Vatsakeste tsüstoli ajal on avatud a) hõlmased klapid b) valva aortae, valva trunci pulmonaris Vatsakeste diastoli ajal on suletud (2p): a) valva mitralis, valva atrioventikularis dextra b) valva aortae c) poolkuuklapid Veri täidab organismis hemostaasi säilimise funktsiooni, mis tähendab stabiilseid temperatuuri, ph tasakaalu ja (hüübimise?) osmootne rõhk väärtusi. Mikrotsirkulatsioon on a) Portaalvereringe b) Mikrohattude funktsioneerimine c) Vere vool kapillaarides Hemopoees haarab enda alla a) Hemostaasi b) hemolüüsi c) leukopeesi d) lünfopoeesi Neeruvärati läbivad a) v. portae b) A.renalis c) vv. pulmonales Kopsuväratit läbivad: a) a.pulmonalis b)v.portae c) a.renalis d) vv.pulmonales Maksaväratit läbivad: a) Ureter b) V.portae c) Ductus hepaticus communis d) Ductus cysticus Süstoolsest ja diastoolsest rõhust saame rääkida arterites, näiteks õlavarrearter, unearter
abil ning sellele järgneb enterotoksiini produktsioon. Tekib vesine diarröa, olukorda võib raskendada kujunenud baktereemia. Sigadel võib infektsioon kulgeda nii ägedalt, et surm saabub enne enteriidi väljakujunemist. 11. EPEC patotüüp - enteropatogeenne Toimekoht on peen- ja jämesool. Vasika, sea, küüliku, kutsikate ja inimeste enteriit. Toimub bakteri adhesioon epiteelirakkudele. Mikroon kinnistub pilide abil mikrohattudele. Absorbeeruvate mikrohattude kahjustus võib põhjustada kõhulahtisust. Tekkemehhanism pole veel hästi teada. 12. Salmonellaenteriit patogenees Peremehele kohastunud serotüübid põhjustavad tõsisemaid haiguseid. Salmonella serotüüpide virulentsus on seotud nende võimega tungida ja paljuneda epiteelrakkudes. Jäävad makrofaagides ellu ja areneb süsteemne haigus. Mikroob kinnitub pilide abiga soolestiku limaskestale. Toimub bakteri invasioon limaskesta. Järgnevalt aktiveeritakse tüüp III sekretsiooni süsteem
Leidub maksa- ja neerurakkudes. Neis taandatakse substraat ensüümide toimel, kusjuures oksüdatsioonil tekib toksiline vesinikperoksiid. 10. Tsütoskelett (FILAMENDID) Paikneb tsütoplasmas ja tuumas, koosneb peenetest filamentidest. Säilitab raku väliskuju ja aitab tagada organellide paigutuse raku sees. Ta tagab ka raku liikumise ja struktuuride liikumise - rakus (kromosoomid) ja ripsmete, mikrohattude liikumise. 11. Mikrotuubul ehk ripse Tema ülesandeks on rakusisene transport (sekretoorsete põiekeste, endosoomide, lüsosoomide liikumine). Ripsmete ja viburite liikumine. Kromosoomide kinnitumine tsentrosoomile ja liikumine mitoosi või meioosi ajal. Raku kuju muutus ja liikumine (migratsioon). Raku kuju säilitamine, asümmeetria tagamine. 12. Tsentrioolid koosneb 9 ringikujuliselt paigutatud
Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond Sapp, mida sekreteeritakse maksas, pääseb duodeenumisse tänu Sphinkter Oddi lõõgastumisele, selle eest vastutab hormoon pankreosümiin-koletsüstokiniin. Eriti rohkelt eritub sappi siis, kui duodeenumisse sattunud küümus on rasvarikas. Enamus seedeensüüme sisaldub soole mikrohattude enterotsüütide poolt. Süsivesikute, rasvade ja valkude seedimine toimub otsekontaktis enterotsüütidega, mis sisaldavad -peptidaasi -laktaasi (galaktoos-glükoos), maltaasi (maltoos-glükoos), sukraasi (fruktoos-glükoos) -lipaasi Seedenäärmed sooles sekreteerivad ensüümi enterokinaasi. Soolevalendikus imendumisest võtavad osa erinevad mehhanismid 1. difusioon 2. filtratsioon a. kandjate abil b. pinotsütoosi teel JÄMESOOL intestinum crassum
suunas. Soolemotoorika jaotataksesegavaks ja transportivaks. 17 Segamisliigutustel küümus seguneb seedenõrega ning selle eri osad toimetatakse järjekorras limaskesta lähedale, kus toimub imendumine. - toidumass liigub edasi tasapisi, see segatakse hoolega läbi. - Limaskesta lihaskihi motoorika reguleerib soole kurrulisust. - see mikrohattude liikumine toob küümusest pidevalt epiteelirakkude limaskestale uusi molekule. - pumpav liigutus, hattude aktiivne lühenemine ja passiivne pikenemine soodustavad samas hattude lümfisoonte ja veenide tühjenemist. Edasitometavatest liigutusteston olulisimad peristaltilised lained. - üsna aeglased, 1-2 sek sekundis, kulgedes mõne cm - toidu tulles makku ja soolde tugevnevad oluliselt - toidu esimene osa jõuab peensoole lõppu paar tundi peale lukuti läbimist
