeritavat bakteriliiki, mis arvatakse moodustavat ainult tühise osa eluslooduses olemasolevatest bakteriliikidest. Mikroobipopulatsiooni kasv suletud kultuuris Mikroobiraku kasvu on raske jälgida, sest rakk on väga väike. Seetõttu jälgitakse mikroobide puhul pigem populatsiooni kasvu, so mikroobirakkude arvukuse tõusu järgi ruumalaühikus. Et jälgida mikroobide arvukuse suurenemist (kasvu) vedelkultuuris, selleks tuleb kasvu vältel kas: 1. loendada rakke (r/ml), (Loenduskamber rakkude arvu loendamiseks mikroskoobi all. Ei saa eristada elus- ja surnud rakke.) 2. määrata elusrakkude arvu (viable cell count) näiteks väljakülvidega tardsöötmetele. Tehakse bakterikultuurist steriilselt lahjendused ja kindel kogus materjali külvatakse
mikroobide kogum. Taksonoomia meetodid: 1) Numbriline taksonoomia põhineb mikroobide füsioloogilistel ja morfoloogilistel antigeensetel struktuuridel. Võrreldakse tundmatute mikroobide tunnuseid tuntud mikroobide tunnustega arvutiprogrammi abil. Arvutatakse välja koefitsient. Kui on sarnasus 95%, siis suurema tõenäosusega on tegu ühe ja sama liigiga. Saadakse uuritava ja etalontüve vahel sarnane protsent. 2) Kemotaksonoomia meetod, kus mikroobirakkude ehituslike ja metaboolsete komponentide kindlaks tegemisel kasutatakse keemilisi omadusi. Näiteks gaas, vedelik, kromotograafia. Määratakse nukleiinhapete proteiinid ( DNA, RNA ), rasvhapete koostis. 3) Molekulaarkineetiline taksonoomia põhineb mikroorganismide nukleiinhapete struktuuri uurimisel. Kasutatakse näiteks polümeraasiahela reaktsiooni. Mikroorganismide fübogenees ehk ajalooline areng RNA abil on tänapäeval
mikroobide kogum. Taksonoomia meetodid: 1) Numbriline taksonoomia põhineb mikroobide füsioloogilistel ja morfoloogilistel antigeensetel struktuuridel. Võrreldakse tundmatute mikroobide tunnuseid tuntud mikroobide tunnustega arvutiprogrammi abil. Arvutatakse välja koefitsient. Kui on sarnasus 95%, siis suurema tõenäosusega on tegu ühe ja sama liigiga. Saadakse uuritava ja etalontüve vahel sarnane protsent. 2) Kemotaksonoomia meetod, kus mikroobirakkude ehituslike ja metaboolsete komponentide kindlaks tegemisel kasutatakse keemilisi omadusi. Näiteks gaas, vedelik, kromotograafia. Määratakse nukleiinhapete proteiinid ( DNA, RNA ), rasvhapete koostis. 3) Molekulaarkineetiline taksonoomia põhineb mikroorganismide nukleiinhapete struktuuri uurimisel. Kasutatakse näiteks polümeraasiahela reaktsiooni. Mikroorganismide fübogenees ehk ajalooline areng RNA abil on tänapäeval
Pikad peritrihhiaalsed viburid annavad mikroobile liikuvuse. Subterminaalsete ja terminaalsete eoste (trummipulga kuju) moodustamisvõime tõttu võib säilida väliskeskkonnas aastaid. Raske kultiveerida kunstlikel söötmetel seoses tema kõrge tundlikkusega hapnikule ja vähese metaboolse aktiivsusega. Tetanospasmiin 1 § Clostridium tetani vegetatiivsed rakud moodustavad anaeroobsetes tingimustes tetanospasmiini (A-B toksiini mudel) ja vabastavad selle väliskeskkonda peale mikroobirakkude autolüüsi. § Mikroobiraku endogeensete proteolüütiliste ensüümide toimel lõhustub toksiin kaheks ahelaks: kerge (A-osa) ja raske (Bosa). Raske ahela (B-osa) süsivesikuline komponent seostub neuronite membraanidel gangliosiididele (GT1 ). § Järgneb kerge ahela (A-osa) rakku sisenemine. Toksiin A "rändab" aksoneid pidi perifeersetelt närvilõpmetelt kesknärvisüsteemi, toksiin ei sisene läbi hemato-entsefaalse barjääri.
Lisaks eeltoodule on kuumalembeste mikroobide membraanides enam küllastunud rasvhappeid. Madalatel temperatuuridel muutuvad aga sellise struktuuriga membraanid vahajaks ja funktsioneerimatuks. Selle vältimiseks on neis tingimustes kasvavatel bakteritel membraanides suurem eelkõige küllastumata rasvhapete hulk. Membraansete erinevuste tõttu on prokarüoodid võimelised kasvama palju kõrgematel tempera- tuuridel kui eukarüoodid. Temperatuuri, mille juures mikroobirakkude kasvukiirus on suurim, nimetatakse optimaalseks. Mikroobi kasv saab toimuda maksimum- temperatuuri ja miinimumtemperatuuri vahelises piirkonnas. Näitena olgu toodud mõnele liigile omased miinimum-optimum-maksimumtemperatuurid (°C), mis võivad kõikuda veel ka sõltuvalt teistest keskkonnatingimustest (pH, toitaineline kooslus jne): P. fluorescens 4 2530 40; S. aureus 6 3037 46; Thermus aquaticus 40 7072 79
kultuuri hägusust spektrofotomeetriga. Mida rohkem rakke, seda hägusem on lahus. biomassi määramine (mg/ml) (seente ja aktinobakterite puhul palju parem kui lihtsalt kolooniate loendamine) kultuuri valgusisaldus (mg/ml) DNA sisaldus Generatsiooniaeg- aeg, mis kulub raku pooldumisele ehk rakkude arvu kahekordistumisele. Erinevatel bakteritel erinevad, lühikesed generatsiooniajad (15-20 min) iseloomulik E. coli'le. Soodsates tingimustes kasvad mikroobirakkude arv eksponentsiaalset. Generatsiooniaeg sõltub ka keskkonnatingimustest (temperatuur, toit). Madalamal temperatuuril, vähema toiduga generatsiooniaeg on pikem 52 Mikroorganismide paljunemist piiravad faktorid 1. Toitaine vähesus ja ainevahetusproduktide kuhjumine 2. Ebasobiv hapnikuhulk, pH, temperatuur 3. Konkurents teiste mikroobidega 4. Ärasöömine algloomade poolt
annaabi.ee 