· Epiteelkude areneb kolmest idulehest: (ekto-, endo-, mesodermist) · Epiteelrakud on üksteisega tihedalt seotud, · ainete transport läbi desmosoomide, mis seotud rakkude tsütoskeletiga. Täidavad kaitsefunktsiooni on tiheliidustega üksteise küljes kinni. · Epiteelides ei ole veresooni, toitumine toimub alloleva proopia kaudu difusiooni teel. · Epiteeli alumine e. basaalne pool kinnitub basaalmembraanile · mikrohattude (peensooles) või ripsmete esinemine · aine- ja energiavahetus toimub difusiooni teel läbi basaalmembraani. · Katteepiteel Klassifikatsioon rakkude kuju ja kihtide järgi 1. Ühekihiline lameepiteel - serooskestade epiteelina (mesoteel), veresoonte epiteeline (endoteel), kopsualveoolide epiteeline (alveolotsüütidena) ning ka sisekõrvas endoteelina. 2. Ühekihiline kuupepiteel - munasarja pinnal ning silmaläätse pinnal. 3
2) toidu koostisosade seedimine. 3) seeditud sisaldise resorptsioon. 4) järelejäänud sisaldise edasitransport distaalsemale. 5) mitmesuguste hormoonide sekretsioon. 6) immunoloogiline kaitsefunktsioon (M- rakud, mis kuuluvad limaskestaga assotsieerunud koe hulka (GALT)). Peensoole nõre sisaldab elektrolüüte (HCO3-). Ensüüme peensoole epiteelrakkude sekreteeritavas nõres pole. Toidu seedimiseks vajalikud ensüümid asetsevad enterotsüütide mikrohattude pinnal (aminopeptidaas, enteropeptidaas, dipeptidaasid, maltaas, laktaas, sahharaas). Peensoolde (duodeenumisse) avanevad pankrease- ja sapijuha. Pankreasenõre sisaldab ohtralt seedeensüüme: proteaase, - amülaasi, lipaasi, samuti HCO3- ja teisi elektrolüüte. Sapp aga on vajalik lipiidide emulgeerimiseks, sisaldades vett, elektrolüüte, bilirubiini, steroidhormoone, sapphappeid, letsitiini jt. aineid. Peensoolel on oluline osa ka seedeprotsessi regulatsioonis. Duodenumi (ka
diarröa. Roojas verd, lima, mäda. ¨ Ei esine sageli, enamasti toiduga seotud. n Mikroob kinnitub sooleseinale pilidega ja välispinnal olevate valkudega, mis on seotud otsese penetratsiooniga läbi soole seina, tulemuseks on sooleseina kahjustus. n Mikroob liigub lateraalselt nakatunud rakkudest kõrvalrakkudesse. Escherichia coli infektsioon - enteropatogenne (EPEC) n Lasteea diarröa nooremad kui < 1 aasta haigestuvad n Mikroob kinnitub enterotsüüdi plasmamembraani külge, põhjustab mikrohattude purunemise, tekitades vesise diarröa. Escherichia coli infektsioon - enterohemorraagiline (EHEC) n Sümptomid algavad vesise diarröaga, mis progresseerub verise diarröani, mis ei sisalda mäda; ei kaasne soolespasme ja kõhuvalu. Palavik puudub või on madal. n Võib tekkida hemolüütilis-ureemiline sündroom (HUS) - iseloomulik on madal trombotsüütide arv, hemolüütiline aneemia, neerupuudulikkus. Põhjustab enamasti serotüüp O157:H7
+RNA kopeeritakse, tekivad –RNAd südamikus, replitseerub kaheahelaline genoom. Uued südamikud kas toodavad rohkem +RNA-d või monteeritakse virionideks. Montaaž sarnaneb ümbrisega viiruse omale – südamik seostub NS28 virusvalguga ERist väljaspool, pungub ERi, saab sealt VP7 väliskapsiidivalgu. Membraan kaotatakse ERi, viirus lahkub raku lüüsil. Patogenees. • Viiruse replikatsioon toimub pärast adsorptsiooni peensoole mikrohattude silinderepiteelile. 8h pärast infitseerumist on täheldatavad tsütoplasmaatilised inklusioonid. Grammi rooja kohta võib erituda kuni 1010 viiruspartiklit. Mikrovillid lühenevad, lamenevad, lamina propriasse infiltreeruvad mononukleaarid. Rotaviirus takistab vee absorptsiooni, tulemusena tekib vee netosekretsioon, ioonide kadu – vesine diarröa. • Viiruse NSP4 valk kitub toksiinilaadselt, põhjustab Ca sissepumpamist enterotsüütidesse – muutub vee absorptsioon,
E. coli ja GBS põhjustavad enamiku KNS-i infektsioonidest alla ühe kuu vanustel. Tähtis on K1 kihnu antigeen, see serogrupp on sageli olemas rasedate GI traktis, ka imikutel. Ei saada aru, miks just see serogrupp • EPEC. Enteropatogeenne. Peensooles. Põhjustab imikute diarröad arengumaades, vesist diarröad, oksendamist, roe vereta. Mitteinvasiivne. Häirib normaalset mikrovillilist struktuuri, tekib malabsorptsioon, diarröa. 3 astet: EPEC kinnitub pilidega, põhjustab mikrohattude kadumise (eae geen), seostub intimiiniga ja lõhub tsütoskeleti. TIR (translotseerunud intimiini-retseptor) sisestub epiteelirakku, et bakteri välismembraani intimiin saaks kinnituda. • ETEC. Enterotoksigeenne. Peensool. Mitteinvasiivne. Reisijate kõhulahtisus, imikute diarröa arengumaades; vesine diarröa, oksendamine, krambid, iiveldus, madal palavik. Patogeneesis plasmiid-vahendatud STa, STb, LT-I ja/või LT- II, mis stimuleerivad vedelike ja elektrolüütide hüpersekretsiooni
annaabi.ee 
